Toǵyzqumalaq balalardyń qol motorıkasyn damytyp, oılaý qabiletin arttyrady – jattyqtyrýshy

<p>Aqtóbelik toǵyzqumalaq jattyqtyrýshysy Serdaly Toqtarov <a href="Kazinform" target="_blank" rel="noopener">Kazinform</a> tilshisine bergen suhbatynda toǵyzqumalaq oıynynyń ereksheligi, artyqshylyǵy týraly aıtyp berdi. Ol balany ekinshi synyptan bastap toǵyzqumalaq úıirmesine berý onyń logıkalyq oılaý qabiletin arttyryp, este saqtaý júıesin nyǵaıtady dep esepteıdi.&nbsp;&nbsp;</p>

- Bizdiń balalar toǵyzqumalaq oınaýǵa qyzyǵa ma? Álde shahmattyń bási joǵary ma?

- Balalardyń bul oıynǵa qyzyǵýshylyǵy joǵary. Tek ata-analar arasynda nasıhat azdaý. 4 myń jyldyq tarıhy bar oıyn kóne túrki kóshpendileriniń oıyny bolǵany belgili. Sol «Kóshpendiler algebrasyn» meńgergen bala esepke júırik bolady. Bul oıyn balalardyń logıkalyq, este saqtaý, kóbý qabiletin damytady. Toǵyzqumalaqty taratqan kezde bes saýsaqtyń bárin ýqalap shyǵady. Balalar bir sabaqta 3-5 myń ret saýsaqtarynyń ushyn ýqalaıdy. Al saýsaq ushynda adamnyń kórý, oılaý, este saqtaý qabiletin arttyratyn núkteler bar ekeni belgili. Qol motorıkasyna da paıdaly. Keıbir balalar qaıshymen qıyp, ıneni sabaqtaı almaıdy. Olaq bolǵan balany ıkemdeıdi. Іs tigýge mashyqtandyrady, eger medıtsınany tańdasa jaqsy hırýrg shyǵady.

Bir aıta keterligi, toǵyzqumalaqty erte bastaý kerek. Balalar 2 synyptan bastasa, bárin meńgerip alady. Shahmat qana emes, toǵyzqumalaq ta jaqsy tanylyp, dúnıejúzilik, respýblıkalyq jarys ótkizilip júr. Tek balalar ǵana emes, eresekter arasynda da týrnır ótip turady. Ózim 70 jasqa deıingi ardagerler arasyndaǵy jarysqa qatysyp, qalalyq týrnırde birinshi oryndy jeńip aldym. Endi oblystyq kezeńge baramyn. Bul eresek adamdy umytshaqtyq aýrýynan qorǵaıdy.

- Mektepterde úıirmeler bar ma?

- Dúnıejúzi boıynsha Qazaqstan toǵyzqumalaqtan birinshi orynda tur. Bul sport túri Qyrǵyz elinde de jaqsy damyp jatyr Chehııa, Germanııada da osy toǵyzqumalaq oıynyna suranys bar. Qytaı, Mońǵolııa, Chehııa men Germanııada dene shynyqtyrý sabaǵynda osy oıyn ótedi. Bizde de qosymsha úıirme retinde ashylǵan. Sonymen birge oqýshylar saraıy, shyǵarmashylyq akademııasynda bar. Toǵyzqumalaq degen ataýynan túsinbeýi múmkin. Kóbi shahmatty tańdaıdy. Shahmattan kem emes oıyn. Keı tusta paıdasy odan da kóp. Ári toǵyzqumalaq óte demokratııalyq oıyn. Shahmatta patsha, ýázir, pil, at, sarbaz bar. Munda bári birdeı ári sýdyń aǵysy sııaqty alǵa ǵana júredi, keri sheginýge jol joq. 

Foto: Altynaı Saǵyndyqova

- Toǵyzqumalaq oınaý arqyly balalar taǵy neni úırenedi?

