Trendtegi taǵam: Shaın mýskat júzimi men Dýbaı shokoladynan qaýip bar ma
Shaın mýskat — júzimniń bir surpy
Shine muscat júziminiń surpy — Japonııadaǵy Jemis aǵashtary ǵylymı ınstıtýtynyń eńbegi. Derekterge súıensek, jemis 130-140 kúnde pisedi. Tamyz aıynyń ekinshi jartysynda jınalsa, ózge elderge kúzde jetkiziledi. Butaǵy qalyp, sáıkesinshe jemistiń ózi de iri. Bir úziminiń salmaǵy 13 gr deıin jetedi. Etti júzim qazir Qazaqstanda da suranysqa ıe. Oǵan áleýmettik jelidegi «tegin» jarnamanyń da óz áseri bar.
Dýbaı shokolady — arab eliniń brendi
Dýbaı shokolady — tátti tiskebasar. Muny BAÁ-niń kondıterleri sońǵy kezderi ǵana shyǵaryp, brendke aınaldyrdy. Quramynda kardamon, shafran bar. Alǵashynda muny shyn máninde arab elderinen tasymaldasa, qazirgi kezde qazaqstandyq kondıterler ózderi meńgerip, jasap, usynady. Sonymen birge bul shokoladtyń keıbir quramynan tort ta daıyndaıdy.
Qazaqstanǵa ákelinetin ár taǵam baqylaýda. Biraq…
Aqtóbe oblystyq sanıtarııalyq-epıdemıologııalyq baqylaý departamenti basshysynyń orynbasary Nurlybek Dosjanovtyń aıtýynsha, epıdemıologter qandaı da bir taǵam túrin teksermes buryn onyń qaı jerlerde satylyp jatqanyn anyqtaıdy. Keıin basqarmadan bólingen qarjyǵa satyp alady, zerthanaǵa jiberedi. Sodan keıin ǵana onyń quramyndaǵy qospalardyń adam aǵzasyna zııany bar-joǵyn anyqtaıdy. Bıyl Aqtóbe oblysy boıynsha azyq-túlik jáne ózge zattardy satyp alýǵa 6 mln teńge qarastyryldy.
— Áleýmettik jelide Shaın mýskat jáne Dýbaı shokolady satylatyny týraly beınerolıkter óte kóp. Departamentke ázirge esh shaǵym túspedi. Qazirgi kezde qalanyń saýda jelilerin baqylaý maqsatynda ónimderdi satyp alý jáne sanıtarlyq-epıdemıologııalyq saraptama júrgizý josparlandy. Zertteýler týraly qosymsha habarlaımyz. Tapsyrma keshe keldi, osy aıda satyp alamyz. Naqty Dýbaı shokolady men Shaın mýskatyn da alamyz, — dedi Aqtóbe oblystyq sanıtarııalyq-epıdemıologııalyq baqylaý departamenti basshysynyń orynbasary Nurlybek Dosjanov.
Sonymen birge elge ákelinetin ımport ónimdi QR AShM Agroónerkásiptik keshenindegi memlekettik ınspektsııa komıteti de baqylap otyr. Aqtóbedegi aýmaqtyq ınspektsııa shekara beketterinde de jumys isteıdi.
— QR aýmaǵyn karantındik nysandardan qorǵaý bizdiń eń negizgi mindetimiz. Karantındik nysan degenimiz — ósimdik tektes ónimderdiń aýrýlary men zııankesterin anyqtap, terrıtorııaǵa kirgizbeý. Eger enip, anyqtalsa, oqshaýlap, joıamyz. Jemis-jıdekter týraly aıtar bolsam, mindetti túrde tekseriledi. Bıyl 9 aıda 169 myń tonna ımport ónim ákeldi. Oǵan 3116 tekserý aktisi toltyryldy. Sonyń ishinde júzimge toqtalsam, Lıtvadan 1,7 tonna, Reseıden 108 tonna, Ózbekstannan 73,9 tonna jetkizildi. Onyń surpyn qaramaımyz, anyqtamaımyz. Bizder tek ósimdiktiń aýrýyn, zııankesterin baqylaımyz. Sebebi keıbiri ózimizde ósiriletin ósimdikke zııan tıgizýi múmkin, — dedi Ósimdikter karantıni jáne fıtosanıtarlyq baqylaý beketteri jónindegi memlekettik ınspektsııa bóliminiń basshysy Aınur Kemerov.
