Til úıretýde leksıka men grammatıkanyń qaısyna kóbirek mán berý kerek
Bashqurt memlekettik ýnıversıteti Shet tilderi kafedrasynyń aǵa oqytýshysy Rımma Flıýrovna Mıngazetdınova «Aǵylshyn tilinen qosymsha bilim berý baǵdarlamalaryn júzege asyrýda qoldanylatyn kommýnıkatıvtik daǵdylardy damytýdyń tıimdi ádisteri (Intermediate, Upper- Intermediate, Advanced deńgeıleri boıynsha) dep atalatyn baıandamasynda aǵylshyn tilin úıretý tájirıbesimen bólisti.
Interaktıvti ádis-tásilderdi sanamalap, eń tıimdi degen, jaqsy nátıje beretin túrlerine toqtaldy. Oqytýshy tildi úıretýde tyńdalymǵa erekshe mán berý qajettiligine oqytýshylardyń nazaryn aýdardy.
Tildi úırenýde aýdıohabarlama, qysqametrajdy beınefılmderdi kórýdiń paıdasy, kúndelikti qaıtalaý, til úırenýshilerdiń ózderine unaıtyn aqparattaryn oqytý, sóıleýge arnalǵan ınternet resýrstaryn paıdalaný jáne taǵy basqa kóptegen jańashyl ıdeıalarymen bólisti.
Semınarda Túrkııanyń Ankara qalasyndaǵy Gazı ýnıversıtetiniń «Tömer» til úıretý ortalyǵynyń dırektory, professor Nezır Temýr «Til úıretýdiń negizgi prıntsıpteri» taqyrybynda baıandama jasady.
Professor óz prezentatsııasy aıasynda máseleni «Neni úıretý, qalaı úıretý, qashan úıretý?» degen qarapaıym suraqtardan bastalatynyn aıta otyryp, kez kelgen zattyń, adamnyń óz tabıǵaty bolatyny sııaqty tildiń óz tabıǵaty bolady, barlyq suraqqa jaýapty osy tildiń óz tabıǵaty aıasynan izdeý kerek degen pikirin bildirdi.
Al tildiń ózi tildegi dybystardan, semantıkalyq maǵyna men tildik qurylymnan turatynyn, sondaı-aq grammatıka men semantıkany birge qarastyrýymyz kerek dep atap kórsetti. Professor til úıretýdiń qarym-qatynas, orta, mádenıet, salystyrý, ámbebaptylyq degen parametrlerin taldaı kele, halyqaralyq konferentsııalarda eń jıi qoıylatyn suraqtardyń biri «Til úıretýde leksıka men grammatıkanyń qaısysyna kóbirek mán berýimiz kerek?» degen suraqtyń sheshimin bylaısha topshylady:
«Men, máselen, Qazaqstanda bolsam, til bilmesem, qazaqsha biletin sózderimdi aıtam, sózdik qorym arqyly qarym-qatynasqa túsemin, meni tyńdap tursańyz siz grammatıkańyzdy durystap aıtyńyz dep turmaısyz, sol aıtqan sózderimmen túsinýge tyrysasyz. Budan grammatıkanyń emes, sózdik qordyń mańyzdyraq ekenin kóremiz».
Tájirıbeli til mamany shynaıy oqytý modelin qurý arqyly tildi úıretýdiń tıimdiligine nazar aýdartty. Tildi oqytý barysyndaǵy durys qurylǵan strategııa, oqytýshy men til úırenýshiniń psıhologııalyq daıyndyǵy, júıeli sabaq, durys tańdalǵan ádisteme oń nátıjege jetkizetinin basa aıtty.
Qatysýshylar tildi oqytý máselesi boıynsha kókeılerinde júrgen suraqtaryn qoıyp, oǵan tolyq jaýap aldy.
Semınarǵa qatysýshylar spıkerlerdiń ádistemelik tájirıbelerine tánti bolyp, semınar barysynda óz rızashylyqtaryn bildirip jatty.
Semınarǵa Zoom servısi boıynsha 300 oqytýshy qatysty. Facebook jelisindegi «ONLINEda bol» paraqshasy arqyly 1 saǵat ishinde 150 maman tyńdap úlgerdi.
Sóıtip, halyqaralyq semınar óz máresine jetti.
Jabylý saltanatynda Sh. Shaıahmetov atyndaǵy «Til-Qazyna» ulttyq ǵylymı-praktıkalyq ortalyǵynyń bas dırektory Álibek Asqar qorytyndy sóz sóılep, baıandama jasaǵan sheteldik jáne qazaqstandyq áriptesterimizge rızashylyǵyn bildirip, alǵyshattar men qatysýshylarǵa onlaın sertıfıkattar tabystady.