Tótenshe jaǵdaıdaǵy tózim – tilekke jetkizedi
«Búginde elimiz damýdyń jańa deńgeıine qadam basyp otyr. Shyn máninde, biz endi múlde jańa jaǵdaıda ómir súretin bolamyz. Sondyqtan ekonomıkaǵa jáne memlekettik basqarý júıesine aýqymdy ári mańyzdy ózgerister qajet», - degen edi Memleket basshysy osy málimdemesinde. Endigi kúni Úkimet pen jergilikti atqarýshy organ Prezıdent tapsyrmalaryn únemdi túrde, ret-retimen oryndaýǵa kirisýi kerek.
Rasynda, dál qazir búkil dúnıe damýy úlken jolaıryqta tur. Bul – jahandyq deńgeıdegi úlken ózgeristerdiń bastaýy desek te bolǵandaı. Osy rette, álemdik geosaıasatty, ekonomıkany, ekologııany, qoǵam ómiriniń san alýan salasyn qamtyp, tizbektele kelgen, buryn-sońdy bolmaǵan problemalardyń birqatar tizimine nazar salaıyq.
Koronavırýs búkil álemdi jaılap keledi. Vırýs juqtyrǵandardyń sany 3 mıllıonǵa jýyqtady. Bul kórsetkish ósip bara jatyr. AQSh-ta koronavırýstan 50 myńnan astam adam qaıtys boldy. Mıllıonǵa jýyq azamaty indet juqtyrdy. Tramp ózin áskerı jaǵdaıdaǵy prezıdentpin dep atady. DSU-ǵa AQSh-tyń beretin qarjylaı qoldaýyn da toqtatty.
Eýropalyq mamandar koronavırýstan qorǵanar vaktsınanyń 1-1,5 jyl ýaqyttan keıin paıda bolýy múmkin ekenin aıtýda. Qytaıdyń Eýropa men AQSh-qa eksporty 85% azaıdy. Bul álemdik ekonomıka men taýar aınalymyna úlken soqqy. Ulybrıtanııa úkimeti koronavırýsten qorǵaný úshin 1,5 mlrd dollar bóletin boldy. Frantsııada vırýstan ólgender sany jaqyn kúnderi 20 myńnyń ústine shyǵady dep boljanyp otyr. Kanada úkimeti AQSh pen shekarany jabýdy taǵy 30 kúnge uzartty. Osylaısha, aınalasy 3-4 aıda álemniń kúndelikti ómiri adam tanymastaı ózgerdi.
«Qazaqstanda da tótenshe jaǵdaı jarııalanǵannan beri 4 mıllıon 250 myń azamatqa qarjylaı kómek kórsetilip, 570 myńnan astam adamǵa azyq-túlik taratylypty. 1,6 mıllıonnan astam adamǵa kommýnaldyq tólem úshin kómek kórsetilip, 1,6 mıllıonnan astam adam, 11,5 myń shaǵyn jáne orta bıznes ókili nesıelerin keıin tóleýge múmkindik alypty. 700 myńnan astam kompanııa men jeke kásipkerge salyqtyq jeńildikter jasaldy al. Azyq-túlik tapshylyǵy joq. Jaǵdaı baqylaýda».
Munyń bári Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń málimdemesinde aıtyldy. Úkimet karantın talaptaryn jeńildete bastady. Kóp elderden buryn bolyp áýe qatynasyn qalpyna keltirýdemiz. Joǵary oqý oryndary, kolledjder, mektepter qashyqtan oqytýdy jalǵastyra beredi. Qazir búkil álemdik oqý júıesi osy tásilge kóshken. Qoǵamdyq ózgerister jastardan bastalatyny belgili. Shetelde bilim alýshy stýdentter endigi ýaqytta óz otandarynda oqýlaryn jalǵastyrýǵa yqylasty ekendigi birqatar áleýmettik jelidegi forýmdarda aıtylýda. Bul turǵyda Qazaqstan sheteldik aıtýly joǵary oqý oryndarynda tálim alyp júrgen stýdentterge naqty qolǵabysyn jasaı alady. Birneshe jyldan beri dúnıejúzilik standartta sapaly bilim berý úrdisin júzege asyrǵan «Nazarbaev Ýnıversıteti» osy jastardyń oqýlaryn jalǵastyrýyna septigin tıgize almaq.
Bútkil planeta turǵyndary tap bolǵan qazirgideı kúrdeli kezeńde Qazaqstan bıligi árbir azamattyń memleket nazarynda ekendigin dáleldedi. Bılik eshkimdi qıyndyqta qaldyrmady. Alys-jaqyn elderde qalyp qoıǵan qazaqstandyqtardy týǵan jerge jetkizdi. Jol shyǵyndaryn da kóterdi.
Qaýipti vırýstyń elimizde keń jaıylyp ketpeýi úshin bılik tarapynan asa qajetti naqty sheshimderi qabyldandy. Sonyń arqasynda koronavırýs birqatar elderdegideı jappaı taralǵan joq. Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy men halyqaralyq sarapshylar da Qazaqstannyń is-qımylyn oń baǵalap otyr.
