Tóleý merzimi 90 kúnnen asqan nesıege syıaqy esepteýge tyıym salatyn zań kúshine endi
Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttiginiń málimetinshe, bıylǵy 1 shildeden bastap resimdelgen sharttar boıynsha azamattardyń kepilsiz tutynýshylyq qaryzdary men mıkrokredıtteri boıynsha merzimi ótken beresheginiń ósýine jol bermeý úshin qaryzdy qaıtarý merzimi 90 kúnnen keıin syıaqy esepteýge tyıym salynady. Bul norma jeke tulǵalarǵa dara kásipker retinde berilgen qamtamasyz etilmegen kredıtterge qoldanylmaıdy. Búgingi kúni osyndaı tyıym salý jeke tulǵalardyń ıpotekalyq qaryzdaryna qatysty qoldanylatynyn eske sala ketken jón.
«Ekinshi, kepildi qaryz alýshylardyń múddelerin qorǵaý jónindegi sharalar kúsheıtildi.
Bankter jáne bank qyzmeti týraly zańǵa túzetýler engizildi, oǵan sáıkes kepil berýshi, onyń jeke nemese zańdy tulǵa bolyp tabylýyna qaramastan, eger ıpotekalyq qaryz boıynsha oryndalmaǵan mindettemeler somasy kepilmen qamtamasyz etý qunynyń 10%-ynan kem bolǵan jaǵdaıda, kepil zatyn aýystyrýǵa quqyly. Sonymen birge kepildi qaryz alýshylarǵa kepildi – baspanany úsh aı merzimde derbes sot arqyly ne sottan tys satý quqyǵy berildi. Ipotekalyq qaryzdar boıynsha oryndalmaǵan mindettemelerdi óteý úshin baspanany saýda-sattyqta tómendetilgen quny boıynsha satýǵa jol bermeý jáne saýda-sattyqta kepil múlkin sottan tys ótkizýden alynǵan aqshanyń jetkiliktiligin qamtamasyz etý úshin kepildiń satý baǵasynyń tómengi shegi kepildiń bastapqy baǵalaý qunynyń 50%-ynan 75%-yna deıin kóterildi», - dep jazdy vedomostvodan.
Kredıtorlar tarapynan josyqsyz áreketterge jol bermeý úshin kepil ustaýshynyń, onyń qyzmetkerleriniń, úlestes tulǵalardyń, sondaı-aq enshiles uıymdardyń saýda-sattyqqa qatysýyna tyıym salý engizilgen.
«Úshinshi, azamattardyń qaryzdary boıynsha kepildi baspanany satýǵa qosymsha shekteýler engizildi. Túzetýlerge sáıkes, eger ıpotekalyq qaryz boıynsha oryndalmaǵan mindettemeniń somasy 15%-dan aspasa jáne merzimin ótkizip alý merzimi 6 aıdan aspasa, onda kredıtordyń baspana túrindegi kepildi óndirip alýǵa quqyǵy joq. Sondaı-aq ıpotekalyq turǵyn úı qaryzdary boıynsha blankilik qaldyqtardy esepten shyǵarý talaptary keńeıtildi. Bul shara ózge múlki joq jáne kirisi eń tómengi jalaqynyń eki eselengen mólsherinen aspaıtyn qaryz alýshylarǵa kepilge salynǵan baspanany sot arqyly satqannan keıin qalǵan boryshty esepten shyǵarýǵa múmkindik beredi», - delingen habarlamada.