Tóleýtaı Raqymbekov «El amanaty» jalpyulttyq saýalnamasynyń nátıjesin jarııalady

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat – «Aýyl» HDPP tóraǵasynyń birinshi orynbasary Tóleýtaı Raqymbekov «El amanaty» jalpyulttyq saýalnamasynyń nátıjesin jarııalady, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde «Aýyl» partııasynyń músheleri baspasóz máslıhatyn ótkizdi. Shara barysynda Tóleýtaı Raqymbekovtiń aıtýynsha saýalnamaǵa búkil respýblıka boıynsha 212 658 qazaqstandyq qatysqan.

«Partııalyq aktıv saýalnama negizinde 14 problemany aıqyndap aldy. Olardyń ishinde jeteýin saýalnamaǵa qatysýshylar 100 paıyz eń ózekti másele retinde kóterip otyr. Olar: shetel azamattaryna jerdiń jalǵa berilýine jáne satylýyna tyıym salý, jańa áleýmettik saıasatty qurý, ár balaǵa járdemaqy berý, aýyldy eldimekenderde ońtaılandyrý jyldarynda jabylyp qalǵan medıtsınalyq mekemelerdiń jumysyn jandandyrý, búkil aýyldy, onyń ishindegi shalǵaıdaǵy aýyldardyń barlyǵyn ınternetpen qamtamasyz etý, shaǵyn, orta bıznes ókilderi men fermerlerge 2-4 paıyzben nesıe berý, sonymen qatar olardyń kommýnaldyq shyǵyndaryn sýbsıdııalaý, shetelden keletin qandastardyń Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyǵyn alýyn jeńildetý, tıimsiz baǵdarlamalarǵa mıllıardtap qarajat jumsaýdy toqtatý», - dedi Tóleýtaı Raqymbekov.

Onyń aıtýynsha respondentter 14 suraqtan basqa, ózderin alańdatyp júrgen problemalardy da kórsetken. Sonyń ishinde 17 854 bıýlletende qosymsha máseleler kórsetilgen. Mysaly, 1000-nan astam adam saýalnamadaǵy 10 problemalyq máseleni belgilegen. Olar:

1. Aýyz sý, gazben jabdyqtaý, ınternet boıynsha - 3 671 usynys;

2. Aýyl sharýashylyǵy óndirýshilerin memlekettik qoldaýdy jetildirý, nesıeler men sýbsıdııalardyń qoljetimdiligi, kooperatsııa negizinde ádil baǵalar boıynsha aýyl sharýashylyǵy ónimderin satyp alý jáne ótkizý júıesin qurý – 2 787 usynys;

3. Azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý, baǵanyń ósýine jáne quramynda GMO bar ónimderdi satýǵa jol bermeý;

4. Ipotekany tóleýge múmkindik bolmaǵan jaǵdaıda turǵyn úıdi keıin satyp alý múmkindigin qarastyra otyryp jalǵa beriletin turǵyn úı sanatyna aýystyrý. 2 758 respondent osyndaı usynys jasady;

5. 2 448 respondent jastar úshin jumys oryndaryn ashýdy, onyń ishinde zeınetkerlik jasty tómendetý arqyly ony kóbeıtýdi usyndy.

6. Pandemııaǵa baılanysty qyzmetin shinara nemese tolyq toqtatqan kásipkerlerge 2 jylǵa deıin nesıelik demalys berý týraly 2 141 respondent usynys jasady.

7. 1 793 respondent turǵyn úı alý, sharýashylyq júrgizý jáne kásipkerlik qyzmet úshin kredıtter bere otyryp, jumys kúshi artylǵan ońtústik óńirlerden jumys kúshi tapshy soltústik óńirlerge ishki kóshi-qondy yntalandyrý týraly aıtqan.

8. Stýdentter úshin avtobýstarda, poıyzdarda jáne ushaqtarda júrý tarıfterin 30 paıyzdan bastap 50% - ǵa deıingi jeńildikti qalpyna keltirý týraly 1 974 respondent usynys jasaǵan.

9. Sport alańdary men stadıondar salý, ár aýylda Densaýlyq saqtaý jáne mádenıet mekemelerin qalpyna keltirý boıynsha – 1 174 usynys.

10. Sýarmaly jáne jaıylymdyq jerlerdi qalpyna keltirý jáne tıimdi paıdalaný týraly 2 171 usynys tústi.

Saýalnama júrgizý kezinde qoǵam men memlekettiń eń ózekti problemalary retinde kórsetilgen bul usynystar mindetti túrde partııanyń baǵdarlamasyna engizilmek.



Seıchas chıtaıýt