Árıne, pandemııa kezindegi emdeý sharalarynda dárigerlerdiń kóptep vırýs juqtyrýy úlken máselege aınalýda. Ókinishke qaraı, elimizdiń aımaqtarda, ásirese, Almatyda vırýs juqtyrǵan dárigerler jáne medıtsına qyzmetkerleri indetke tap bolǵandardyń jartysyna jýyqtady. Osy taqyrypty jan-jaqty bilý úshin jáne máseleniń anyq-qanyǵyn zertteý baǵytynda, ár elderde azamattyq qoǵamnyń qarjylandyrýymen derekti fılmder túsirilýde. Bizdiń de birqatar eldi-mekenderde shyǵarmashylyq toptar osy baǵyttaǵy túsirilimderin bastap ketti. Keıin osy jasalǵan derekti fılmder respýblıka telearnalarynyń efırinde ǵana kórsetilip qoımaı, dúnıejúzilik kınofestıvalderge qatysatynyn esereıik. Qalaı bolǵanda da, jaýapkershilik eshqashan umytylmaýy kerek. Osy oraıda, pandemııa kezindegi kópshilikti alańdatar máseleler týraly sarapshylar kózqarasymen tanysaıyq.
Murat Baqtııaruly, Parlament Senatynyń depýtaty:
Aýyspaly kezeńde bolmaı qoımaıtyn áleýmettik jiktelister men múdde alýandyǵy qoǵamdy jik-jikke bólgendikten qoǵamymyzda kem-ketikter shash etekten. Úkimet tarapynan júrgizilip jatqan ekonomıkalyq-áleýmettik is-sharalar buqara halyqtyń ál-aýqatyn kóterýge áli de bolsa jetpeı jatyr. Jemqorlyq indeti qoǵamnyń barlyq salasyn jaılaǵany da ótirik emes. Qarapaıym halyqtyń da ashý yzasyn týdyratyn osy ádiletsizdik. Sondyqtan da Úkimetti, Parlamentti jalpy bılik ataýlyny qatty synǵa alý beleń alýda. Bul zańdy da. Bir jaǵynan uzaq jyldar totalıtarızm tabanynda janshylǵan qoǵamdyq sana arǵy-bergidegi bar joǵaltqanyna birden jetkisi kelip kóptegen talaptar qoıýda. Tolassyz aǵylyp jatqan daqpyrtqa sengen, dańǵazalyqqa jelpingen toptar kóbeıýde. Bir anyǵy sońǵy ýaqytta qoǵam múldem ózgerdi. Keńestik ıdelogııadan ada, saýatty, ulttyq qundylyqtardy boıyna sińirgen jańa urpaq saıasatqa kóptep kelýi kerek. Eń bastysy Memlekettigimizdi, táýelsizdigimizdi shaıyp jiberetin kúshterge jol bermeý qazaq ultynyń basty mindeti ekenin únemi este ustaýymyz kerek.
Aleksandr Rodnıanskıı, Prodıýser, Kınotavr festıvaliniń prezıdenti:
Koronavırýs pandemııasy úlken ónerge de keri áserin tıgizdi. Mıllıardtaǵan qarjyǵa kıno túsiretin Gollıvýd kompanııasy toqtady. Qanshama myqty fılmderdiń tusaýkeser kórsetilimderi keıinge shegerildi. Jylyna 30 mıllıard dollarǵa kıno kórsetiletin kınoteatr esikteri jabyldy. Qashan ashylatyny belgisiz. Biz kúz aılary dep josparlaýdamyz. Biraq kózge kórinbes indetten ábden úreıi ushqan kórermen jabyq zaldarǵa jınala ma? Mundaı demalysqa qajetti qarajattary bola ma? Sondyqtan da birqatar rejısserler daıyn fılmderiniń kórsetilimin kelesi jylǵa josparlaýda. Álemdik Kann festıvali de bıyl bolmaıtyn boldy. Kıno óndirisi úshin bul aıtarlyqtaı qıyn másele. Aldaǵy maqsattar men damý tendentsııasyn suryptaýǵa tosqaýyl. Amerıkalyq áıgili Netflix — kınoóndirisi kompanııasy keıingi jyldary otyz mıllıard dollarǵa tapsyrys jasaıdy. Dúnıe júzi boıynsha osy kompanııa Ońtústik Koreıa men Islandııada túsirilim júrgizýde. Basqa jerlerde kınotúsirilim qazir tolyqtaı toqtap tur. Osydan kelip kınony saqtandyrý kompanııalary da saqtandyrý jumystarynan bas tartýda. Buryn sońdy jer betinde kezdespegen tosyn jaǵdaılar mádenıet salasyna da tikeleı áserin jasady. Odan qalaı shyǵamyz? Saýaldar kóp, dál qazir bylaı bolady deıtindeı jaýap joq.
