«Tildik talap áýe keńistiginde de saqtalýy kerek» - BAQ-qa sholý

Foto: None
ASTANA. 12 qyrkúıek. QazAqparat - «QazAqparat» agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 12 qyrkúıek, beısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan»
gazetiniń jazýynsha, keshe Astanada ulttyq sport túrimizdiń biri - kókpardan tuńǵysh ret ashyq Azııa chempıonatynyń jalaýy jelbiredi. Bul básekege bizdiń elden basqa Qyrǵyzstan, Ózbekstan, Mońǵolııa, Túrkııa, Tájikstan, Re­seı men Qytaı elderiniń ulttyq quramalary qatysýda. Azııa chempıonaty Ulttyq sport túrleri qaýymdastyǵynyń uıymdastyrýymen Astananyń mańyndaǵy «Qazanat» atshabarynda ótýde. Chempıonat tórt kúnge sozylyp, 15 qyrkúıekke deıin ótedi. Osy kúni fınal­dyq synda eki myqty koman­da ózara Azııa chempıonyn anyq­taıdy. «Qazir bul mártebeli ataq­ty qaı eldiń komandasynyń jeńip alatynyn aıtý qıyn. Degen­men, basqa quramalarǵa qara­ǵanda, Qazaqstan men Qyrǵyz­stannyń Azııa chempıony atanýǵa múmkindigi kóp delinýde. Ony ózge elderdiń quramalary da ja­syr­maıdy. Al Qazaqstan men Qyr­ǵyzstan kókparshylary qazir­diń ózinde fınaldyq synda kezdesýge alaqandaryn ysqy­lap daıyndalyp jatqan sııaq­ty. Oǵan dálel retinde keshe chempıonattyń alǵashqy kúni ulttyq quramamyzdyń Tájikstan komandasyn 9:3, Qyrǵyzstan kókparshylarynyń Ózbekstan quramasyn 11:1 esebimen jeń­genin aıtýǵa bolady. Osy kúni Reseı men Qytaı elderiniń ókil­deri de qarsylastaryn aıqyn ba­symdyqpen utty. Reseı Moń­ǵo­lııany 13:0, Qytaı Túrkııany 8:0 esebimen jeńdi»,- dep jazady basylym.

***

Jaqynda Memlekettik hatshy Marat Tájın Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstri Asqar Jumaǵalıevti qabyldap, áýejaılar men áýe kompanııalarynda jolaýshylarǵa qyzmet kórsetýdiń aqparattyq standarttaryn saqtaý máselelerine erekshe nazar aýdaryp, tıisti jumystar atqarýdy tapsyrǵan edi. Kúni keshe Asqar Jumaǵalıevtiń tóraǵalyǵymen áýejaılar men áýe kompanııalardyń ókilderi qatysqan otyrys ótip, onda jyl aıaǵyna deıin qazaqstandyq áýe kompanııalarynda qyzmet etetin barlyq jolserikteriniń memlekettik tildi bilý deńgeıine baılanysty synaqtan ótetini belgili boldy. Bul jaıynda «Aıqyn» gazetiniń beısenbilik nómirindegi «Tildik talap áýe keńistiginde de saqtalýy kerek» degen taqyryptaǵy maqalada keńinen baıandalǵan.

***

Kitapty - «adamnyń rýhanı azyǵy» deımiz. Rasynda, kitap bolmasa, tildik qoryń túgesilip, rýhanı azatynyń anyq. Osylaısha rýhanı tozbas úshin kez kelgen jan jazýshylardyń asyl sózine, qundy ulaǵaty saqtalǵan týyndylarǵa júginedi. Alaıda adamdy rýhanı qulazýdan, quldyraýdan shyǵaratyn qasıeti bar kitaptardyń arasynda zııandysy da bolady eken»,- dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi nómirindegi «Teris tárbıeleıtin týyndylar» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń atap ótýinshe, Amerıka jáne Reseı zertteýlerinde eń zııandy kitaptardyń kóshin - fashısterdiń basshysy Adolf Gıtlerdiń «Meniń kúresim» («Mein Kampf») kitaby bastaıdy. Amerıkalyqtar bul eńbekti «násildik teorııa men shekten tys ultshyldyqty nasıhattaıtyn «injil» ispetti» dep baǵalaǵan. Al odan keıingi zııandy avtorlar retinde Karl Marks pen Frıdrıh Engels kórsetilgen. Femınızmdi nasıhattaıtyn jaǵymsyz kitaptardyń qataryna Marııa Arbatovanyń «Men qyryq alty jastamyn» týyndysy men amerıkalyq jazýshy Bettı Frıdenniń «Áıel qupııasy» atty eńbegi engen. Al adamdy anaıylyqqa ıtermeleıtin erotıka men pornografııanyń zııandy eńbekter qataryna kireri sózsiz. Mine, týyndylarynda osyndaı «elementter» bar amerıkalyq jazýshy Alfred Kınsı men orys jazýshysy Vladımır Sorokınniń kitaptary zııandylar qatarynda eken. Djon Dıýıdiń «Demokratııa jáne bilim» atty eńbegi de qara tizimge enip ketipti.

***

Aqmola oblysyna qarasty Shortandy aýdany basshysynyń mindetin atqarýshy sheneýnik jaısyz oqıǵaǵa dýshar boldy. «Ekspress K» gazetiniń búgingi sanynda jaryq kórgen «Voron voroný glaz ne vyklıýet» degen taqyryptaǵy maqalaǵa qaraǵanda, sheneýnik jemqorlyqqa basy shatylǵan aýyl ákimderin jaqtap shyǵa kelgen kórinedi, sol úshin aıyppul tóleýge de májbúr bolǵan.

***

«Vremıa» gazetiniń jazýynsha, Oral qalasynyń 29 jastaǵy turǵyny Ilıa Pıanzın Máskeý qalalyq sotynyń úkimimen Reseı Prezıdenti Vladımır Pýtınge qastandyq jasaýǵa kináli dep tanylyp, 10 jylǵa bas bostandyǵynan aıyryldy. BAQ ókilderiniń asyǵa kútkenine qaramastan sottyń tergeý amaldary tym qysqa bolyp, dálelderi zerdeleýsiz ári kýágerlerden jaýap alynbaı erekshe tártippen ótken.

Seıchas chıtaıýt