Aıta keteıik, bıyl 280 zańbuzýshylyq anyqtaldy. Barlyǵy 17,9 mln teńge aıyppul salyndy. Sonyń ishinde Ózbekstannan ákelingen 2,5 tonna shabdaly joıyldy.
— Shabdalydan karantındik nysan anyqtaldy. Odan jemis jegisi tirkelgen soń tárkilenip, sot sheshimimen joıyldy. Ósimdikterge ǵana zııan, adam densaýlyǵyna emes. Bizde joq zııankes bolǵan soń jergilikti jerde ózge jemis aǵashtaryn búldirýi múmkin edi, — dedi Aınur Kemerov.
Ýlanǵan aǵzaǵa keri áseri bar
Qazir elimizde adamdar qant dıabeti, artyq salmaq, allergııa dertine shaldyǵyp jatyr. Bul dert bir kúnde dendemedi. Bul — gazdalǵan tátti sýsyn, fastfýd, tez daıyndalatyn kespe men túrli kóz qyzyǵyp, tábet ashatyn qosalary mol taǵamdarǵa áýestikten birtindep aǵzany ýlaǵan taǵamnan týǵan aýrý.
— Adamdardyń asqazany, ót joly, ishekteri qazir durys as qoryta almaıdy. Іship-jep júrgen tamaǵymyz zııan, onyń ústine taǵy túrli jarnamasy bar taǵamdy tutynamyz. Máselen Dýbaı shokoladyn qant dıabeti bar adam jemeýi kerek. Odan ári júrek-qan tamyrlary aýrýyna shaldyǵady. Úlkender ǵana emes, jastar, jasóspirimderdiń de qany qoıýlanyp ketken. Adam qant dıabetimen aýyrmasa da mundaı shokolad soǵan ıtermeleıdi. Bir aıta keterligi, eger sol Dýbaı shokoladynyń quramyna kiretin dúnıelerdi adamdar bólek-bólek tutynsa, mundaı áseri bolmaıdy. Al bárin qosqanda ony qorytý qıyndaı túsedi. Sonymen birge qazir adamdar der kezinde uıyqtamaıdy, uıqy beziniń jumysy buzylǵan. Telefon qarap ýaqyt ótkizedi, sóıtip aǵzasyn buzyp alady, — deıdi dáriger Jaýhar Kalmanova.
Aqtóbe medıtsına ortalyǵynyń dárigeri, allergolog Gúlmar Bısembaeva da túrli dámdeýishi bar dúnıelerden aýlaq júrýge shaqyrady. Sebebi sút jáne sút ónimderi, bal men túrli jańǵaq qashanda allergııa qozdyrýshy taǵam túrine jatady.
— Qoldyń súti, aıran, shubat ta allergııa qozdyrǵyshy bolyp keledi keıde. Qazirgi kezde bal qosylǵan qymyzǵa da allergııasy bar adamdar jıi kelip jatyr. Sonymen birge maıly et, balyq, jumyrtqany da ólshemmen, talǵammen jeý kerek. Ár adamnyń aǵzasy ártúrli bolǵan soń qozdyrǵyshtar da túrli áser etedi. Sýsyndar, un ónimderi, torttar men bálishter, jańǵaqtar men boıaýy men dámdeýishi kóp taǵamdar qaýipti. Ystalǵan, qaqtalǵan, buqtyrylǵan ónimder, kofe men kvas ta tizimde bar. Adamdar sýǵa jáne býǵa pisken taǵamdardy tutynýy tıis. Ásirese sorpa ishken abzal. Al sút ónimderin dúkennen alǵan durys. Olar maıly emes, — dedi allergolog.
Tamaqqa allergııasy bar adamdar buryn da bolǵan, qazir de bar. Olardyń kóbine asqazany, ishek qurylysy men óti aýyrady. Aǵzada túrli qurttardyń kóbeıýi de allergııany órshitedi.
