Tólegen Muhamedjanov: Ómirim de, ónerim de – mahabbat
Suhbatymyz da sondyqtan san syrly ári san qyrly.
- Júrektiń názik qylyn shertetin shyǵarmalaryńyzdy jurtshylyq jaqsy kóredi. Qazir ne jazyp júrsiz?
- Bir kún bos otyrmaımyn. Jaqynda Máskeýden aspapty mýzykalyq 14 shyǵarmam engen dıskim shyqty. Odan keıin taǵy sol Máskeýden Jan Lýna degen búrkenshik atpen orys tilinde eki tomdyq jyr jınaǵym jaryq kórdi.
- Bıyl bárimizge qıyn tıdi. Álemdi jaýlaǵan pandemııa ómir saltymyzdy kúrt ózgertti. Úkimet 65 jastan asqandar úıden attap baspasyn dedi. Jetpisten asqan aǵamnyń jaǵdaıyn suraǵym keledi?
- Rasynda da eshkim kútpegen jáıt. Ǵylym men tehnologııa damyǵan zamanda adam balasy bir indetten pana taba almaı qalady dep kim oılapty. Jyl saıyn qys túskende, elde naýryz aıy týǵansha Túrkııaǵa ketip qalatynmyn. Janym jylylyqty qalaıdy. Jylylyq shyǵarmashylyǵyma shabyt beredi. Meniń ómirim de, ónerim de – mahabbatqa toly. Al, mahabbat jyly da ystyq sezimdermen shynaıy. Adam jany eshqashan qartaımaıdy. Al, tán qartaımaýy úshin sportpen aınalasý kerek. Kemerde teńizdi jaǵalaı kún saıyn on shaqyrym júgiretinmin. Shet elde sport, densaýlyqty baptaý fanatızm deńgeıinde. Sol teńiz jaǵalap, kúnde júzdep júgiretinder meniń qazaq ekenimdi, jetpisten asqanymdy bilgende qaıran qalatyn. Ózim de elimdi maqtap, bizde júgirý ómir salty deımin ǵoı. Myna koronavırýs kelgen soń, bıyl shet el aspadym. Jaqsylyq ta, jamandyq ta halqyńmen birge kór degen. Sosyn júgirýdi qoıdym. Kúnde tańerteń jáne keshke qaraı Esildi jaǵalap on shaqyrym júremin. Keıde maǵan Nurjamal da serik bolyp ilesedi. Solaı baýyrym.
- Jastarǵa ǵana emes, bar zamandastaryńyzǵa aıta júrer úlgili is eken. Ómir jalǵasa bermek. Aýylda mektep muǵalimi bolyp júrip, Almatyǵa kelgen birer jylda Opera jáne balet teatrynyń dırektory boldyńyz. Astana ákimniń orynbasary kezińizde, jańa elordamyzdyń mádenıetiniń kórkeıýine basshylyq jasadyńyz. Májiliste, sosyn Senatta depýtattyq mandat ıelendińiz Uzaq jyldar jastarmen jumys istep, jol siltedińiz. Mádenıet pen óner salasynda irgeli, el kóńilinen shyqqan sharalar uıymdastyryp ornyqtyrdyńyz. Azamat retinde el aldyndaǵy paryz ben qaryzyńyzdy tolyq ótedim dep ózińizge esep bere alasyz ba?
- Meniń bala kúnimnen ómirdegi armanym óner jolynda júrý ǵana boldy. Sodan jas shaǵymnan mýzykaǵa jaqyn bolyp óstim. Alǵashqy alǵan joǵary bilimim tarıhshy mamandyǵy bolsa da, Almatyǵa kelip, Qurmanǵazy atyndaǵy memlekettik konservatorııanyń kompozıtorlyq bólimine oqýǵa tústim. Mýzykanyń qyr-syryn ıgerdim. Odan ári bilimimdi ushtaý úshin P.I.Chaıkovskıı atyndaǵy Máskeý memlekettik konservatorııasynyń aspırantýrasyn bitirdim. Mine, osy joldyń bárinde meni óner alǵa jetelep otyrdy.