Ómir ShYNYBEKULY – mektep muǵalimi , Shymkent qalasy:
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev arnaıy málimdeme jasap, karantınniń 11 mamyrǵa deıin sozylatynyn aıtty. Prezıdenttiń sózinen elimizde azyq-túlik qory jetkilikti ekenin bildik. Jalpy aıtar bolsam, biz sekildi 1990 jyldardaǵy daǵdarysty kórgender úshin qazirgi daǵdarys asa qorqynyshty emes. Rasynda da, egemendiktiń alǵashqy jyldarynda memlekette qazirgideı múmkindik joq edi.
Qazir eń bastysy, memleketten bólinip jatqan qoldaý óz ıelerin tapsa bolǵany. Sondyqtan barlyǵymyz qolda bar resýrstardy paıdalanyp, memleket qarjysy men qaıyrymdylyqqa bólingen kómekterdiń qoldy bolmaýyn qadaǵalaýymyz kerek. Prezıdent indetpen kúres barysyndaǵy kemshilikterdi biletinin jáne odan tıisti sabaq alyp, qajetti sharalardy qabyldaıtynyn jetkizýi kóńilimizdegi úmitti ósire tústi desem bolady.
Muǵalim retinde aıtar bolsam, mynaý indet qashyqtan oqytýǵa májbúrledi. Qalaı bolǵanda da, qoljetimdi barlyq múmkindikti paıdalanyp, 4-toqsandy aıaqtaýymyz kerek. Internet arqyly muǵalim telefon, vatsap jelisin paıdalansa bolady. «Joq» dep qarap otyrýǵa bizdiń moraldyq quqymyz joq...
Bilim jáne ǵylym mınıstrligi de tıisti áreket jasap jatyr. Mektepterdegi kompıýterlerdi jaǵdaıy tómen otbasylardyń balalaryna jetkizip berýdi uıymdastyrdy. Jedel túrde telesabaqtar ótkizýdi qolǵa aldy. Muǵalimderdiń de úlken bóligi qashyqtan oqytýǵa tóselip qaldy. Olar onlaın oqytýǵa da daıyn edi. Biraq oǵan elimizdegi ınternet baılanysy daıyn bolmady. Onyń ústine oqýshylar men muǵalimderdiń kópshiliginiń qolyndaǵy smartfon, kompıýter sekildi aqparattyq-kommýnıkatsııalyq tehnologııa onlaın-baılanysty kótere almaıtyn bolyp shyqty. Tipti keıbir otbasylarda teledıdar da joq eken. Bul endi onshaqty kúnde sheshiletin jáne bir mınıstrlik sheshetin másele emes. Endigisin el úkimeti oılana jatar.
Qýat Esimhanov, memleket jáne qoǵam qaıratkeri:
Ár kún saıyn Allanyń raqymy túsip, tań shapaǵy shańyraǵyńyzǵa shattyǵy men qýanyshyn syılasyn! Kóńilge kúdik pen qorqynysh ornatqan keseldi derttiń beti qaıtyp, aýyrýdyń emi tabylsyn! Jazylǵandar qatary kóbeıe bersin! Eń birinshi adamnyń pıǵyly, soǵan qaraı Allanyń syılyǵy degen. Pıǵylymyz durys bolsa, áli talaı jaqsylyqtar tóbemizden nur bolyp tógiledi. Uly abyzymyz Abaıdyń qyryqynshy qara sózinde: «Tynyshtyq izdep taba almaı júrgen jurt tynyshtyq kórse, sátke turmaı, tynyshtyqtan jalyǵa qalatuǵyny qalaı?» deıdi. Hákim aıtqandaı tynyshtyq bolsyn. Halqymyzda «Tózim tilekke jetkizedi» degen maqal bar. Sondyqtan sabyr saqtaıyq.
Bul indet jer betindegi kisilerdiń baıy da, kedeıi de jumyr basty pende ekenin jetesine jetkizip túsindirgendeı boldy. Memleket qolynan keletin kómegin aıanyp jatqan joq. Jumyssyz qalǵan azamattardyń bárine de qoldaý kórsetilýde. Barǵa qanaǵat qylaıyq, aǵaıyn. Qazir myna jaman indettiń kózin joıý – birinshi kezektegi másele. Qalǵanyn keıin kórermiz. Endi adamı paryzymyz ishki jan dúnıemizdi tazalap, barynsha adal ómir súrýge umtylaıyq. Adamzattyq asyl armandarǵa laıyq bolaıyq. Ol maqsatqa jetý úshin bizdiń sanamyz isimizden ozyp júrýi lazym. Aıtaıyn degenim sana-sezimimiz pendeshilike salynbaı, ıaǵnı odan buryn jańǵyryp otyrýy tıis. Rýhy myqty, ózine senimdi adamdy qıyndyqtar shynyqtyrady.
Alla amandyǵyn bersin!