- Sabaq barysynda tili shubar balalarǵa qazaq tilin úıretemin. Kóne sózderdi meńgeredi. Aıyrbasqa shaqyrý, otaý, tuzdyq, tuzaq qurý, atsyraý sekildi sózderdiń mánin túsindiremin. Bastaýshy men qostaýshyǵa birinshi, ekinshi... dep kete beretin otaý týraly aıtamyz. Biraq árqaısysynyń óz ataýy bar. Toǵyzynshysy mańdaı, segizinshisi kókmoıyn, jetinshisi qandyqaqpan, altynshysy belbasar, besinshisi bel, tórtinshisi atsyratar, úshinshisi at ótpes, ekinshisi tekturmas, birinshisi art. Eki qazanyn da úırenedi.

Oıyn barysynda oıtamyzyq tastap jiberem, sol kezde balalar qyzyǵady, jaqsy qabyldaıdy. Balaǵa urysyp, óktem sóıleseń, qabyldamaıdy. Al kóńil-kúıine qaraı sóıleseń, tez este saqtaıdy. Keıbir kezde tez esepteý jolyn úırenedi. On júriske deıin aldyn-ala esepteıdi. Keıde jarty joldan toqtatyp, ári qaraı oılanýǵa mursha beremin. Bárin túsindirý durys emes, tek qınalǵanda demep jibergen jón.

- Keıbir bala toǵyzqumalaq úıirmesine qatysyp júrgenimen, kópshiliginiń qyzyǵýshylyǵy tómen dep oılamaısyz ba?

- Balanyń bári birdeı emes. Biraq biz sol balaǵa úıretip, ózimizge tartýymyz kerek. Qyzyǵyp, birden nátıje bergen bala keıin bárin tastap ketýi múmkin. Óz jolymen jáı qozǵalsa, jyldar boıy jattyqsa, jaqsy nátıje beredi. Úlken sportta da sondaı. Mektep jasynda janyp turyp, eresekter arasyna túskende kóterile almaı qalady. Ósimdikter de sondaı ǵoı. Erte gúldegender, tez solady. Toǵyzqumalaq oınaýdy toqtatsa, qolyń shyǵyp ketedi. Adamǵa berilgen tabıǵı qabilet te, júre bara úırengender de bar. Eger boıǵa darysa, onyń artyqshylyǵy kóp. Al eger úırenip, soǵan kóp kúsh jumsasa únemi daıyndyq kerek. Jas ereksheligi de mańyzdy. Ótpeli kezeńde balalar irikteledi desem de bolady. Keıbiri tez kóterilse, keıbiri tómendeıdi.

- Ózińiz týraly aıtyp ótseńizshi...

- Aqtóbe oblysy Shalqar qalasynyń týmasymyn. Qazir jasym 69-da. Pedagogıka salasynda 45 jyl jumys istep, zeınetke shyqtym. Degenmen áli kúnge deıin balalardy toǵyzqumalaqqa úıretip júrmin.

Dene shynyqtyrý páni boıynsha ınstıtýtta oqydym. Kúres salasynda júrdim. Atyraý qalasy men Aqtóbeniń Muǵaljar aýdany Qandyaǵash qalasynda eńbek ettim. 37 jasymda sport mektebiniń dırektory bolyp júrgenimde toǵyzqumalaq ádistemesin oqyp, úırenip aldym.

Toǵyzqumalaq táýelsizdik alǵan soń ǵana qaıta jandandy dep aıtsam bolady. 1991 jyldan bastap Qazaqstanda damı tústi. Aqtóbede marqum Qabıbolla Nurshın damytýǵa úles qosyp, onyń izin búginde shákirtteri jalǵastyryp júr. Olar: Qazaqstannyń eńbek sińirgen jattyqtyrýshylary erli-zaıypty Nurbek Kabıev pen Dıana Kenına, Baýyrjan Tólegenov. Dúnıejúzi boıynsha Qazaqstan birinshi orynda tursa, elimiz boıynsha Aqtóbeniń mereıi ústem. Sonymen birge aýdandar da jaqsy kórsetkishke ıe. 

- Qazir úıirmede qansha bala bar?

- Aqtóbedegi shyǵarmashylyq akademııasyndaǵy úıirmege 36 bala keledi. Arasynda ózge ult ókilderi de bar. Er balalarǵa qaraǵanda, qyzdar kóp. Keıbir ata-ana «qazaqsha úıretińizshi» dep ótinish aıtady.

- Áńgimeńizge rahmet, shákirtterińiz jeńis tuǵyrynan kórinsin.