Teń > teńke > denga: Teńge ataýy qaıdan shyqqan
Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasy
Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasy – teńge. Qazaqstan rýbl aımaǵynan burynǵy Keńes Odaǵy elderi arasynan sońǵylardyń biri bolyp shyqty.1993 jylǵy 15 qarashada 1 teńge - KSRO-nyń 500 rýbl qatynasynda aınalymǵa engizildi. Ulttyq Bank – ulttyq valıýtanyń Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyndaǵy jalǵyz emıtenti.
Egemen Qazaqstannyń alǵashqy aqshasyn aǵylshyn kompanııasy «Harrıson jáne uldary» basyp shyǵardy. Elimizde banknot fabrıkasy 1995 jyly ashyldy. Búginde 18 qorǵanys dárejesi bar qazaqstandyq teńge álemdegi qorǵalǵan valıýtalardyń qataryna kiredi.
Aınalystaǵy aqsha belgileri banknottardan jáne monetalardan turady. Ulttyq valıýtanyń banknottary men monetalary ulttyq valıýta – Qazaqstan teńgesiniń banknottary men monetalary dızaınynyń tujyrymdamasyna sáıkes ázirlenedi. Banknottar men monetalardyń beınesi men sıpattamalary buqaralyq aqparat quraldarynda jarııalanady.
Qazaqstan Ulttyq Bankiniń aınalysqa shyǵarǵan banknottary men tıyndary olardyń belgilengen qunymen Qazaqstan Respýblıkasynyń búkil aýmaǵynda tólemderdiń barlyq túri boıynsha, sondaı-aq bank shottaryna, engizý jáne aqsha aýdarý úshin qabyldaýǵa mindetti, olardy barlyq bank jáne Ulttyq poshta operatory shekteýsiz usatady jáne aıyrbastaıdy.
«Teńge» ataýy ortaǵasyrlyq «teńke» sózinen shyqqan
Tarıhqa úńilsek, «teńge» ataýy ortaǵasyrlyq «teńke» dep atalatyn kúmis monetalarynan shyqqan, olardan orys tilindegi «denga/tenka» monetasynyń ataýy da shyqqan. Qazirgi zamanǵy teńge ortaǵasyrlyq Qazaqstannyń iri qalalary Otyrar men Tarazdyń dástúrin jalǵastyrdy, kóne qalalardaǵy teńgeler XIII ǵasyrda soǵyla bastady.
Teńge ulttyq valıýta bolyp bekitilgenge deıin biz tarıh boıyna som, pul, manat, dınar, dildá jáne taǵy basqa aqsha ataýlaryn qoldanyp keldik. Solardyń ishinde kúni keshege deıin som termıniqazaq tilinde «júz tıynǵa teń aqsha, rýbl» maǵynasynda aıtylyp keldi. Alaıda qoldanystan yǵysty. Oǵan sebep te joq emes, óıtkeni Táýelsizdigimizdi jarııalaǵanda biz kóptegen aqsha ataýlarynyń ishinen myń jyldyq tarıhy bar tól sózimiz teńgeni tańdadyq. Al baýyrlas elder Qyrǵyzstan men Ózbekstan ulttyq valıýta retinde rýbldiń balama ataýy som termınin qaldyrdy. Túrikmenstan men Ázerbaıjan parsy tilinen kirme sóz manat-ty alsa, Túrkııa ıtalıansha lıra sózin qoldanýdy jalǵastyrdy, – dedi Márlen Ádilov.
Til mamany atalǵan ataýlardyń árqaısyna jeke toqtaldy. Onyń aıtýynsha, teńge sózi kóne túrki tilindegi dóńgelek maǵynasyndaǵy «teńerek» sózimen tórkindes. Biraq túbi «teń» sózine barady. Altyn Orda dáýirinde tipti orys tiline tenka, denga bolyp kirip, kórshilerimiz áli kúnge deıin dengı dep paıdalanyp keledi.
Al, pul sózi parsy tilindegi «usaq aqsha, tıyn» maǵynasyndaǵy pýl degennen kelgen. Bizge parsylardan saýda arqyly jetken. Al Iranǵa kóne grek saýdagerleri obol degen tıyndy jetkizgen. Sol obol sózi birinshi bol, sosyn bul, eń sońynda pul bolyp ózgergen. Abaıdyń óleńderinde bul/bulda dep te jazylǵanyn kórýge bolady. Aqsha maǵynasynan qymbat mataǵa aýysqany da tarıhta bar. Pul qazirgi tilimizde jeke turyp jıi jumsalmaıdy, biraq sońǵy kezderi jańa termınderge qosylyp júrgenin jaqsy bilersizder, mysaly: aıyppul, ótempul, shaıpul, tipti jórgekpul degendeı, – dep atap ótti til mamany.
Qazaq qyzynyń esimin Manat dep qoıady. Kónergen sóz bolsa da, tildik qoldanysta bar. ıAǵnı, halqymyz, Altyn, Gaýhar, Marjan, Іnjý, Jibek jáne basqa baǵaly zat ataýymen qatar, aqshanyń ataýyn da qyzyna esim etip qoıady. Márlen Ádilovtiń aıtýynsha, manat «altyn tıyn» maǵynasyndaǵy latynsha moneta degen sózden shyqqan bolýy múmkin.