Ótkenniń esigin qaıta ashý múmkin emes, jadyńnyń kómegimen ǵana oǵan álsin-álsin kóz júgirte alasyń. Sondyqtan da bar aıtarym qaıda júrsem de elge kishkentaı bolsa da adal eńbek etý paryzym dep sanadym.
- Ónerdegi iri tulǵasyz. Qaı qyzmetińiz kóńilińizden shyqty. Janyńyz ben júregińizdi salyp istegen qyzmetti ataı alasyz ba?
- Astana qalasy ákiminiń orynbasary qyzmetinde júrgen kezim, meniń ómirimdegi eń qymbat, eń umytylmas shaq. Sol jyldary shyǵarmashylyqty toqtatsam da eshbir ókinbedim. Táýelsiz memleketimizdiń bolashaǵyn, jańa astanasyn jasadyq. Táýelsizdik - tátti sóz ǵana emes, ulttyq jaýapkershilik deıdi. Bul qasıetti jolda ǵumyryńdy qısań da ókinbeısin. Saǵan aıtaıyn, ol kezde qalada eshqandaı tvorchestvolyq ujym bolǵan joq. Aqmola oblystyq fılarmonııasy ǵana jumys istedi. Mine biz tyńnan súrleý saldyq. Kún-tún demalyssyz qyzmet ettik. Endi búgingi Nur-Sultanǵa qarańyz. Kún saıyn jıyrma shaqyrym Esildi jaǵalaı júrgende osy ǵalamatty kórip qaıran qalamyn. Ult jumylyp rýhtansa alynbas qamal joq.
- Muny men de kózimmen kórdim. Jańa elordaǵa Sizden úsh aıyn buryn kóship kelgenmin. Áleýmettik jelide oılaryńyzben jıi bólisesiz. Senator bolǵansyz. Senatordyń burynǵysy men búgingisi bolmaıdy, ol máńgilik ataq deıdi. Sol áleýmettik jelide búgingi senator áriptesińiz, Senattyń Áleýmettik-mádenı damý jáne ǵylym komıtetiniń tóraǵasy Murat Baqtııaruly da keleli pikirlerin jıi jarııalaıdy. Bylaı depti: «Saıasatta júrgen soń jalpy áleýmettiń kóńil-kúıin, bolyp jatqan qoǵamdyq qubylystarǵa kózqarasyn bilý úshin áleýmettik jelige kiresiń. Alýan túrli pikir, aspandata maqtaý men jer-jebirine jetkizetin dattaýr, kishkentaı Alǵys hattan bastap memlekettik nagradalar alǵan sýretin ózderin-ózi jarnamalap turǵan adamdar, kishkentaı qyzmetten úlken laýazymǵa taǵaıyndalǵan adamdardy tanysyn-tanymasyn japa- tarmaǵaı quttyqtaý, áıteýir men úshin quny kók tıyn jıirkenishti pendelik dúnıeler... Salmaqty, adamǵa oı salatyn salystyrmaly saraptaý materıaldar qazaq tilindegi jelide tym az. Kerisinshe, orys tilinde jan-jaqty saraptalǵan pikirler kóp jazylady. Nege bulaı? Bálkim erte me, kesh pe budan da ótermiz...» Siz osy pikirge ne deısiz?
- Men búginde saıasatta emespin. Eski kúnderden esimde qalǵan bir estelik. Elorda ákiminiń orynbasarymyn. Ákimimiz Ádilbek Jaqsybekov basqa qyzmetke aýysarda ózine shaqyrdy. Sonda: «Tóke, myna bir máseleni túsinbeı baramyn. Talaı azamattardy shaqyryp, úı berý kerek, qyzmet berý kerek – keremet talantty dedińiz. Qoldadym. Basqa da jigitterge qolǵabys jasaý mindetimiz dep júgiresiń. Saǵan aıtaıyn, solardyń keıbiri bylaı el aldynda kóz qylyp seni maqtaǵanmen, maǵan jeke suranyp kirgende jamandaı jóneledi. Nege solaı?». Ne deıin. Bul ár pendeniń shyr etip dúnıe esigin ashqanda mańdaıyna jazyp qoıǵan peshenelik tańbasy bolar.
