TMD Ekonomıkalyq Sotynyń sýdıalary Mınskten syıaqy alady

ASTANA. QazAqparat - QR Parlament Májilisiniń jalpy otyrysynda  «1992 jylǵy 6 shildedegi Táýelsiz Memleketter Dostastyǵy  Ekonomıkalyq Sotynyń mártebesi týraly kelisimge ózgerister engizý týraly hattamany ratıfıkatsııalaý týraly» zań jobasy maquldandy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Atalǵan hattama TMD Ekonomıkalyq Soty týraly kelisimge jáne onyń erejesine túzetýler engizýdi qarastyrady. Qazirgi ýaqytta Dostastyqtyń negizgi sharty, quqyqtyq negizi qurylǵan, sondaı-aq ekonomıkalyq sottaǵy qaralatyn ister sanynyń azaıýy baıqalýda. Hattamanyń túbegeıli jańashyldyǵy - TMD Sotyn «ad hoc» qaǵıdasy boıynsha jańa jumys formatyna aýystyrý. Hattamaǵa sáıkes, Ekonomıkalyq sot sýdıalarynyń tizilimi qurylady», - dedi zań jobasy boıynsha baıandama jasaǵan Ádilet mınıstri Marat Beketaev.

Osy oraıda tizilimge Dostastyqqa qatysýshy elderdiń áreket etýshi sýdıalary kiretini belgili boldy.

«Naqty daýdy qarastyrý úshin sýdıalar osy tizilimnen taǵaıyndalady. Sýdıalar daýdy qarastyrý merziminde ǵana Mınsk qalasyna kelip, syıaqy alady. Bul format qatysýshy memleketterdiń bıýdjetterinen qarajatty tıimdi paıdalanýǵa oń áserin tıgizedi», - dedi M. Beketaev.

Vedomstvo basshysynyń sózine qaraǵanda, sýdıalardy belgilengen kvota aıasynda qatysýshy memleketter jekeleı taǵaıyndaıdy jáne árbir taraptan eki sýdıadan irikteledi.

«Qazaqstandyq kandıdatýralardy Memleket basshysynyń kelisimi boıynsha Joǵarǵy Sot anyqtaıdy jáne 2017 jyly  qańtarda Qazaqstan Respýblıkasy eki kandıdatýra joldady», - dedi mınıstr.

Jańa «ad hoc» formaty TMD sotynyń sýdıalaryna turaqty túrde jalaqy tólemeýge múmkindik beredi. Sol sebepten TMD sotynyń bıýdjeti azaıady, onyń ishinde Qazaqstannyń da úlesi tómendeıdi. Mysaly, 2015 jyly Qazaqstan 51 mln teńge tólese, qazirgi ýaqytta 8,5 mln kóleminde jarna tóleý qarastyrylýda.