Manatqa kelsek, ol da qazaq dalasynda qoldanylǵan. Manat «altyn tıyn» maǵynasyndaǵy latynsha moneta degen sózden shyqqan bolýy múmkin. Ekinshi jaǵynan manat degenniń qymbat mata túrimen de baılanystylyǵyn joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy. Qyz balalardyń Manat esimi qaısy maǵynamen baılanysty ekenin ózderińiz topshylarsyzdar, – dep túsindirdi spıker.
Maman budan bólek qazaq tarıhynda aqsha ataýy retinde qoldanǵan dınar men dildá sózderine de toqtaldy. Onyń sózinshe, bul sózder arab elderinde «altyn tıyn» maǵynasynda qoldanylǵan.
Dınar men Dildá arab elderinde altyn tıyn maǵynasynda qoldanylǵan, qazir kóptegen eldiń ulttyq valıýtasy sanalady. Biz olardy orta ǵasyrlarda paıdalandyq. Qyzdarǵa qoıylatyn esimderge qarap ta, ol aqsha túrleriniń qanshalyqty qundy bolǵanyn ańǵaramyz. Sonda túbi qazaqsha sóz bolmaǵan ba degen zańdy suraq týady, árıne bolǵan, biraq teńge, tıyn sózderi ǵana bolmasa, baqyr, jarmaq, shaqa degen sózder birte-birte umytylyp jatyr, – dedi Márlen Ádilov.
Sondaı-aq, sarapshy som qazaq tilinde eń basynda «tutas» degen maǵynada bolǵanyn aıtty. Bul sóz keıin «metaldyń tutas kesegi» degen maǵynaǵa aýysqan.
Iá, mysaly: som altyn, som kúmis, som temir. Zorsynǵanǵa Alla bar / Som temirge balǵa bar degen maqaldan da kórinedi. Som tutas metaldyń kesegi bolǵandyqtan, Sovet ýaqytynda maǵyna jaǵynan uqsaıtyn Rýbl sóziniń ornyna qoldanyla bastaǵan. Soǵan qaraǵanda bul rýbl ornyna kelgen jańa sóz emes, erte kezeńderden beri qoldanylyp kele jatqan kóne sózimiz bolsa kerek, – dep topshylady ol.
Spıker keıbir ǵalym som sózin «san» ataýymen baılanystyratynyn atap ótti. Endi bireýleri latyn tilindegi sýmma/somma tulǵasymen qatysty dep keltiredi. Taǵy basqalary arab tilindegi saým «baǵa» sózinen kelýi múmkin dep alǵa tartady. Al, bizshe som joǵaryda aıtqandaı, «altyn nemese kúmistiń quımasy, tutas bóligi, taza kesegi» maǵynasyndaǵy som degennen kelgen.
Óıtkeni Bartold bastaǵan tarıhshylar orta ǵasyrdaǵy eýropalyq kópestiń sózin dálel retinde keltirip, som sóziniń túrki dalalarynda altyn nemese kúmis kesegi, quımasy maǵynasynda aqsha ornyna jumsalǵanyn jazady. Shynynda, ásirese, som altyn degen qoldanys óte erte dáýirlerden beri qoldanylyp keledi. Mysaly HІ ǵasyrdyń qundy jádigeri «Dıýanı luǵatıt túrkte» sýn altýn «kesek altyn» degen tirkes bar. Túrki tilderinde de som sózi burynǵy maǵynalarynda áli kúnge deıin aıtylady. Mysaly: qumyq tilinde som altyn «saf altyn», qyrǵyz tilinde som «óndelmegen metal kesegi», qaraqalpaqta som «kesek»; som altyn «saf altyn», túrik tilinde som «tyǵyz, quıma, kesek, taza, qospasyz degen maǵynada paıdalanylady, – deıdi maman.
Sonymen qatar, Márlen Ádilov Keńes dáýirinde túrki halqynyń barlyǵy derlik som sózin «júz tıynǵa teń aqsha, rýbl sóziniń qazaqsha varıanty» retinde qoldanyp kelgenin aıtty.
Qazaqstan da solaı. Tek Táýelsizdik alǵannan keıin bizdiń el 1993 jyly ulttyq valıýta retinde tilde belsendi qoldanysqa ıe bolǵan som ataýyn qaldyrmaı, myń jyldyq tarıhy bar burynǵy sóz kónergen sóz teńgeni qabyldady. Onyń basqa da saıası sebepteri bolýy múmkin, mysaly Qyrǵyzstan rýblden bizden erterek bas tartyp, somdy qabyldady. Osylaısha, qazaq tilindegi ár aqsha ataýynyń ózindik tarıhy bar. Ol tarıh júz jylǵa emes, tipti, myń jylǵa deıin barady. Solardy terý, maǵynasyn túsindirý bizdiń negizgi mindetimiz dep bilemiz, – dep túıindedi sózin Márlen Ádilov.
Demek, qazaqtyń ulttyq valıýta retinde teńgeni tańdaýy tegin emes. Bul elimizdiń qashanda aqsha ataýyna asa mán bergenine dálel jáne tarıhı derekterge negizdep, ultymyzdyń beınesin «taıǵa tańba basqandaı» bekitip berdi.