Til mamany jańa álipbıde nege i ornyna i tańbasy alynbaǵanyn túsindirip berdi
2020 jyldyń 28-29 qazan kúnderi jetildirilgen álipbı jobasyndaǵy dıakrıtıkalyq tańbalardy synamadan ótkizý boıynsha respýblıkalyq deńgeıde talqylaý sharalary ótkizilip, sonyń nátıjelerine tereń taldaý jasalǵan. Nursáýle Rsalıeva sol talqylaýda óńirlerdiń til mamandary keıbir qaıtalanyp keletin pikirlerdi jıi aıtqanyn tilge tıek etedi. Olardyń birqatary /i/ men /ı/ dybystarynyń tańbasyna qatysty aıtylǵan: /ı/ dybysyn i árpi arqyly, kerisinshe /i/ dybysyn (tóbesi túrtilmegen) ɪ tańbasy arqyly jazý olardy bir-birinen ajyratý turǵysynan ońaı bolmaǵany, daýysty /i/ dybysynyń ústindegi úırenshikti núkteniń alynyp tastalǵany óz ortalarynda pikirtalas týdyrǵan.
«Sonymen, «Nege i ornyna i alynbady?» degen suraqqa jaýap bereıik», - deıdi Nursáýle Rsalıeva.
Onyń aıtýynsha orfografııalyq jumys tobynyń birqatar ǵalymdary i ornyna (tóbesi túrtilmegen) ɪ tańbasyn alýdy qoldaǵan. Oǵan mynadaı sebepter negiz bolǵan:
1. /á/, /ú/, /ó/ dybystaryn tańbalaýǵa ýmlaýttar (ä ü ö) alynǵandyqtan, bul dybystardyń qoldanysy jıi bolmasa da bularmen birge keletin /i/ dybysynyń jıiligi joǵary, soǵan oraı sózústi qosalqy tańbalary tym kóbeıip ketedi de, jazýdy usqynsyz kórsetedi. Mysaly, ózimizdiń úıimizdiń áınegi dep jazsaq, özimizdiŋ üɪimizdiŋ äɪnegi bolady. Al, kerisinshe, /i/ dybysyn ɪ-men jazsaq, bul mysal özɪmɪzdɪŋ üiɪmɪzdɪŋ äinegɪ bolyp jınaqy kórinedi;
2. i tańbasy /ı/ ornyna jumsalsa, sheteldik termınder ońaı jazylyp, tanylady: institut, indeks;
3. ıý dıftongy (qosar /ıý/ dybysy) iu arqyly beriletin bolǵandyqtan, mundaǵy ı bólshegin ɪ tańbasymen berý tym qolaısyz bolyp keter edi, sebebi, ɪu tirkesi kózshalymǵa kırıldegi /sh/ sııaqty nemese ɪɪɪ (úsh taıaqsha) ispetti qabyldanady. Baspa jazýymen osylaı bolyp turǵanda, qolmen jazýda tipti sh árpinen aıyrmashylyǵy bolmaı qalǵan bolar edi.
4. «Qolmen jazý tolyǵymen qoldanystan shyǵady, tek qana tehnıkalyq quraldardyń kómegimen jazatyn ýaqyt kele jatyr» degen de pikirler aıtylady.
Orfografııalyq jumys tobynyń birqatar ǵalymdary i ornyna i alyný kerektigi týraly pikirdi qoldaǵan. Bul jaqtyń ýáji mynadaı bolypty:
1. Eń birinshi qolaılylyq qazaqtyń tól dybystaryn belgileýge jasalý kerek:
a) jazýdan jazýǵa kóshý birtindep iske qosylyp ketetin mehanızm bolǵandyqtan, bul aralyqta eki jazýǵa da ortaq daǵdylardyń bolǵany quptarlyq;
á) latyn jazýyna tolyq kóship ketkennen keıin de kırıll jazýynan úzildi-kesildi qol úzip ketý múmkin bolmaıdy, úlken tarıhı kezeńniń jazba muralary retinde saqtalyp, ǵasyrdan-ǵasyrǵa ulasqan zertteýlerge arqaý bolyp qala beredi.
2. «/ı/ ornyna (tóbesinde noqaty bar) İi árpin qoldaný qolaıly, bul sheteldik sózderdiń jazylýyn, tanylýyn jeńildetedi» degen pikirge ýáj: Aǵylshyn tili úshin bul tańbanyń tóbesinde noqaty bolsa da, bolmasa da báribir, sebebi bul tańbanyń kishi árpinde ǵana tóbesi túrtiledi de, bas árpinde túrtilmeıdi (Ii – INSTITUTION, institution) jáne túrtilý-túrtilmeýiniń báribir bolýyna taǵy bir sebep, aǵylshyn tilinde bul tańbaǵa uqsas keletin basqa tańba joq.
3. «ýmlaýttarmen qatar kelgende áripústi qosalqylardyń kóbeıip ketýine jol beriledi» degen pikirge: ýmlaýttar /á/, /ú/, /ó/ (ä ü ö) dybystaryna berilgen, olardyń qoldanysy jıi emes.
4. Keıbir (n, m, u sııaqty) áriptermen qatar kelgende i-niń tóbesi túrtilmese, áripterdiń arajigi bulyńǵyrlanyp, tanylýy qıyndyq týdyrady. Mysaly: Tıgınşınıŋ breuı kiımımnıŋ tıgısın bıtırıptı. «Kiımımnıŋ» degen sóz baspa jazýynda da ońaı oqylyp turǵan joq. Mundaı jazý syrt kózge shshshshsh nemese ɪɪɪɪɪɪɪɪɪɪɪɪɪɪɪ bolyp kórinýi múmkin.
«Mine, osyndaı negizdemeni de alǵa tartýshylardyń bir toby boldy. Nátıjesinde Orfografııalyq jumys tobyndaǵy ǵalymdardyń basym kópshili /i/ dybysynyń ornyna (tóbesi túrtilmegen) ɪ tańbasyn alýdy jón dep tapty», - dep túıdi til mamany.
Eske sala ketsek osydan on shaqty kún buryn latyn grafıkasyndaǵy jańa jetildirilgen qazaq álipbıi jarııalanǵan bolatyn.