Senat degen qasıetti de, óte salıqaly tulǵalar jınalatyn oryn. Buryn da emes, odan keıin de emes tek senator bolyp júrgenimde túıdek–túıdek oılar sanama oralyp, birshamasyn qaǵazǵa túsirgenmin. Áli eshqaıda jarııalaǵan joqpyn. Talaı oıym sol kezde qaǵaz betine túsken...
Memlekettik nagradalarǵa kelsek, shyǵarmashylyq adamy úshin eń bıigi Memlekettik syılyq. Sol Memlekettik syılyqty men eshkimnen suramadym. Memleket óziniń áleýmettik turǵydaǵy mindettemelerin júzege asyrý úshin eńbegimdi baǵalap berdi.
- Semeı polıgonyna qatysty ǵoı. Búkil el jyrlap-zarlaǵan áıgili ánińiz, sımfonııa?
- Sol. Ózderi baǵalady, ózderi syılyqty berdi. Eshkimmen suramadym, eshkimge barmadym. Qujatty da ózderi toltyrdy.
- Eldiktiń jolynda ózińnen zor talantty qurmetteı bilý — bıik adamgershilik, ózińmen teńge qulaq asyp, qyzmet etip, tilek tilese bilý – uly adamgershilik degen sóz bar.
- Qunanbaıdyń Abaıǵa aıtqany hám ulynyń jaýabyn tyńda. «Dos pen qasty saraptamaısyń. Dosqa dossha, qasqa qassha qyryń joq. Jurt bastaıtyn adam ondaı bolmaıdy. Basyna el úıirilmeıdi.
...El bolatyn tásildi aıttyńyz. El bıleıtinderdiń minezin aıttyńyz.
Meniń bilýimshe, el bir zamanda qoı sııaqty bolǵan. Bir qora qoıdy jalǵyz qoıshy «áı» dese órgizip, «sháıt» dese jýsatatyn bolǵan.
Bertin kele, el túıe sııaqty boldy. Aldyna tas laqtyryp «shók» deseń, ańyrap baryp qana burylady.
Al, qazirgi el burynǵy kórbalalyqtan, nashar, momyndyqtan seıilip, kózin ashyp keledi.
Endigi el jylqy sııaqty boldy. Aıaz ben boranda, jaýyn-shashynda top ne kórse, sony kórýge shydaǵan, janyn aıamaǵan, qar tósenip, muz jastanǵan, etegin tósek, jeńin jastyq qylǵan baqtashy ǵana baǵa alady... Janashyrlyǵy bar, jaqsylyq paıdasy bar ǵana kisi baǵady...»
Abaı atamyzdyń myndaı da asyl sózi bar:
«Ótirik, urlyq,
Úkimet zorlyq
Qurysyn, kóziń ashylmas.
Uıatyń,aryń oıansyn,
Bul sózimdi oılansyn»
Túsinispeýshilik – eshqashan alynbas ári eńserilmes qamal.
- Aǵalyq iltıpatpen senator bolyp júrgenimde jazǵanymdy ózińe berdim.
- Muny «Tólegenniń tereń oılary», - dep oqyrmandarymyzǵa usynsaq.
- Oqyrman sizderdiki, sózim meniki bolǵanmen elge arnalǵan oılarym. Óziń bil.
Tólegen Muhamedjanovtyń tereń oılary
Materıaldyq baılyqty jınaý barysynda adamnyń jany kedeılene túsetini ókinishti-aq..., sebebi dene topyraqqa sińip joq bolady, al jan – máńgilik.
Aıtylmaǵan sóz – tordaǵy quspen teń.
Árkimniń ómir joly árqıly, tek ǵumyrdyń sońy barlyǵynda bireý ǵana.
Áýen – qudaıdyń tili, sebebi dál áýende onyń ósıeti tógiledi.
Eń qymbat qazyna – ilim jáne jınalǵan bilim.
