Teri men jún óńdeý salasynda qandaı jobalar iske asyrylady

Foto:
ASTANA. QazAqparat – Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Erbol Qarashókeev elimizde teri men jún óńdeý salasyndaǵy problemany atady, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.
Aýyl sharýashylyǵy ónimderin qaıta óńdeýdiń eń problemaly salalarynyń biri teri men júndi óńdeýge qatysty. Teri óńdeý salasynda 9 kásiporyn jumys istep tur. 2022 jyly iri qara mal boıynsha 3,4 mln teri óndirilip, onyń shamamen 14% (462 myń) óńdeldi, 5,2% (179,5 myń) eksporttaldy, al qalǵan 81% (2,8 mln) óńdelmeı qaldy. Al usaq mal boıynsha 7,9 mln teri óndirildi. Suranystyń bolmaýyna baılanysty usaq maldyń terisin óńdeý jáne eksporttaý iske asyrylǵan joq

, - dedi E. Qarashókeev Senatta ótken Úkimet saǵatynda.

Onyń aıtýynsha, bylǵary shıkizatynyń eksportyn tejeýshi faktor 1 tonna úshin 200 eýro eksporttyq baj boldy. Qazirgi kezde usaq mal boıynsha eksporttyq baj tolyǵymen alynyp tastaldy, al iri qara mal terisinen óńdelgen bylǵaryǵa qatysty 100 eýroǵa deıin tómendetildi. Oǵan qosa, ınvestıtsııalyq sýbsıdııalar qaǵıdalaryna bylǵary shıkizaty men júndi qaıta óńdeý jónindegi jańa kásiporyndardy salýǵa jáne jańǵyrtýǵa arnalǵan ınvestıtsııalyq salymdardyń 25 paıyzyn óteýdi kózdeıtin jańa pasport daıyndaldy.

Sonymen qatar ol jeke ári shaǵyn sharýa qojalyqtarynda óndirilgen teri sapasynyń tómendigi jáne tıisti talaptarǵa sáıkes kelmeýi shıkizat óńdeý salasynyń damymaýyna áser etip otyrǵanyn aıtty.

Bul máseleniń sheshimine toqtalsaq, teriniń sapasyna qaramaıtyn óndiristerdi damytý kerek. Máselen, jelatın nemese azyq qospalaryn óndirý eskerilgen. Osy baǵytta jalpy qýaty 12 myń tonna iri qara maldyń terisin óńdep, jelatın óndiretin 3 ınvestıtsııalyq joba iske asyrylyp jatyr. 2,2 myń tonna kóleminde azyq qospalaryn óndirý úshin usaq mal terisin óńdeıtin 1 joba qamtyldy. Atalǵan jobalardy júzege asyrý arqyly teri óńdeýde biraz máseleni sheshemiz

, - dedi vedomstvo basshysy.

Budan bólek, mınıstrdiń aıtýynsha, jún óńdeýdegi problemalar da teri máselesine uqsas, ıaǵnı shıkizat sapasy tómen.

Respýblıkada jyl saıyn 40 myń tonnaǵa jýyq qoı júni óndiriledi, onyń tek 33% nemese 13,3 myń tonnasyn qaıta óńdeýge paıdalanýǵa bolady. Júnniń 67 paıyzy qylshyq jáne jartylaı qylshyqty jún, ol is júzinde óńdelmeıdi ári toqyma ónerkásibinde suranysy joq. Kıiz jáne kıizden jasalǵan aıaq kıim fabrıkalary az ǵana bóligin óńdeıdi. Bıyl aqpan aıynda Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi júndi eksporttaýǵa kedendik bajdy alyp tastaýǵa bastamashylyq jasady. Máselen, Aqtóbe oblysynda qýattylyǵy jylyna 2,1 myń tonnalyq qylshyqty júndi óńdeıtin «QAZFILTEK» JShS ınvestıtsııalyq jobany iske qospaq. Ol jylý oqshaýlaǵysh materıaldardy daıyndaý úshin paıdalanatyn bolady. Jobany yntalandyrý úshin sýbsıdııalaý qaǵıdalaryna ınvestıtsııalyq salymdardyń 25% óteý úlesi bar júndi óńdeý jónindegi pasport engizilgen

, - dedi vedomstvo basshysy.

E.Qarashókeev sondaı-aq et óńdeý kásiporyndarynyń problemasyn ataǵan bolatyn.


Seıchas chıtaıýt