Tehranda Shákárimniń parsy tilindegi poemasynyń tanystyrylymy ótti - sheteldegi qazaq baspasózi

Foto: Фото: parstoday.ir
<p>&nbsp;<a href="https://kaz.inform.kz/news/atiraudin-isatay-audaninda-dargerler-dinastiyasi-dauis-berd-d4ed76/Kazinform" target="_blank" rel="noopener">Kazinform </a>sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.</p>

ShYU elderiniń Densaýlyq saqtaý mınıstrleri Qazaqstanda bas qosty - TRT

Qazaqstannyń bas qalasy Astanada Shanhaı Yntymaqtastyq Uıymyna (ShYU) múshe elderdiń densaýlyq saqtaý mınıstrleri bas qosty, dep habarlaıdy Túrkııa Radıo Televızııa portaly. 

Foto: TRT

Atap aıtqanda, Úndistan, Qytaı, Iran, Pákistan, Reseı, Qyrǵyzstan, Ózbekstan jáne Tájikstan densaýlyq saqtaý mınıstrleri men resmı tulǵalary Qazaqstan Densaýlyq saqtaý mınıstri Aqmaral Álnazarovanyń uıymdastyrýymen «Tsıfrlyq úkimet» keńsesinde ótken ShYU elderi Densaýlyq saqtaý mınıstrleri keńesiniń 7-shi otyrysyna qatysty.

Túrkııalyq BAQ-tyń málimetinshe, Astanadaǵy jınalysqa sondaı-aq ShYU Bas hatshysynyń orynbasary Nurlan Nııazalıev jáne Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń Eýropadaǵy aımaqtyq dırektory Hans Klıýge de qatysqan.

Sıandaǵy qazaqstandyq termınaldan konteınerlik poıyz Ázerbaıjanǵa 11 kúnde keldi – «Halyq gazeti»

Osy jyldyń 11 naýryzynda Bakýde QR Prezıdenti Q. Toqaevtyń Ázirbaıjanǵa memlekettik sapary barysynda Sıan qalasyndaǵy (Qytaı) jańa qazaqstandyq kólik-logıstıkalyq termınaldan konteınerlik poıyzdyń kelýi boıynsha telekópir ótti. Bul týraly Qytaıdyń «Halyq gazeti» basylymy «Rail-news.kz»-ge silteme jasap habarlaıdy. 

Foto: people.cn

Poıyz Apsheron (Ázerbaıjan) stantsııasyna Qazaqstan arqyly Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵdary (THKB) boıynsha tranzıtpen kelip jetken.

Aqparat kóziniń dereginshe, konteınerlik quram shamamen 7 myń shaqyrymdy artqa tastap, 11 kúnde júrip ótti. Qazaqstan boıynsha Altynkólden Aqtaý portyna deıingi qashyqtyq 3128 km qashyqtyqty poıyz úsh táýlikte júrip ótken. Mýltımodaldy tasymaldaý barysynda konteınerler Qazaqstanda eki ret – «KTZE Khorgos Gateway» Qurǵaq portynda jáne Aqtaý teńiz portynda qaıta tıeldi, sodan keıin Kaspıı teńizi arqyly Baký halyqaralyq saýda portyna, sol jerden – Apsheron stantsııasyna jetkizilgen.

Aıta keteıik, buryn Qytaıdan Qara teńiz porttaryna jetkizilim 53 kún bolsa, qazir – 18 kúnge qysqarǵan.

Shákárimniń áıgili poemasy parsy tiline aýdarylyp, Tehranda tanystyrylymy ótti – «Parstoday»

Iran kúntizbesinde 21 esfand (11 naýryz) Nızamı Gándjavıdi ulyqtaý kúni dep belgilengen. Sol 11 naýryz kúni Tehranda ornalasqan Ekonomıkalyq yntymaqtastyq uıymynyń Mádenı ınstıtýtynda Shákárim Qudaıberdiulynyń «Láıli-Májnún» poemasynyń parsy tilindegi nusqasynyń tanystyrylymy ótti, dep habarlaıdy «Parstoday»

Foto: parstoday.ir

Osy ataýly kúnge oraı ótken «Nızamımen úılesken júrek kúıi» (Názm-e del ba Nızamı) atty semınarda EYU Mádenı ınstıtýtynyń dırektory Saad Han myrza, ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ professory ári «Turan-Iran» zertteý ortalyǵynyń dırektory doktor Islam Jemeneı, Tashkent memlekettik shyǵystaný ýnıversıteti doktory qatarly birqatar elderden kelgen ǵalymdar sóz sóıledi.

Semınar sońynda eki kitap – Shákárimniń «Láıli-Májnún» poemasy men Shahın Buharaıdyń «Láıli-Májnún» kitabynyń parsy tilindegi nusqalarynyń tusaýy kesildi.

Aıta keteıik, Shákárimniń «Láıli-Májnún» poemasyn qazaq tilinen parsy tiline aýdarǵan – Gaýhar Omarhanova.

Qytaıdaǵy shabandoz qazaq qyzy armanyn aıtty - «Harajorga» 

Qytaıdyń Іle aımaǵynan shyqqan kásibı shabandoz qyz Múnıra Serikturdyqyzy «Aqjelken» atty saıgúligine minip, túrli atústi oıyndaryn kórsetkende kópshilikti tańǵaldyrmaı qoımaıdy, dep jazady Qytaıdyń «Harajorga» aqparattyq paraqshasy. 

