«Toıda kortejben júrý qazaqtyń ata salty emes» - baspasózge sholý
***
Keshe Elbasy Nursultan Nazarbaev Qazaqstanǵa resmı saparmen kelgen Ýkraına Prezıdenti Petr Poroshenkomen kezdesti. Kezdesý barysynda memleketter basshylary san túrli salalar boıynsha ýaǵdalastyqqa qol jetkizip, yntymaqtastyqty jandandyrý tóńireginde pikir almasty. Bul jaıynda «Egemen Qazaqstan» gazetiniń senbilik sanyndaǵy «Ózara senimge negizdelgen seriktestik» degen taqyryptaǵy maqalada egjeı-tegjeıli baıandalǵan. Basylymnyń jazýynsha, kezdesý barysynda taraptar saýda-ekonomıka, kómir ónerkásibi, kólik-logıstıka jáne agroónerkásip kesheni salalaryndaǵy yntymaqtastyqty nyǵaıtý joldaryn talqylady. Sonymen qatar, kún tártibindegi ózekti halyqaralyq máseleler tóńireginde, sonyń ishinde Ýkraınanyń ońtústik-shyǵysynda qalyptasqan ahýal men Mınsk ýaǵdalastyqtarynyń júzege asyrylý barysy týraly sóz qozǵady. «Qazaqstan Ýkraınanyń ońtústik-shyǵysyndaǵy halyqqa azyq-túlik máselesinde kómek kórsetip keledi. Bul is te jalǵasyn taba bermek. Halyqaralyq Qyzyl Krest jáne Chernobyldiń «Ýkrytıe» qory arqyly da qarajat aýdarylatyn bolady. Jalpy, Qazaqstan Ýkraına jerinde beıbitshilik ornap, eldiń damýy tynyshtyq pen qaýipsizdik jaǵdaıynda jalǵasqanyn qalaıdy», dedi N.Nazarbaev. Ýkraına Prezıdenti de kelissózder nátıjesi ekijaqty yqpaldastyqtyń jańa kezeńine jol ashatynyn atap ótti. «Qazaqstan Ýkraınanyń jaqyn seriktesteriniń biri. Ol biz úshin «Azııaǵa ashylǵan tereze», al bizdiń el sizder úshin «Eýropaǵa ashylǵan tereze» bolady dep úmittenemin», dedi P.Poroshenko óz sózinde.
Sonymen qatar osy basylymda jazýshy, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Parlament Senatynyń depýtaty Jabal Erǵalıevtiń «Elbasy eldikti eńsele t ti» degen taqyryppen kólemdi maqalasy jarııa etildi. Maqalada ol Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń Taraz qalasyndaǵy «Qazaq handyǵy» monýmentiniń ashylý saltanatynda sóılegen sózinen qazaq tarıhy men rýhanııatyna Elbasyndaı qamqorlyq jasap, janashyr bolǵan abzal degen oı túıgendigin basa atap ótken. «Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń óz halqynyń ǵana emes, taǵdyrdyń jazýymen Qazaq elin mekendep otyrǵan túrli ulttar men ulystardyń yntymaǵy men birligin, tatýlyǵy men dostyǵyn saqtap, barsha qazaqstandyqtardy ortaq múdde men ortaq maqsatqa jumyldyryp, biriktire otyryp, kóp ultty jáne kóp dindi memleket qurýdyń tamasha úlgisin aıdaı álemge kórsetip berip, súısindire de bildi. Sondyqtan da búgingi Táýelsiz Qazaq eliniń tarıhy sol eldiń eki tizgin, bir shylbyryn óz qolyna ustaǵan Nursultan Nazarbaevtyń taǵdyry, buǵan kerisinshe, Elbasynyń taǵdyry Qazaq eliniń taǵdyry men tarıhy bolyp qalyptasty. Bul qos taǵdyr tutas bir halyqtyń taǵdyry!», - dep jazady senator.