— Aldymen allergııany qozdyrýshyny anyqtaý kerek. Ýaqytyly tamaq iship, uıyqtaý da mańyzdy. Sonymen birge parazıtterdiń mólsherin bilý úshin jyl saıyn analız tapsyrý mańyzdy. Trendke erý — qaýipti. Bárin qarap otyrmyz. Konservatsııa, boıaǵysh zattar men dámdeýishter kóp. Aǵzaǵa paıdaly taǵamdy kórip turǵanym joq. Keıbiri qoldan jasalǵan, tabıǵı emes, jasandy jolmen óskeni de bar. Bári adam aǵzasyna zııandy, — dedi dáriger allergolog Gúlmar Bısembaeva.
Tamaqtan keletin keseldi qazir elimizde endokrınolog mamandar da baqylap otyr. Adamdar daıyn ónimdi, fastfýdty tutynyp, áýelden-aq densaýlyǵyn qurtyp alǵan. Qazir de sol trendke erip, ýlap jatyr.
— Dýbaı shokoladynyń zııany kóp dep aıta almaımyn. Quramyndaǵy fıstashka, ıaǵnı, piste zııandy emes. Ol keń taraǵan jańǵaq. Sonymen qatar shokolad bar. Tek kóp mólsherde paıdalanýǵa bolmaıdy. Endokrınolog retinde qanty kóp der edim. Sondyqtan qant dıabetimen aýyratyn adam jemeýi kerek. Bizde kómirsýtegi bar taǵam kóbeıdi. Buryn sorpa ishtik, kókónis bolmasa da qanty kóp taǵamdy tutynbadyq. Jastar táttige qumar, sonymen birge maıly, qospasy kóp, qýyrylǵan dúnıeleri mol donerdi de kóp jeıdi. Sóıtip sezimdikke shaldyǵady, balalar arasynda qant dıabeti de bar, — dedi M.Ospanov atyndaǵy BQMÝ Jalpy dárigerlik tájirıbe kafedrasynyń jetekshisi, endokrınolog dáriger Aıgúl Sartaeva.
Onyń aıtýynsha, durys tamaqtaný úshin aqsha kerek. Qunarly taǵamnyń quny qymbat.
— Nan, makaron, maıonez jeıtin adamdar da kóp. Negizi tepe-teńdik saqtalýy tıis. Et, aqýyzy bar zattardyń paıdasy mol. Tamaqtanýdyń osy zańdylyǵyn saqtaıtyndar da bar shyǵar. Biraq kóbi et tutynbaıdy. Sebebi aqýyzy bar ónimder qazir qambattap jatyr, — dedi Aıgúl Sartaeva.
Júzim jep tunshyǵyp qaldym — Almaty qalasynyń turǵyny
Áleýmettik jelidegi trend keıbir adamdardyń ómirine qaýip tóndirdi. Solardyń birimen sóılesip, mán-jaıdy bildik.
— Mende júzimge allergııa bolǵan emes. Jaman oılamaı, trendtegi jemisti satyp aldym. Trendte ashyp, sol kúıi jeıdi adamdar. Men úıge kelip, jýyp jedim. Ózim qospasy bar taǵam jesem, allergııa órshıtinin bilemin. Sondyqtan saqtyq úshin talǵap alamyn, tazalyq saqtaımyn. Ol kúni kóp tamaq ishpedim. Júzimdi jegen soń arada jarty saǵat ótkende kózim, betim isine bastady. Betim jansyzdanǵanda allergııa ekenin uqtym. Murnym betip, demim taryldy. Demalý qıyndady. Aýyz qýysymdy, murnymdy shaıyp, dári qabyldadym. Sóıtip óz-ózime keldim, — dedi Almaty qalasynyń turǵyny Darıǵa Kópbaeva.
Onyń aıtýynsha, trendke qyzyqqan. Buǵan deıin Dýbaı shokoladyn da jep kórgen. Shokoladqa allergııasy bolmaǵan.
— Ózim qytaı tilin bilemin. Men alǵan júzim Qytaıdan ákelingen. Sol jaqta turyp, ómir súrgen adam retinde ózim syrtyndaǵy sıpattamany oqydym. Buǵan deıin bul júzim Qytaıda bolmaǵan edi. Tipti aqpan aıynda barǵanda da kórmedim, — dedi Darıǵa Kópbaeva.
Aıta keteıik, qazirgi kezde Shaın mýskat júzimin biri Koreıadan ákelinedi dese, endi biri Qytaıdan tasymaldanatynyn aıtady.