Transkaspıı dálizi arqyly Qytaıdan Eýropaǵa ótetin júk kólemi 8 aıda 84 paıyzǵa artqan

Foto: Фото: Виктор Федюнин/ Қазақпарат
<p>Transkaspıı halyqaralyq kólik marshrýty arqyly Qytaıdan eýropaǵa tasymaldanatyn júk kólemi 8 aıdyń ishinde 84 paıyzǵa ósken, dep habarlaıdy <a href="https://kaz.inform.kz/" target="_blank" rel="noopener">QazAqparat</a> tilshisi.</p>

Bul týraly Kólik mınıstri Marat Qarabaev «New Silk Way» halyqaralyq kólik-logıstıkalyq bıznes-forýmynyń ashylýynda aıtty.

Veodmstvo basshysy Transkaspıı dáliziniń mańyzy artqandyqtan, Qazaqstan onyń boıyndaǵy ózine qarasty nysandardyń qýatyn arttyrýǵa kóshkenin málim etti.

«Qazaqstannyń Lıanıýngan portynda orny bar. Qazir Sıan qalasynda jańa qurǵaq port salyp jatyrmyz. Júk osy eki núktede jınalady. Odan ári Qorǵas qurǵaq porty bar. Ol jerde Qytaıdyń da úlesi bar. Marshrýt Qorǵastan Aqtaý baǵytyna ketedi. Ol jaqta jalpy jıyntyq qýaty 20 mln tonna júk qabyldaýǵa qaýqarly eki port bar – Aqtaý jáne Quryq porttary. Odan ótken júk Kaspıı teńizine ótip, Ázerbaıjan men Grýzııa arqyly Eýropaǵa jetedi. Transkaspıı halyqaralyq kólik marshrýty qazir mańyzdy dálizge aınalyp keledi. Bul dáliz arqyly ótetin júktiń kólemine qarasańyz sony túsinesiz. 2021 jyl men 2022 jyldyń qorytyndysyn salystyrsaq, dálizdi paıdalaný kórsetkishi eki ese artqan», - dedi ol.

Marat Qarabaevtyń málimeti boıynsha, jyl basynan dáliz arqyly tasymaldanǵan júktiń kórsetkishi 2022 jyldyń kórsetkishinen 84 paıyz asyp ketken.

Foto: Vıktor Fedıýnın/ Qazaqparat

 

«Sóz joq, bul marshrýtty damytýda Ázerbaıjan men Grýzııadaǵy salalyq mınıstrliktermen úılesimdi jumys mańyzdy ról atqarady. Sondyqtan byltyr kedergilerdi joıýǵa baǵyttalǵan tıisti jol kartasyna qol qoıyldy.

Jalpy Transkaspıı dálizin damytyp, Qazaqstannyń mýltımodaldik (bir kelisimshart negizinde júkti sý, áýe, qurlyq joldary sııaqty túrli tásilmen dittegen jerge jetkizý – red) tasymal qýatyn keńeıtý baǵytynda birneshe ınfraqurylymdyq joba qolǵa alynǵan.

Byltyr Dostyq-Moıynty ýchaskesinde ekinshi joldyń qurylysy bastaldy. Bul júk ótkizý qabiletin 5 ese, tasymal jyldamdyǵyn 1500 shaqyrymǵa deıin kóbeıtedi.

Darbaza-Maqtaral aınalma temirjol jelisiniń qurylysy bastalyp jatyr. Baqty-Aıagóz baǵytynda bir jańa joba bar. Bizde qazir eki iri temirjol ótkizý beketi bar. Júk aınalymynyń jıyntyq qýaty 28 mln tonnaǵa shaqtalǵan. Bıyl ondaǵy júk aınalymy 27 mln tonnaǵa jetetin túri bar. ıAǵnı, qazir Qytaıdan kelgen júkti qabyldaıtyn úshinshi beket ashý óte mańyzdy bolyp tur. Osy turǵydan alǵanda Baqty-Tachen baǵytynda salynyp jatqan, júk aınalymy 20 mln tonnalyq jańa temirjol beketi eń ózekti nysan bolyp otyr.

Quryq, Aqtaý porttarynyń qýatyn da arttyrý qajet. Baqty-Tachen baǵytyndaǵy jańa temirjol ótkizý beketinde jańa qurǵaq termınal salý kerek. Onymen qoımaı, qazir qoldanystaǵy temirjol ótkizý beketteriniń qýatyn arttyrý kózdelip otyr. Transkaspıı halyqaralyq kólik marshrýtyn damytý aıasynda osyndaı jobalar iske asady», - dedi mınıstr.

Seıchas chıtaıýt