Tótenshe jaǵdaı kezeńindegi ekonomıkany qoldaý sharalary qandaı
Tótenshe jaǵdaı engizýden zardap shekken kásipkerlerdi qoldaý boıynsha qandaı sharalar
1) Shaǵyn jáne orta bıznes sýbektilerin jeńildikpen nesıelendirý baǵdarlamasy qabyldandy, ol koronavırýstyq ınfektsııa pandemııasynyń taralýyna baılanysty elde tótenshe jaǵdaıdy engizý nátıjesinde zardap shekken ShOB sýbektilerine jáne jeke kásipkerlerge qoldaý sharalaryn kórsetýdi kózdeıdi. Jalpy somasy 600 mlrd teńgege qarjylandyrý lımıti bar shaǵyn jáne orta kásipkerlikti qoldaý úshin jeńildikti nesıe berý baǵdarlamasy qabyldandy.
2) Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha Ekonomıkanyń basym salalaryn («qarapaıym zattar ekonomıkasy») jeńildikpen nesıeldendirý baǵdarlamasy sheńberinde Ulttyq Bank azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý jáne ımportqa táýeldilikti tómendetý maqsatynda qosymsha 400 mlrd teńge bóletin bolady.
Baǵdarlamanyń jalpy somasy buryn bólingen 600 mlrd teńgeni esepke alǵanda 1 trln teńgege jetedi.
Halyqtyń qarjylyq qoldaý jáne teńgelik depozıtterdi qorǵaý boıynsha sharalar
1) «7-20-25» jáne «Baspana Hıt» ıpotekalyq baǵdarlamalary boıynsha aı saıynǵy tólemderdi 90 kúnge deıin keıinge qaldyrý usynylyp otyr. Bul sharalar koronavırýstyq ınfektsııanyń pandemııasyna baılanysty halyqtyń qarjylyq jaǵdaıyn qoldaýǵa baǵyttalǵan.
Baǵdarlamaǵa tolyqtyrýlar koronavırýstyq ınfektsııa pandemııasynyń taralýy jáne elde tótenshe jaǵdaı engizý nátıjesinde zardap shekken qaryz alýshylar úshin aıyppul jáne (nemese) ósimpul eseptemeı, negizgi boryshty jáne (nemese) syıaqyny tóleý boıynsha kúntizbelik 90 (toqsan) kúnge deıingi merzimge keıinge qaldyrýdy kózdeıdi.
2) Qazaqstannyń depozıtterge kepildik berý qory (QDKQ) teńgedegi jınaq, merzimdi jáne merzimdi emes depozıtter boıynsha usynylatyn eń joǵary mólsherlemerdi kóterdi, keıbir depozıtter boıynsha eń joǵary mólsherlemelerdiń máni búgin qaıta qaraldy. Bankter neǵurlym joǵary mólsherlemelerge depozıtter qabyldaýǵa quqyly.
Eń joǵary usynylatyn syıaqy mólsherlemelerin qaıta qaraý – bul aqsha naryǵyndaǵy sharttardyń ózgerýine, bazalyq stavkanyń 9,25-ten 12 paıyzǵa deıin edáýir joǵarylaýyna jáne bazalyq stavkanyń paıyzdyq dálizin +/– 0,5 paıyzdyq tarmaqqa keńeıtýge den qoıý.
Uzaq merzimdi jınaq salymdary eń joǵary kiriske ıe bolyp qalýda. Tolyqtyrýsyz jınaq salymdary boıynsha usynylatyn eń joǵary mólsherleme 1 jylǵa 15,1%-ǵa deıin, eki jylǵa – 15,5%-ǵa deıin kóteriledi, bul ótken mánderden 1 paıyzdyq tarmaqqa joǵary. Jınaq salymdaryna degen suranys báseńdemeıdi jáne aqsha qunynyń ózgerýi jaǵdaıynda dál osy salymdar QDKQ qorǵaýymen qosa, eń joǵary kiristilik ákelýdi jalǵastyrady.
Kez kelgen sátte aqshany toltyrýǵa jáne alýǵa bolatyn merzimdi emes salymdar – bul jappaı qoldanylady: mundaı depozıtter barlyq bankterdiń depozıttik jelisinde bar. Ótken aptada merzimdi emes salymdar boıynsha eń joǵary usynylatyn mólsherlemeniń mánin qaıta qaraýdan keıin, bazalyq stavkanyń paıyzdyq dáliziniń keńeıýine baılanysty, búgingi kúni QDKQ bazalyq mólsherlemeden joǵary spredti 0,5-ten 1 paıyzdyq tarmaqqa deıin ulǵaıtady. Búgingi kúnnen bastap bankter 13%-ǵa deıingi mólsherlememen merzimdi emes salymdardy qabyldaýǵa quqyly.
3 jáne 6 aıǵa arnalǵan qysqa merzimdi jınaq salymdary QDKQ-nyń bazalyq mólsherlemeden joǵary spredti 1 paıyzdan 2 paıyzdyq tarmaqqa deıin qaıta qaraý sheshimi esebinen neǵurlym kiristi bolmaq. Búgingi kúnnen bastap 3 jáne 6 aıǵa jınaq depozıtteri boıynsha mólsherlemelerdiń eń joǵary máni 14,0% quraıdy.
