Til úıretý ortalyqtaryn myqty oqý-ádistemelik keshendermen qamtý kerek - ǵalym
«Árıne, qazaq tili mindetti túrde túbinde ultaralyq tilge aınalady! Ol kúnge jetý úshin, eń aldymen elimizdiń árbir azamaty isti ózinen bastaýy qajet dep aıtýymyzǵa bolar edi. Sebebi, qazaq tiliniń qoldanys aıasyn keńeıtýshi – eń aldymen qarapaıym halyq ókili. Árkimniń óz otbasynda, dostary men áriptesteriniń arasynda ózara qazaqsha sóılesýi, qyzmet kórsetý oryndarynda qazaq tilin qoldanýy, áleýmettik jelilerde qazaq tilinde saýatty kontent qalyptastyrýǵa az da bolsa úles qosa bastaýy syndy sanaly áreketteri bul istiń mańyzdy qadamy bolady», - dedi ǵalym.
Sh. Qapantaıqyzy adam qoǵam múshesi retinde áleýmettik ortanyń talaptaryna baǵynatynyn atap ótti. Sondyqtan, eń aldymen memlekettik deńgeıdegi qadamdar jasaýdyń mańyzy joǵary. Resmı jıyndar qazaq tilinde júrgizilip, tıisti deńgeıinde nasıhattaý jalǵassa, qoǵamda qazaq tiliniń bolashaǵyna degen senim nyǵaıa túsedi.
«Elimizde oblystyq jáne qalalyq ákimshilikterge qarasty til úıretý ortalyqtary barshylyq. Alaıda olardyń jumys sapasy ártúrli deńgeıde. Onyń sebebi, ortalyqtardyń jumysyn úılestirý isimen shuǵyldanyp kelgen Sh. Shaıahmetov atyndaǵy «Til-Qazyna» ulttyq ǵylymı-praktıkalyq ortalyǵy Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrligine aýysyp ketti. Mádenıet mınıstrligine qarasty bolǵandyqtan, til úıretý ortalyqtarynyń oqytýshylary sol salaǵa qatysty qosymsha jumystarǵa jıi tartylady. Soǵan qaramastan, alyp otyrǵan jalaqylary óte tómen. Men biletin kóptegen bilikti oqytýshylar mektepterge jumysqa aýysyp ketti. Ortalyqtar óz deńgeıinde jumys isteýi úshin olar myqty oqý-ádistemelik keshendermen, ǵylymı-tehnıkalyq bazamen qamtamasyz etilýi tıis. Kýrsty aıaqtaǵan til úırenýshilerdiń synaq tapsyryp, alǵan sertıfıkattarynyń resmı áleýetin arttyrý kerek. Alǵan sertıfıkaty arqyly qyzmet babynda belgili bir jeńildikterge ıe bolýy jáne basqa da yntalandyrý joldary qarastyrylýy kerek», - dedi professor.
Sonymen qatar Shynar Qapantaıqyzy mektepte jáne balabaqshada qazaq tiliniń qoldanys aıasyn keńeıtýge qatysty usynys aıtty.
«Qazaq tilinde jumys júrgizetin balabaqshalar sany kóbeıip keledi. Ol jerde tárbıelenip otyrǵan balalardyń qazaq tilin bilý deńgeıi ártúrli. Qazirgi kúnde kóptildi vırtýaldy ortada tili durys damymaı jatqan balalardyń sany artyp kele jatqany da – aşy shyndyq. Sondyqtan balabaqsha tárbıeshileri balalarmen til tabysý úshin amalsyz aralas tildi qoldanýǵa májbúr bolady. Balabaqsha jasynda, tipti bastaýysh synypta bala bir ǵana tildi meńgerip shyǵýy tıis. Aǵylshyn, orys tilderin orta synyptardan bastap qana oqytý qajet. Al mektep jaıyna keler bolsaq, qazaq tili men ádebıeti pánderi ulttyq kodty tanytatyn eń basty rýhanı qundylyq, óz ómirin jaqsartatyn eń qajetti óner retinde oqytylýy tıis. Ol úshin, eń áýeli oqý baǵdarlamasy men qazaq tili oqýlyqtary jóndelýi kerek. Qazirgi qoldanystaǵy jańartylǵan bilim berý mazmunyna sáıkes oqý baǵdarlamasy men qazaq tili oqýlyqtary qazaq tilin damytýǵa emes, tejeýge qyzmet atqaryp otyr. Sebebi, bul baǵdarlama kóptildi bilim berý ustanymdaryna negizdelgen. Sózdiń quramy men maǵynasyn túsinýge baǵyttalǵan keshendi jumystar júrgizilmegendikten, balalar saýatty jaza almaıdy, oqyǵanyn túsinip, oıyn júıeli jetkizip bere almaıdy. Elimizdegi til saıasaty Memleket basshysy atap kórsetken «qazaq tilin túbinde ultaralyq tilge aınaldyrý» ıdeıasyn nysanaǵa ala otyryp júrgizilse, bilim berý júıesi de osy baǵytqa burylady. Óz kezeginde árbir maman, árbir jeke adam da óz oıy men áreketin osy ortaq ıdeıaǵa sáıkes túzeı bastaıdy», - dedi ǵalym.