Teńgeniń álsireýine qandaı faktorlar áser etip otyr
«Qyrkúıekte teńge baǵamy 3,4 paıyzǵa álsirep, 1 dollar úshin 474,99 teńgege deıin bardy. Teńgeniń álsireýine birqatar syrtqy jáne ishki faktorlar yqpal etti. Birinshiden, AQSh dollary jahandyq deńgeıde nyǵaıdy. AQSh dollarynyń ındeksi damyǵan elderdiń valıýta qorjynyna qarsy qyrkúıekte 2,5 paıyzǵa kúsheıdi. Ekinshiden, bıýdjet qarajatyn ıgerý jáne jobalardy iske asyrý tsıklynyń ósýine baılanysty ımporttaýshylardyń maýsymdyq suranysy artty», - dedi UB tóraǵasynyń orynbasary.
Onyń aıtýynsha, kvazımemlekettik sektorda eksporttyq valıýtalyq túsimdi mindetti satý normasynyń toqtatylýy da, AQSh Federaldy rezerv júıesiniń qatań monetarlyq saıasaty aıasynda bazalyq stavkanyń tómendeýi de teńgeniń álsireýine áser etti.
«Ulttyq qordan respýblıkalyq bıýdjetke transfertti qamtamasyz etý aıasynda valıýta satý teńgege qoldaý kórsetti. Qyrkúıekte 1 mlrd 155 mln dollar valıýta satyldy. Jyl basynan beri memlekettik baǵaly qaǵazdar naryǵyna beırezıdentterdiń kapıtal aǵyny 299 mln dollardy qurady. Qyrkúıekte Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qoryna 200 mln dollarǵa valıýta satyp alyndy. Ulttyq bank erkin baǵam belgileý rejımin ustanady jáne valıýtalyq ınterventsııa júrgizgen joq», - dedi Berik Sholpanqulov.