****
Elimizdiń túkpir-túkpirinde toı kortejderiniń jol erejelerin óreskel buzǵan sátteri ǵalamtordy áli de sharlap júr. Eger de áleýmettik jelilerde azamattardyń basym bóligi bul vıdeolardaǵy zańsyzdyqtardy aıyptap jatsa, Ońtústik Qazaqstan oblysynyń máslıhat depýtaty Amanolla Ramanqul toı kortejderin zańdy túrde bekitip alý qajet degen usynysymen shyqty. Osy rette «Aıqyn» gazeti áńgimege zań ǵylymdarynyń doktory,professor Esbergen Alaýhanovty tartqan. «Meniń oıymsha, buny zań turǵysynan bekitýdiń esh qajeti joq. Rasynda da, jyldan-jylǵa jastar úılený toılarynda shekten shyqqan nárselerge baryp jatyr. Biraq toıdy ysyrapsyz, qarapaıym túrde ótkizý kerek. Máselen, keńestik dáýirlerde toıdy óte qarapaıym ótkizetin. Ókinishke qaraı, qazirgi jastar jyldan-jylǵa toı kortejine qatysatyn kólikterdiń sanyn ulǵaıtyp, uzynsonar kolonna etip júrgizedi. Baıqasańyz, keıde kóliktiń lıýginen shyǵyp alyp, bir-birimen qushaqtasyp, sýretke túsip jatady. Bul jol júrý erejelerin buzýmen qatar, adam ómirine qaýip tóndiretin jaǵdaılarǵa deıin aparýy múmkin. Buǵan, kerisinshe, óte qatań tyıym salý qajet. Onyń ústine, toı kortejin azaıtý kerek. Jalpy, jolda qaýipsiz júrýdiń sharttaryn qamtamasyz etý paryz. Munyń bárin qadaǵalaý jol polıtsııasy qyzmetkerleriniń mindetine jatady», - deıdi ol. Suhbat « Toıda kortejben júrý qazaqtyń ata salty emes» degen taqyryppen berilgen.
Qazaqstanda elimiz ishinde saparlaıtyn ushaqtardyń bıleti qymbattaýy múmkin. Otandyq áýe kompanııalarynyń túsindirýinshe, «Qazaeronavıgatsııanyń» óz qyzmetteriniń qunyn qymbattatýy osyǵan ákep soqtyrady. Bul jaıynda «Aıqyn» gazetiniń búgingi sanyndaǵy «Tarıf tóńiregindegi tartys» degen taqyryptaǵy maqalada aıtylǵan. Basylymnyń jazýynsha, «Qazaerona-vıgatsııanyń» ishki baǵyttarǵa aeronavıgatsııalyq qyzmet kórsetýden kóretin tabysynyń 57 paıyzy «Eır Astanadan», 25 paıyzy «SKAT»-tan, qalǵan 18 paıyzy ózge áýe kompanııalarynan túsetin kórinedi. Basylymnyń jazýynsha, «Qazaeronavıgatsııa» bas dırektorynyń orynbasary Marat Daýtalıev RMK-nyń retteletin qyzmetteriniń qunyn 17 jyldan beri kótermegenin alǵa tartýda. «Sońǵy eki jyl ishinde «Qazaeronavıgatsııa» retteletin qyzmetteri boıynsha 2,7 mıllıard teńge shyǵynǵa shyqty. Óıtkeni bekitilgen tarıfter qyzmet kórsetý shyǵystary qunynan tómen jáne kásiporynnyń tıimdi jumys jasaýyn qamtamasyz etetin kiris tabýǵa múmkindik bermeıdi. Óndiristik kórsetkishterdiń jyl saıynǵy ósýin jáne tarıfterdiń ózgermeıtinin eskersek, bıylǵy jyl qorytyndysy boıynsha 2,6 mıllıard teńge mólsherinde shyǵynǵa otyramyz dep kútýdemiz!» dedi ol. Sondyqtan «Qazaeronavıgatsııa» óz tarıfin birden 44 paıyzǵa kóterýge ruqsat surap otyr.