Júregińniń qanatyn jaı, sonda janyń jadyrap kókke samǵaıdy.
Qudaıdy kórý qanshalyqty múmkin emes bolsa, sonshalyqty odan jasyryný múmkin emes.
Altyn tordaǵy qus altynǵa malynyp ómir súredi, alaıda erkindikpen aspanda qalyqtap usha almaǵandyqtan, qus bolýdan qalady.
Ornynda turǵan súrinbes.
Árkimde júrek bar, biraq barlyǵynda ol qudaı syılaǵan janmen bir yrǵaqta soǵa bermeıdi.
Danalyq jaǵalaýy – bilim muhıty men eńbek taýlarynyń arǵy jaǵynda.
Ótkendi eske alyp, búgingi kúnmen ómir súrip otyryp, mynandaı oıǵa kelesiń: tarıhty kóshirip jazýǵa bolady, biraq, ony jadyńnan óshirý múmkin emes.
Kúndelikti kúıbeń tirshiliktiń arǵy jaǵynan kún saıyn, saǵat saıyn, mınýt saıyn janyńda bolyp jatqan oqıǵalardy baıqaý qıyn, ol úshin bir sátke toqtap, oılaný qajet.
Shyndyq – eki jaǵy shektelgen úshkir taıaq, onda aqıqat joq, aqıqat odan joǵary.
Adam óz ǵumyryn isimen, tirligimen ne uzartady, ne qysqartady.
Bir-birin shyn kóńilmen túsinýge tyryspaǵandar keıde jaı pikirtalasqa ǵana emes, daýǵa da barady.
Qarapaıym adamnyń aqymaqtyǵy kúlkili ázil bolýy múmkin, al basqarýshynyń aqymaqtyǵy kúlli halyq pen memleket úshin qaıǵyly.
Bizge qorshaǵan álemdi Jaratýshynyń bergen qudiretti syıyndaı súıýdi úırený kerek.
Lakmýs qaǵazyndaǵydaı, memlekettiń kemshiligi men artyqshylyǵy onyń jolynda kórinedi.
Qudaı adamdar úshin kóptegen tilderdi jaratty, al áýendi ózine qaldyrdy.
Ot jalyny jylý bergende kórkemdigimen tań qaldyrady, órt kezinde úreı týdyrady.
Ekeýmizdiń qaısymyz qonaqpyz, bul álemdegi men be, álde meniń sanamdaǵy álem be?
Jarylǵysh zatty jaryp, adamdardy óltirý úshin sumpaıy, aldymen, ózindegi adamdyqty óltirip, jekkórinishten ózinen taraıtyn jaýyzdyqty ósiredi.
Boıyńa shańnyń tozańyndaı renishti de kirgizýge bolmaıdy, ol geometrııalyq progressııa zańymen ósip, óshpendilikke aınalady.
Túsinispeýshilik qamalyn tek túsinistikpen alýǵa bolady. Ksenofobııany týdyratyn máselelermen kúrespeı, olardy sheshý kerek.
Basqalarǵa aqyl úıretýge tyrysyp baqqan adamdar tań qaldyrady. Osy oraıda: oǵan qansha danagóı dep aıtsań da, aýzyn ashsa, óziniń aqymaqtyǵyn dáleldeıdi.
Árbir adam ózi qalaǵan ómirin súrýge laıyqty.
Baılyq óziniń syrtqy jaltyrymen adamnyń kózin kernep alady, sondyqtan ol aınaladaǵy álemniń kórkemdigin kórýdi toqtatady.
Tek ajal ólimsiz.
Birligi joq halyq ár túrli ákki jandar úshin ońaı olja, olar sondaı halyqtyń esebinen baıyp qana qoımaı, keıinnen bılik júrgizedi.
Otany joq adam teregi joq japyraq tárizdi.
Ar – qunsyz, arsyzdyq qana satylady.
Meıirimsiz bıleýshi men ámirshiniń qasyreti – onyń shyndyqty estı jáne kóre almaýynda, sonyń saldarynnan, ol aqıqatty bilmeıdi.
