Tereńózekte jas urpaqqa atqa miný mádenıeti dáripteldi
Mádenı shara Tuńǵysh Prezıdent - Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» jáne «Uly dalanyń jeti qyry» baǵdarlamalyq maqalalary aıasynda uıymdastyryldy.
Ulttyq ónerdi ulyqtaǵan shara aýdandyq ardagerler keńesi jáne «Syrdarııa aýdany áıelderi» qoǵamdyq birlestikteriniń qoldaýymen aýdan ortalyǵyndaǵy mádenı-demalys parkinde ótkizildi. Atalmysh shara barysynda at ábzelderinen kórme uıymdastyryldy. Kórmede jas urpaqqa oblysqa belgili atbegi Qojabek Jappasbaev taǵylymdy áńgime aıtty. Ol ár jyldarda sáıgúlik jaratqanda tutynǵan ábzelderi jaıynda syr shertti. Sondaı-aq, aýdanǵa tanymal usta Sáıdilda Sádýaqasov shabandozdar úshin soqqan múlikteri týraly oı qozǵasa, jergilikti qolónershi Saltanat Mamytaevanyń jasaǵan ábzelderi kórmege qoıyldy.Rýhanı jańǵyrýǵa arnalǵan izgi sharany aýdandyq ardagerler keńesiniń tóraǵasy H.Ábenuly ashyp, atqa miný mádenıetiniń qyr-syryna toqtaldy.
Kórmege qoıylǵan qurandy erdiń túr-túri, ómildirik, quıysqan, attyń moınyna taǵatyn alqa taǵy basqalar kóz jaýyn alady. Belgili atbegi Qojabek Jappasbaev kollektsııasynda XVIII ǵasyrda jasalǵan antıkvarıat sanalatyn er de bar. Q.Jappasbaev baptaǵan attar talaı dúldildi jarysta bas báıgeni jeńip aldy. Aımaqqa tanymal atbegi ózi tutynǵan ábzelderdi kózdiń qarashyǵyndaı saqtap, osy kúnge jetkizgen.
Esterińizge sala ketelik, budan buryn qyzylordalyq oqýshylar Qorqyt ata keshenine barǵanyn habarlaǵan edik.