TMD elderiniń taýar aınalymy 20,6 mlrd dollardy qurady
Negizgi baǵyttardyń biri – elderdiń saýda-ekonomıkalyq baılanystaryn kedergisiz nyǵaıtý.
Dostastyq elderiniń kólemdi ári damyp kele jatqan naryǵy, mıneraldy-shıkizat resýrstarynyń úlken qorlary, qatysýshy memleketterdiń ekonomıkalyq ózara tolyqtyrylýy, eleýli ǵylymı-tehnıkalyq áleýeti jáne kólik joldarynyń bolýy óńirdegi kópjosparly ıntegratsııa úshin qolaıly jaǵdaılardy qamtamasyz etedi.
TMD sheńberindegi tranzıttik áleýet – elderdiń ekonomıkasyna oń áser etetin jáne ony ınvestıtsııalar úshin tartymdy etetin negizgi strategııalyq resýrstardyń biri.
Dostastyq elderiniń aýmaǵyndaǵy ózara tıimdi is-qımylǵa kóbinese TMD-nyń erkin saýda kelisimin jáne qyzmetterdiń erkin saýdasy týraly kelisimdi iske asyrý yqpal etedi.
2023 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynyń qorytyndysy boıynsha TMD elderiniń taýar aınalymy $20,6 mlrd-ty qurady, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda ($19,8 mlrd) 4,4%-ǵa joǵary. 2023 jylǵy qańtar-shildede Qazaqstannan TMD elderine eksport 19,4%-ǵa ósip, $9,2 mlrd-qa jetti.
Otyrystyń qatysýshylary ekonomıkalyq ózara is-qımyldyń ózekti máseleleri boıynsha pikir almasty, ótken bes jyldaǵy TMD-nyń salalyq yntymaqtastyq organdary qyzmetiniń ekonomıka salasyndaǵy nátıjelerin qarady, 2019-2022 jyldardaǵy veterınarııa salasyndaǵy yntymaqtastyq jónindegi úkimetaralyq keńes qyzmetiniń nátıjelerin jáne basqa da máselelerdi talqylady.