TMD elderi arasynda urlanǵan kólikterdi qaıtarýdyń joly jeńildetiledi

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Parlament Májilisiniń jalpy otyrysynda «2005 jylǵy 25 qarashadaǵy TMD-ǵa qatysýshy memleketterdiń avtokólik quraldaryn jymqyrýǵa qarsy kúrestegi jáne olardy qaıtarýdy qamtamasyz etýdegi yntymaqtastyǵy týraly kelisimge ózgerister engizý týraly hattamany ratıfıkatsııalaý týraly» zań jobasy maquldandy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Búginde Táýelsiz memleketter dostastyǵy kelisimine sáıkes, eldermen shekaramyz ashyq. Osyny paıdalanyp, keıbir azamattar zań buzýshylyqtar jasaıdy. Mysaly, 2005 jyldan bastap, osy kezge deıin urlanǵan 223-ten astam kóliktiń tek 30 paıyzy (66 kólik) elge qaıtaryldy. Óıtkeni, suraý salý normalarynda kemshilikter bar. Osy kemshilikterdi joıý úshin qujatqa jańa normalar engizildi», - dedi Іshki ister mınıstri Erlan Turǵymbaev.

Onyń aıtýynsha, endi ereje boıynsha suraý salýdy oryndaýǵa bir ǵana aı beriledi. Sondyqtan suraý salý boıynsha aqparat usynýdan bas tartý úshin naqty negiz qajet.

Sonymen qatar, hattamada:

- jol-kólik, órt jáne tabıǵı apattan zardap shekken avtokólikter týraly málimet berý;

- keden organdarymen aqparat almasý;

- 1 jyl ishinde suraýy joq avtokólik qaı jerde anyqtalsa, sol memlekette qaldyrý máseleleri qarastyrylǵan.

«Eýrazııalyq Ekonomıkalyq odaqqa kiretin memleketter arasynda ortaq kedendik shekara bar. Kólikter tekserilmeıdi. Sondyqtan osy kólikterdi baqylap, aqparat almasý úshin bul hattama qajet.

Ótken jyldyń sáýir aıynda osy zań jobasy Parlamentte qaralǵan bolatyn. Biraq bir norma kirmeı qalǵandyqtan, keri qaıtaryldy. Halyqaralyq sharttarǵa sáıkes, Hattamanyń 1-shi baby, 5-shi tarmaǵy, e) tarmaqshasyndaǵy normany zań jobasyna kirgizý qajet boldy.

Ol jerde myna másele aıtylǵan: «Bizdiń memlekette shekaradan ótetin kólikter týraly aqparattyq derekter bazasy joq. Sondyqtan bul norma Qazaqstanǵa qoldanylmaıdy». Osy eskertpeni zań jobasyna kirgizdik. Búginde barlyq normalar halyqaralyq «Vena konventsııasyna» sáıkes keltirildi», - dedi mınıstr.

«Búginde Táýelsiz memleketter dostastyq elderiniń arasynda avtokólikterdi urlaý problema bolyp tur. Osy kelisimdi bekitý - azamattardyń quqyǵyn qorǵap, urlanǵan kólikterdi qaıtarýdyń jolyn jeńildetedi. Osy Zańdy qabyldaý teris áleýmettik-ekonomıkalyq jáne quqyqtyq saldarǵa ákep soqpaıdy, qosymsha qarjy talap etpeıdi», - dedi Erlan Turǵymbaev.


Seıchas chıtaıýt