Teńge men rýbl: Ulttyq bank tóraǵasy valıýta naryǵyndaǵy ahýalǵa pikir bildirdi
«Jaǵdaı óte qıyn, belgisizdik deńgeıi de orasan. Syrtqy sektorda eń jaǵymsyz qaýip-qaterler men geosaıası turǵyda táýekelder paıda boldy. Biz Úkimetterdiń, ortalyq bankterdiń, qarjy jáne basqa da uıymdardyń Reseı Federatsııasyna qarsy sanktsııalarǵa qatysty málimdemelerin baqylap, osy sanktsııalardyń Qazaqstanǵa qalaı áser etetinin baǵalap otyrmyz. Qazaqstanda qarjy jáne baǵa turaqtylyǵyn qamtamasyz etý úshin barlyq qajetti sharalardy qabyldaıtyn bolamyz», - dedi ol.
UB tóraǵasy osy rette aqpan aıynda bazalyq mólsherlemeniń 13,5 paıyzǵa deıin kezekten tys kóterilý sebepterin túsindirdi.
«Biz ishki jáne syrtqy naryqtardaǵy jaǵdaıdy únemi qadaǵalap otyramyz, sondaı-aq naryqtyq ózgeristerdiń yqtımal saldaryn baǵalaımyz. El úshin jaǵymsyz saldarǵa ákep soqtyrýy múmkin kúrt ózgerister oryn alǵan jaǵdaıda, Ulttyq bank josparly kesteden tys bazalyq mólsherleme boıynsha sheshimder qabyldaýǵa quqyly. Aqpan aıynyń sońyndaǵy jaǵdaı osyny dáleldeıdi. Endi onyń týyndaý sebepterin aıtsam, syrtqy kúızelister túrli elderge birdeı áser ete bermeıdi. Reseı bizdiń negizgi saýda áriptesimiz ekenin eskersek, rýbl baǵamynyń álsireýi teńgege de qysym kórsetti. Mundaı jaǵdaıda Qazaqstanda bazalyq mólsherlemeni jedel arttyrý syrtqy kúızelister saldarynyń el ekonomıkasyna taralýynyń aldyn alýǵa qajetti shara boldy. Biz qabyldaǵan jedel sheshim teńgeniń aıyrbastaý baǵamyna kórsetiletin qysymdy, atap aıtqanda, alypsatarlyq qysymdy tómendetýge múmkindik berip, ınflıatsııalyq jáne devalvatsııalyq kútýlerdiń ósýin boldyrmaýǵa baǵyttaldy. Mundaı daǵdarys jaǵdaılarynda jaýapkershilikti óz moınymyzǵa alýǵa daıyn ekenimizdi kórsetý mańyzdy. Biz óz áreketterimizdi, saýdadaǵy ózgerister men ınterventsııalar týraly aqparatty ashyq jarııalap, naryqpen bólisemiz», - dedi Ǵalymjan Pirmatov.
Sonymen qatar ol qazirgi bazalyq mólsherlemeni saqtaý týraly sheshim qabyldaýǵa áser etken faktorlar týraly da aıtyp berdi.
«Kúrt ózgerip jatqan jaǵdaıdy jáne buryn-sońdy bolmaǵan belgisizdik deńgeıin eskerip, belgili bir ýaqytqa úzilis jasadyq. Bul ýaqyt bizge negizgi ishki jáne syrtqy makroekonomıkalyq ındıkatorlardyń osy kútpegen ózgeristerge yqpaly jóninde jańa aqparat jınaýǵa múmkindik beredi. Ahýal túbegeıli nasharlaǵan jaǵdaıda bizde paıyzdyq saıasat sheńberinde budan bylaıǵy sheshimder qabyldaý úshin keńistik saqtalyp otyr. Eger qarjy naryqtarynda qubylmalylyq artatynyn kóretin bolsaq, biz qarjy turaqtylyǵyna nuqsan keltirmesten, aqsha-kredıt talaptaryn eleýli túrde kúsheıte alamyz», - dedi UB tóraǵasy.
