Tonykók eskertkishiniń 1300 jyldyǵyna arnalǵan halyqaralyq onlaın konferentsııa ótti

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Búgin Túrki akademııasy «Tonykók jylyn» resmı ashyq dep jarııalap, «Uly dala órkenıeti: Tonykók mırasy jáne qazirgi túrki álemi» atty halyqaralyq onlaın vıdeokonferentsııa ótkizdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Tikeleı beınebaılanys formatynda ótken konferentsııany ashqan Halyqaralyq Túrki akademııasynyń prezıdenti Darhan Qydyráli: «Juqany taptaý ońaı, jińishkeni úzý ońaı. Juqa qalyp bolsa, alyp qana taptar, jińishke jýan bolsa, alyp qana úzer», deıdi dana Tonykók babamyz. Uly dalaǵa tolqyndap jaıylǵan túgel túrkiniń tunyq tili men dástúrin, aıshyqty bitik jazýy men ádebı jazba ádebıetin, joraly jarǵy túzimi men memlekettik bıliktiń jón-josyǵyn jasap, baǵzy babalardyń baıraqty birliginiń bastaýynda turǵan tuǵyrly tulǵanyń dala danyshpany, joryqshy, jyraý Bilge Tonykók ekeni belgili. Danyshpan Bilge Tonykók babamyzdyń bádizdep tasqa qashap qaldyrǵan máńgilik eskertkishiniń 1 300 jyldyǵyn Túrkııa, Ázerbaıjan, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Ózbekstan jáne Mońǵolııa memleketteri UNESCO ulttyq komıssııalarynyń ortaq usynysymen Túrki akademııasynyń jáne UNESCO-daǵy Turaqty ókildikterimizdiń qoldaýymen 2020 jyly UNESCO aıasynda atap ótýge resmı sheshim qabyldaýy álemdik mádenıettegi eleýli jańalyqqa aınalyp otyr», - dedi.

Konferentsııaǵa UNESCO Bas konferentsııasy 40-sessııasynyń tóraǵasy Ahmet Altaı Djengızer, UNESCO Azııa jáne Tynyq muhıty bóliminiń bastyǵy Andreı Shevelev, TúrkPA bas hatshysy Altynbek Mamaıýsýpov, Halyqaralyq Túrki mádenıeti jáne murasy qorynyń prezıdenti Gúneı Efendıeva, Túrik tili qoǵamynyń tóraǵasy, professor Gúler Gúlsevın, Túrki keńesiniń Majarstan ókildiginiń basshysy ıAnosh Hovarı, TıÝRKSOI bas hatshysynyń orynbasary Bılal Chakydjı, Mońǵolııa Ulttyq mýzeıiniń dırektory Dagvaadorj Súhbaatar (Daǵbadorj Súkibatyr), Ankara qalasy Mamak aýdanynyń basshysy Mýrat Kose, memleket jáne qoǵam qaıratkeri Myrzataı Joldasbekov, Ázerbaıjan Ulttyq Ǵylym akademııasynyń birinshi vıtse-prezıdenti Isa Gabıbbeılı, sonymen qatar, AQSh, Ázerbaıjan, Majarstan, Germanııa, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Mońǵolııa, Ózbekstan, Túrkııa jáne Reseı memleketinen tanymal túrkolog ǵalymdar qatysty.

Buǵan qosa jıynǵa álemniń kóptegen elderindegi zertteýshiler onlaın rejımde tyńdaýshy retinde qatysyp, áleýmettik jeli qoldanýshylary tikeleı efır kórsetilimderi arqyly tamashalady.

Alqaly basqosýdy júrgizip otyrǵan Akademııa basshysy Darhan Qydyráli qatysýshylarǵa rızashylyǵyn bildirip, alǵashqy sózdi Ahmet Altaı Djengızer myrzaǵa berdi. Ol óz sózinde Bilge Tonykók murasynyń álemdik órkenıet úshin mańyzy zor ekenin atap ótken ol osy turǵyda akademııanyń bastamalaryn joǵary baǵalaıtynyn bildirdi. Sonymen qatar, quttyqtaý sóz alǵan halyqaralyq áriptes uıymdardyń basshylary men ókilderi Tonykók eskertkishi mereıtoıynyń UNESCO aıasynda atap ótilýi – baýyrlas halyqtardyń mereıi ǵana emes, álemdik mádenıettegi eleýli jańalyq ekenine basa nazar aýdardy.

Mártebeli meımandardyń quttyqtaý sózderinen keıin qatysýshylarǵa Túrki akademııasy ázirlegen «Bilge Tonyquq» jınaǵy tanystyryldy. Tonykók eskertkishi mátininiń 12 tildegi aýdarmasy toptastyrylyp, ǵylymı transkrıptsııasy qosa berilgen biregeı basylymnyń lentasyn Nur-Sultan qalasyndaǵy ortalyq stýdııa-zalynan qatysyp otyrǵan belgili ǵalym, memleket jáne qoǵam qaıratkeri Myrzataı Joldasbekov qıyp, oqyrmanǵa qutty bolsyn aıtty.


Budan keıin konferentsııanyń jalpy otyrysy bastalyp, esimi elge belgili túrkologtar men ǵalymdar Osman Fıkrı Sertkaıa (Túrkııa), Tımýr Kodjaoǵlý (AQSh), Ishtvan Zımonı (Majarstan), Kadyraly Konkabaev (Qyrǵyzstan), Jengız Aıylmaz, Ahmet Tashaǵyl (Túrkııa), Vıktor Býtanaev (Reseı), Irına Nevskaıa (Germanııa), ıÝlaı Shamıloǵlý (AQSh), Erhan Aıdyn (Túrkııa), Ǵaıbolla Babaıarov (Ózbekstan) maǵynaly baıandamalar jasap, paıymdy pikirlerimen bólisti.

Óz kezeginde Mońǵolııa Ulttyq mýzeıiniń basshysy D.Súhbaatar mýzeıdegi Tonykókke qatysty eksponattardy arnaıy tanystyrdy.

Konferentsııany qorytyndylaǵan akademııa basshysy Darhan Qydyráli Akademııaǵa múshe elderde bıyl jyl boıy Tonykók eskertkishiniń 1300 jyldyǵyna arnalǵan sharalar ótetinin aıtty. Sonymen qatar, ol Mońǵolııa tarabynyń bastamasyn qoldaı otyryp, Tonykók muralaryn UNESCO-nyń Búkilálemdik muralary tizimine engizýdi usyndy.

Qatysýshylar alǵash ret tikeleı beınebaılanys arqyly birneshe tilde ilespe aýdarmamen uıymdastyrylǵan aýqymdy halyqaralyq konferentsııanyń sátti ótkenine rızashylyǵyn bildirip, akademııa jumysyna tabys tiledi.


Seıchas chıtaıýt