QDKQ merzimdi salymdar boıynsha stavkalardyń eń joǵary mánin 10 naýryzda bekitilgen merzimdegideı ózgerissiz qaldyrady, alaıda merzimdi depozıtter boıynsha eń joǵary usynylatyn mólsherlemelerdi arttyrady: bir jylǵa depozıtter boıynsha – 12,2%-ǵa deıin, eki jylǵa – 12,9%-ǵa deıin.
QDKQ-nyń is-áreketteri naryqtyq ádistemege súıenedi jáne birinshi kezekte, qazaqstandyq salymshylardyń múddelerin qorǵaýǵa jáne salymdardy saralaýdyń negizgi qaǵıdatyn saqtaýǵa baǵyttalǵan: barlyq depozıtter shamadan tys ınflıatsııadan tabys ákeledi, al aqshany merziminen buryn alýǵa qoıylatyn eń joǵary talaptary bar jınaq salymdary neǵurlym joǵary tabys alyp keledi.
Ulttyq valıýta baǵamyn turaqtandyrý boıynsha sharalar
1) Qazaqstannyń Ulttyq Banki rezıdent zańdy tulǵalardyń Qazaqstan Respýblıkasynyń ishki valıýta naryǵynda qolma-qol emes shetel valıýtasyn satyp alýy jáne satýy tártibin ózgertti.
Zańdy tulǵalarǵa qatysty syrtqy saýda mámilelerin eseptik tirkeý boıynsha shekti somany anyqtaýǵa jáne balamasynda 50 (elý) myń AQSh dollaryna teń nemese odan asatyn qolma-qol aqshasyz shetel valıýtasyn satyp alý kezinde rastaıtyn qujattardy usynýǵa biryńǵaı tásildeme belgilendi.
Sondaı-aq zańdy tulǵalardyń Qazaqstan Respýblıkasynyń ishki valıýta naryǵynda qolma-qol aqshasyz shetel valıýtasyn satyp alý tártibi naqtylandy. Satyp alynǵan shetel valıýtasy 10 jumys kúni ishinde málimdelgen maqsattarǵa paıdalanylýy tıis, al ol paıdalanylmaǵan jaǵdaıda ol keri satýǵa jatady. Qaýlymen engizilgen túzetýler jeke tulǵalardyń valıýtalyq operatsııalaryn júrgizý tártibin qozǵamaıdy.
Keshendi túrde qabyldanatyn sharalar qolma-qol aqshasyz shetel valıýtasyna negizsiz alypsatarlyq suranysty shekteýge, sondaı-aq azamattardyń quqyqtary men zańdy múddelerin, qoǵam men memlekettiń múddelerin qorǵaýǵa baǵyttalǵan.
2) Prezıdenttiń tapsyrmasyna sáıkes, Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtanyń aıyrbas baǵamyn turaqtandyrý maqsatynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti 2020 jylǵy 25 naýryzda kvazımemlekettik sektor sýbektileriniń eksporttyq valıýtalyq túsiminiń bir bóligin ishki valıýta naryǵynda satý týraly sheshim qabyldady.
Bul sheshim jarǵylyq kapıtalyndaǵy memlekettiń úlesi 50%-dan asatyn eksporttaýshy kásiporyndarǵa, onyń ishinde «Samuryq-Qazyna» ulttyq ál-aýqat qory» AQ kompanııalaryna qoldanylady jáne tótenshe jaǵdaı kezeńinde áreket etedi.
Úkimet pen Ulttyq Bank ishki valıýta naryǵynda shetel valıýtasyna suranys pen usynys monıtorıngi maqsatynda úılestirilgen jumysty jalǵastyrady.
Qabyldanatyn sharalar aıyrbas baǵamyn turaqtandyrýǵa, valıýta usynysyn qamtamasyz etýge, negizsiz qubylmalylyqqa jol bermeýge baǵyttalǵan jáne irgeli trend qalyptastyrýǵa kedergi bolmaıdy.
3) Ulttyq Bank satyp alý baǵamynyń aıyrbastaý pýnktteri arqyly júrgiziletin operatsııalar boıynsha shetel valıýtasyn teńgege satý baǵamynan aýytqý shegin belgiledi. Qujat ýákiletti bankterdiń aıyrbastaý pýnktteri jáne ýákiletti uıymdardyń (banktik emes aıyrbastaý pýnktteri) arqyly júrgiziletin operatsııalar boıynsha shetel valıýtasyn satyp alý baǵamynyń satý baǵamynan aýytqý shekterin belgileýdi kózdeıdi):
1) AQSh dollary - 6 teńge;
2) evro - 7 teńge.
Bul sharalar jáne ishki valıýta naryǵyna syrtqy faktorlardyń turaqsyzdandyratyn áserin shekteýge baǵyttalǵan jáne qarjylyq turaqtylyqty qamtamasyz etýge járdemdesý maqsatynda elde tótenshe jaǵdaı rejıminiń qoldanylý ýaqytyna engizildi.