Foto: vıdeodan kadr/mp.weixin.qq.com

Atalǵan BAQ-tyń habarlaýynsha, Qytaıdyń Іle aımaǵynda týǵan Múnıra kishkentaıynan jylqy janýaryn ózine serik etip, keń jaılaýda at qulaǵynda oınap ósken. Atyna mingende bólekshe obrazǵa kirip, ertegilerdegi batyr qyzdardaı aıbatty kórinetin shabandoz Múnıra qarapaıym ómirde óte uıań da bııazy qyz eken.

Qazir Shyńjań baıyrǵy ekologııalyq parkindegi shabandoz ári at bapkeri bolyp júrgen qyz jalǵyz osy Múnıra ǵana. Ol tilshige bergen suhbatynda at sportyn qatty unatatynyn aıtqan.

«Ol kúndelikti «Aqjelkenine» minip ártúrli at ústi oıyndaryn qoıyp, kópshiliktiń kóńilinen shyqqandy maqtanysh sezinedi. M.Serikturdyqyzy qoly bosaı qalǵan sátte «Aqjelkenin» jetelep serýendegendi unatady. Onyń armany kóptegen at sporty oıyndaryna qatynasyp, úlken sahnalardan kóriný ári jankúıerlerine Shyńjańdyq sáıgúlikterdi baptap minetin shabandoz qyzdardyń kásibıligin moıyndatý», - dep jazady qytaılyq BAQ.

«Dýdar-aı» ánin oryndaǵan sibe ultynyń ókili jurt nazaryn aýdardy – CNR

14-shi Búkilqytaılyq halyq ókilderi jınalysy ókiliniń «Dýdar-aı» ánin oryndaǵan vıdeosy áleýmettik jelide keńinen taralyp, jurttyń nazaryn aýdardy, dep habarlaıdy Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy». 

Foto: mp.weixin.qq.com

Ándi oryndaýshy Іle oblysyna qarasty Shapshal sibe avtonomııaly aýdany, Shapshal qalashyǵy partııa kómıtetiniń orynbasar tóraǵasy, qalashyq bastyǵy Kúń Fıfı esimdi azamatsha eken.

Kúń Fıfı óz ulty basqa bolsa da qazaqtarmen jıi aralasyp turatynyn, sonyń arqasynda «Dýdar-aı» ánin úırengenin aıtady.

«Bizdiń qalashyqqa qarasty Uzynbulaq deıtin qystaq bar, bul qystaq avtonomııaly ólke boıynsha eń úlgili qystaq. Onda negizinen qazaq ulty qonystanǵan. Men osy turǵyndardyń úıine kóp baramyn, «Dýdar-aı» ánin solardan úırendim», - deıdi Kúń Fıfı.

«Altaıym» Kann teledrama festıvalinde «Úzdik uzaq metrajdy drama» tizimine endi - «Jenmın jıbao»

7-shi Kann teledramatýrgııalyq festıvalinde shyńjańdyq jazýshynyń romany boıynsha túsirilgen «Altaıym» atty shaǵyn telehıkaıa «Úzdik uzaq metrajdy drama» baıqaýynyń irikteý tizimine endi. Bul týraly osy aptada «Jenmın jıbao» basylymy habarlady.

Foto: weixin.qq.com

Qytaılyq basylymynyń málimetinshe, Kann teledrama festıvaliniń negizgi baıqaýynyń irikteý tizimine engen «Altaıym» fılminiń tusaýkeseri 7 sáýir kúni Kann qalasynda ótedi.

Baıqaýda atalǵan týyndy 5 basty júlde úshin álemniń basqa elderi men aımaqtarynyń 7 dramasymen básekege túsedi.

Aıta keteıik, «Altaıym» – Shyńjańdyq jazýshy Lı Jýannyń shyǵarmasy boıynsha túsirilgen 8 bólimdi shaǵyn telehıkaıa. Onyń prodıýseri Dapen, rejısseri Ten Kongkong. Basty rólderdi Ma Iılı, Chjoý Iıran, ıÝ Shı, Álimjan, Álıma, Qaırat jáne t.b. óner adamdary somdaıdy.

Ózbekstan Prezıdenti Qazaqstan Premer-Mınıstrin qabyldady- «ÓzA»

Ózbekstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Shavkat Mırzıeev 15 naýryz kúni Qazaqstan Respýblıkasynyń Premer-Mınıstri Oljas Bektenov bastaǵan úkimettik delegatsııany qabyldady. Bul týraly ózbekstandyq «ÓzA» aqparattyq agenttigi habarlady.

Foto: uza.uz

Ózbekstandyq BAQ-tyń dereginshe,memleket basshysy QR Premer-Mınıstr Oljas Bektanovty jaqynda osy qyzmetke taǵaıyndalýymen shyn júrekten quttyqtap, jaýapty qyzmetinde tolaǵaı tabystar tilegen.

Óz kezeginde Qazaqstan Úkimetiniń basshysy Ózbekstan Prezıdentine Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń sálemi men izgi tilegin jetkizdi.

Kezdesýde Ózbekstan men Qazaqstan arasyndaǵy kópjaqty áriptestikti odan ári keńeıtý máseleleri qaraldy. Atap aıtqanda, bolashaqta joǵary deńgeıdegi birlesken is-sharalarǵa daıyndyq aıasynda yntymaqtastyqtyń jańa kún tártibin qalyptastyrýǵa erekshe nazar aýdarylǵan.

Ózbekstan Prezıdenti Ózbekstan men Qazaqstan arasyndaǵy ózara tıimdi yntymaqtastyqty túbegeıli keńeıtý maqsatynda úkimettik deńgeıde tyǵyz jáne júıeli qarym-qatynastardy jalǵastyrýdyń mańyzdylyǵyn atap ótti.

Seıchas chıtaıýt