Ǵalymjan Pirmatov ınflıatsııany tómendetý boıynsha jalpy saıasattyń bir bóligi retinde bazalyq mólsherlemege qatysty sheshim qabyldaýǵa qatysty da toqtaldy.
«Biz syrtqy geosaıası táýekelderdiń paıda bolǵanyn eskere otyryp, ol qıyndyqtardy sezinýge ári túsinýge májbúrmiz. Bizdiń barlyq áreketimiz Qazaqstanda baǵa jáne qarjy turaqtylyǵyn qamtamasyz etýge baǵyttalǵan. Bazalyq mólsherlemeni arttyrýymyzdyń ózi ınflıatsııalyq kútýdiń ornyn toltyrady jáne teńgedegi jınaqtardyń kiristiligin joǵarylatady. ıAǵnı, halyqtyń jınaqtaýǵa degen umtylysyn yntalandyra otyryp, ınflıatsııalyq qysymdy jeńildetýge tyrysamyz. Biz bazalyq mólsherlemeni kótergennen keıin Qazaqstannyń depozıtterge kepildik berý qory usynatyn eń joǵary mólsherlemeler de birden ósti», - dedi ol.
Onyń atap ótýinshe, Qazaqstan Ulttyq banki Úkimetpen birlesip teńgedegi salymdardy qorǵaý baǵdarlamasyn jarııalady. Ol 10 paıyz mólsherinde ótemaqy tóleýdi qarastyrady. Bul sharalardyń barlyǵy teńgedegi jınaqtardyń kiristiligin arttyrýǵa, halqymyzdy qoldaýǵa jáne ekonomıkadaǵy ınflıatsııalyq qysymdy tómendetýge baǵyttalǵan.
«Qalypty jaǵdaıda bazalyq mólsherlemeniń ósýi belgili bir dárejede ekonomıkadaǵy aqsha quny ósýi úshin jasalatynyn qosymsha atap ótkim keledi. Qandaı da bir jolmen kredıt qarajatynyń qoljetimdilik deńgeıi tómendeýi múmkin. Dál osy jaǵdaıda biz ekonomıkadaǵy aqsha qunyn arttyrý jáne kredıt berýdiń qoljetimdiligin shekteý úshin jasaǵan joqpyz. Biz mólsherlemeni bankterdi qarjylandyrý úshin kóterdik. Óıtkeni, bankterdiń bazasy halyq depozıtterinen quralady, onyń kómegimen bank halyqqa kredıt beredi. Eger halyqtyń devalvatsııalyq jáne ınflıatsııalyq kútýleri úı sharýashylyǵyn júrgizý tásilderiniń ózgerýine, ıaǵnı depozıttik bazanyń dollarlanýyna ákep soqtyrar bolsa, onda bankterde kredıt berýge múmkindik beretin qor jınaqtaý bazasy taýsylyp qalar edi. Sondyqtan bul sheshim bankterdiń ekonomıkamyzdy kredıtteýge múmkindigi bolýy úshin jasalyp otyr», - dedi Ǵalymjan Pirmatov.
Ol rýbl baǵamy dınamıkasynyń teńge baǵamyna áseri jáne valıýta naryǵyndaǵy qazirgi ahýalǵa da jeke toqtalyp ótti.