Sansyz ret qulaýǵa bolady, alaıda tek qana bir ret kókke samǵaı alasyń.
Qulsyzdyq pen erkindikke degen qushtarlyqty joǵaltqan adam óziniń eriksizdiginiń quly bolmaq.
Shekteýlik – ol óz senimińniń kókjıeginiń ar jaǵyna kóz salýǵa múmkinsizdik.
Teristi moıyndamaý aqıqatqa ákeler jol emes, sebebi kez-kelgen teris pikirde bir tamshydaı aqıqat bolýy múmkin.
Maqsatsyz adam ómir ózeni belgisizdikke aǵyzyp kele jatqan jońqa syndy.
Ózińdi, ózińniń eńbekterińdi kótermeleme, munymen sen ózgelerdi kemsitesiń, ózgelerdiń eńbekterin baǵala, sonda olardyń ózderi seni asqaqtatady.
Qudyqtyń tereńdeı bergen saıyn onyń sýy tazara beredi, sol sııaqty jan-dúnıeńdi kóbirek qazbalaı bergen saıyn, qatelikteriń azaıa beredi.
Shyndyqty jasyrsań – jalǵanǵa tap bolasyń.
Aqymaqtyqsyz kemeńgerlikke jol joq, tek jańylystar sheńberinde danalyqty tanýǵa bolady.
Jas – senimge negizdelgen túsinik, ótkerilgen ómir onyń uzaqtyǵymen emes, sapasymen ólshenedi.
Ózińdi ulyqpen salystyr, kim ekenińdi túsinesiń.
Ózińdi taný úshin álemdi tany.
Jekkórýshilik, súıispenshilikti jeńip, zulymdyq atty zor qatelikter jasaıdy.
Taza qaǵazdyń beti qandaı bos bolsa, dál solaı bilimsiz adam da bos.
Jemqorlyq urlyqtan da soraqy. Ury tek qylmysker. Jemqor – ury da, bıleýshi de, tóreshi de, óziniń naǵyz júzin izgilik betperdesimen jasyrǵan.
Mahabbatta ózińdi súıý - ózimshildiktiń eń joǵarǵy kórinisi.
Dene fánılik, al jan máńgilik.
Eshqaıda aparmaıtyn jol belgisizdikke ákeledi.
Aspan kúndiz jetim, keshke juldyzdaryn jaǵyp jaryq bop kórinedi, barlyq kiná óz sáýlesimen kózdi shaǵylystyratyn kúnde. Sol sııaqty, bılik, eger ol asa qudyretti bolsa, bizdiń sanamyzdy búrkeıdi, jáne biz aıqyn shyndyqty kórmeımiz.
Japyraq, aǵashtan úzilip bara jatyp, «Qalyqtap júrgen qandaı keremet!», - dep oılaıdy, ony jerge qonǵannan keıin ne kútip turǵanyn túsinbesten. Ne bolaryn keıinnen ǵana túsinedi.
Oryndalǵan arman, daǵdyly kúnge aınalady.
Ózimen óziń bop atamekenińde toq ári baı bolyp ómir súrýiń múmkin, biraq baqytsyz bolasyń. Nemese atamekenińmen ózińniń júregińde ómir súrip, baqytty bolýyń múmkin.
Ultshyldyq, ultjandylyqtan alys túsinik, sebebi ol ózine basqa halyqtardyń múddelerine qarsy kelip, memlekettiń irgetasyna syzat túsiretin biregeılikten týady.
Elin árjaqqa «Halqymdy súıemin!», dep jar salǵan adam emes, ár kún saıyn qoǵamnyń qamy úshin óz jumysyn únsiz atqaratyn adam súıedi.
Ózimshildigińniń muzdyqtaryn eritip, olardy halyqqa mahabbat pen izgiliktiń bulaǵy retinde syıla.
Eń pák, ári kórkem bastama men oqıǵanyń ózinen, onda joq nárseni – óziniń rýhanı kemistigin taýyp, kóre alatyn adamdar tań qaldyrarlyq.