«Jaǵdaı shynymen de kúrdeli. Odan ári de sanktsııalar kúsheıtilýi múmkin degen boljamdarǵa baılanysty saýda-sattyqta rýbldiń jaǵdaıy qubylmaly. Árıne, Reseı Federatsııasy qazir bizdiń negizgi saýda áriptesimiz sanalady. Rýbl baǵamynyń dollarǵa shaqqandaǵy ózgerýi Qazaqstan teńgesine de áser etpeı qoımaıdy. Engizilgen sanktsııalardyń nátıjesinde rýbl endi tehnıkalyq túrde negizgi eki alańda – Máskeý bırjasynda, ishki naryqta jáne bankaralyq naryqta saýdalanady. Ókinishke qaraı, olarda baǵa belgileý ártúrli. Biz Máskeý bırjasyna kóbirek qaraımyz, onda ótimdilik bar. Bankaralyq bırjada ótimdilik kóp emes. Rýbldiń dollarǵa shaqqandaǵy baǵamy osy deńgeıde bolsa da, rýbl segmenttiń ósýimen saýdalanatynyn atap ótkim keledi, onyń quny qansha bolýy kerek degen irgeli taldaý joq. Bul – naryqtyń qalypty yqpal etýi. Meniń oıymsha, teńge rýbl baǵamynyń áserine ushyraı bermeýge tıis jáne bizde qubylmalylyq ta ósti, biraq ol rýblge shaqqandaǵy baǵammen bir deńgeıde emes. Qazaqstan men Reseı arasyndaǵy saýda men saýda aǵynynyń qazir qalaı ózgeretinin eskere otyryp, teńge men rýbl basqa tepe-teńdik qunyn tabady dep oılaımyn. Sondyqtan bul deńgeıdiń qandaı bolatynyn qazir aıtý qıyn. Biraq biz qazirdiń ózinde sońǵy 6 jylda baıqalǵan deńgeı endi biz úshin baǵdar bola almaıtynyn túsindik», - dedi ol.
Onyń atap ótýinshe, Ulttyq bank belgilengen baǵamǵa kóshýdi qarastyrmaıdy.
«Biz kezinde bul jaǵdaıdan ótkenbiz. Ekonomıkamyzdyń qurylymy baǵamdy belgili bir deńgeıde ustap turýǵa, bekitýge tyrysqanymen, onyń arty kúrdeli túzetýge, bir ýaqytta devalvatsııaǵa alyp kelgenin tájirıbe kórsetip berdi. Belgilengen baǵam altyn-valıýta rezervterinen aıtarlyqtaı úlken shyǵystardy talap etedi. Eger biz muny sońǵy ret jasaýǵa tyrysqan 2014-2015 jyldardy eske alsaq, bizge 35 mlrd dollar qajet boldy, nátıjesinde biz teńge baǵamyn báribir ustap tura almadyq. Belgilengen aıyrbastaý baǵamy sarapshylar ortasynda bıznestiń ınvestıtsııalaryn, shyǵysyn, kirisin josparlaı alatyn talap retinde usynylady jáne bul bıznes úshin mańyzdy. Degenmen bıznes belgisizdik kóptep oryn alǵan jaǵdaıda ómir súre alady. Bul – aıyrbastaý baǵamy ǵana emes, baǵa, ınflıatsııa. Bul – kredıtter boıynsha paıyzdyq mólsherlemeler. Bul, ádette, bolashaqqa úmit artý jáne erteńgi kúnge senim bildirý. Sondyqtan aıyrbastaý baǵamy – faktorlardyń biri ǵana»,- dedi Ulttyq bank tóraǵasy.
Sondaı-aq Ǵalymjan Pirmatov ınflıatsııalyq kútýlerge jáne baǵa turaqtylyǵyna áser etetin basqa da faktorlarǵa da toqtaldy.
«Eger halyq, úı sharýashylyqtary jáne bıznes – Ulttyq bank ınflıatsııany ustap tura alady dep sense, ınflıatsııalyq kútýler turaqtalyp qalar edi, baǵalar qalaı bolatyny, ekonomıkadaǵy aqshanyń naqty quny qandaı bolatyny túsinikti bolar edi. Qazaqstandaǵy bıznes-ortaǵa áli de uzaq merzimdi senimdi qamtamasyz ete alsaq, bıznes úshin jaqsy bolar edi – bıznes pen úı sharýashylyqtarynyń ekonomıkalyq sheshimder qabyldaýyna áser etetin máseleler óte kóp. Sondyqtan biz belgilengen baǵamǵa qaıta oralýdy qarastyrmaıtynymyzdy aıtqym keledi. Qubylmaly aıyrbastaý baǵamy syrtqy kútpegen ózgeristerdi retteýge múmkindik beredi jáne biz úshin Qazaqstandaǵy baǵa turaqtylyǵy negizgi basymdyq bolyp qalady»,- dedi ol.
Ol Qazaqstan ekonomıkasyn odan ári damytýdaǵy boljamdar men kezekti boljamdyq raýndtardyń qorytyndylaryna da egjeı-tegjeıli toqtalyp ótti.
«Syrtqy naryqtardaǵy jáne saýda áriptes elderdegi jaǵdaıdyń ózgerýi boljamdy raýndty tolyq daıyndaýǵa qıyndyq týǵyzyp otyr. Osyǵan baılanysty negizgi baǵyttarǵa toqtalyp, ekonomıkamyzdyń qysqa jáne orta merzimdi perspektıvada ózin qalaı ustaıtynyna toqtalǵan jón. Qazaqstan ekonomıkasynyń ósýin biz eksporttaıtyn negizgi energetıkalyq resýrstardyń baǵasy, bıýdjet shyǵystary qamtamasyz etedi jáne belgili bir dárejede eldegi epıdemıologııalyq jaǵdaıdyń jaqsarýy da iskerlik belsendilikti qalpyna keltirýge yqpal etedi. Jıyntyq suranys tarapynan ınvestıtsııalyq jáne tutynýshylyq suranys serpini bizdiń aldyńǵy boljamdarymyzben jáne baǵalaýlarymyzben salystyrǵanda anaǵurlym tómen bolatyndyǵyn, sondaı-aq kóbine Reseı Federatsııasyna qarsy túpkilikti sanktsııalardyń aýqymymen jáne ol sanktsııalardyń álemdik ekonomıkaǵa, Reseı Federatsııasynyń ekonomıkasyna jáne bizdiń ekonomıkamyzǵa qalaı áser eterin eske salar edim. Sondyqtan osy faktorlardy eskere otyryp, biz 2022 jyly Qazaqstan ekonomıkasynyń ósýi bizdiń aldyńǵy boljamdarymyzben salystyrǵanda tómendeý jaǵyna qaraı ózgeshe bolady dep esepteımiz. Degenmen 2023 jyly ekonomıkanyń ósý baǵyty qalpyna keledi degen boljam bar», - dedi Ǵalymjan Pirmatov.
UB tóraǵasynyń atap ótýinshe, ınflıatsııa aldyńǵy boljamdardan joǵary bolady jáne teńgeniń AQSh dollaryna qatysty baǵamynyń álsireýi negizgi faktorǵa jatady.
«Bul bizdiń azyq-túlik taýarlaryn da ımporttaıtynymyzdy eskergende, ınflıatsııaǵa teris áser etetin bolady. Mundaı ózgeris proınflıatsııalyq qysym jasaıdy. Reseı Federatsııasynda da ınflıatsııa ósýi yqtımal – bul ınflıatsııany syrttan ımporttaıtyn faktor bolady. Azyq-túlik ınflıatsııasy turǵysynan biz álemdik baǵanyń turaqty ósýin baıqaımyz. Reseı Federatsııasy sııaqty Ýkraına – iri astyq óndirýshilerdiń biri. Sony eskere otyryp, álemdik naryqtarǵa astyq pen dándi daqyldardy jetkizýde belgili bir deńgeıde tapshylyq týyndaýy múmkin táýekeldiń joǵary ekenin túsinemiz. Qazir jetkizý tizbeginde kóptegen máseleler týyndap otyr. Tipti óndirilgen ónim bolsa da, sanktsııalar rıtorıkasy saqtalatynyn eskergen kúnde múmkindiginshe tıimdi ári naryqqa ońtaıly túrde qalaı jetkizýge bolatyny másele týdyratyny ras», - dep túıindeıdi oıyn Ulttyq bank basshysy.