Temirjol qoljetimdiligi arta túsýde: Jolaýshylarǵa jańa vagondar men qyzmet túrleri usynylady
Sapaly ózgerister
Temirjol bıletiniń jetispeýshiligimen qazaqstandyqtar jıi kezdesetin. Jolaýshylar úshin, tipti, kútý paraǵy de jasalǵan. Sol arqyly paıda bolǵan bıletterdi jedel satyp alý múmkindigi týatyn. Budan bylaı qajetti poıyzǵa oryn bolmaǵan jaǵdaıda saıahatshylarǵa bir-eki poıyzǵa aýysyp otyrý arqyly mejeli orynǵa jetý usynylmaq. Ázirshe qurama baǵytqa bılet alý tek kassa arqyly múmkin, alaıda bolashaqta bul qyzmet onlaın túrde de qoljetimdi bolady.
Sonymen qatar sońǵy bir jyldyń ishinde «Jolaýshylar tasymaly» vogondardaǵy qyzmet kórsetý sapasyn jaqsarta tústi: vagon ishin tazalaý arasyndaǵy ınterval qysqardy, tósek jabdyqtary jańartyldy. Jolaýshylarǵa arnalǵan standartty vagondarda jańa sanıtarlyq toraptar men shuńǵylshalar ornatyldy.
Budan basqa temirjol tasymaldaýshysy tozyǵy 40% jetken vagondar parkin jańartyp jatyr. 2029 jylǵa deıin 500 jýyq jolaýshylar vagony men 26 elektr stantsııa-vagony satyp alynbaqshy. Qazirgi tańda QTJ parkinde ártúrli elderde qurastyrylǵan jáne ár jyldary shyǵarylǵan vagondar bar.
Qazir Qazaqstan temir joldarynda qandaı vagondar júr?
Keńestik úlgidegi vagondar
Bul ábden eskirgen vagondardan tasymaldaýshy birtindep qutylýda.
Artyqshylyqtary: oryndardyń standartty ornalasýy.
Kemshilikteri: kónergen jabdyqtar, tozǵan dárethanalar, jylý shyǵyny joǵary jáne kondıtsıonerler joq.
Kúrdeli jóndeýden ótken vagondar
1990-shy jyldary shyǵarylǵan vagondardyń bir bóligi jańartýǵa jaramdy. Osylaısha, kúrdeli jóndeýden ótken eski kýpelik vagondar zamanaýı dızaın men birshama jańa servıske ıe platskartty vagondarǵa aınaldy.
Artyqshylyqtary: sóreler, uıyqtaıtyn oryndardyń janyndaǵy 220V rozetkalary jańartyldy. Birqatar vagondardyń jolserik kýpeleri qysqa tolqyndy peshtermen jabdyqtalǵan.
Kemshilikteri: tozǵan dárethanalar. «Jolaýshylar tasymaly» kompanııasy kórsetkendeı, eski vagondardyń erekshelikterine baılanysty bıodárethanany kez kelgen vagonǵa ornalastyrý múmkindigi bola bermeıdi.
QHR shyǵarǵan jolaýshylar vagondary
2006 jyly Qytaıda shyǵarylǵan platskartty vagondar Qazaqstan temir joldaryndaǵy barlyq jyljymaly quramnan jolaýshylarǵa arnalǵan úshinshi sóresimen erekshelenedi.
Artyqshylyqtary: kondıtsıonerlermen jabdyqtalýy.
Kemshilikteri: jolaýshyǵa arnalǵan minýge qıyn úshinshi sóre, vagonnyń tarlyǵy.
«Talgo» vagondary
«Talgo» ıspan vagondary «Tulpar» zaýytynda qurastyrylǵan. Vagondar ádemi kóringenimen, jolaýshylar tarapynan synǵa ushyrady.
Artyqshylyqtary: kondıtsıonerler, ekinshi sórege kóterilýge arnalǵan saty.
Kemshilikteri: poıyzdyń salony tar, júk qoıatyn oryn kóleminiń kishiligi, óte tar dárethana.
Tver vagon jasaý zaýytynyń vagondary
Sońǵy eki jylda osyndaı 200 vagon jetkizilgen. Olar Nur-Sultandaǵy «Tulpar» zaýytynda Reseıden ákelinetin vagon jıyntyqtarynan qurastyrylady.
Artyqshylyqtary: kondıtsıonerler, bıodárethanalar, Wi-Fi-roýterler, USB-rozetkalar, sondaı-aq COVID-19 qarsy kúres kezindegi erekshe mańyzǵa ıe sý men aýany zararsyzdandyratyn qurylǵylar.
Kemshilikteri: ázirshe sany shekteýli baǵyttarda ǵana paıdalanylady.
Jańalaryn satyp alý jáne eskilerin qaıta jabdyqtaý
Ulttyq tasymaldaýshynyń kúsh-jigeri arqasynda temir joldaǵy jaǵdaı bara-bara jaqsaryp keledi.
«Buryn elimizdiń azamattary jolaýshylar vagondaryndaǵy qyzmet kórsetý sapasyna jıi shaǵymdanatyn. Qazir mundaı shaǵymdar azaıdy. Bul QTJ jumysynyń nátıjesi dep bilemin. Vagondardyń bir bóligi jetildirilip jatyr, ıaǵnı, munda eýrojóndeý júrgizilse, keıbir vagondar jańartylýda. Osy jumys kezeń-kezeńimen júrgizilip keledi, óıtkeni, barlyǵyn birden oryndaý múmkin emes», – deıdi Májilis depýtaty Gennadıı Shıpovskıh. Aıta ketsek, ol temirjol salasymen etene tanys jandardyń biri, sebebi, depýtattyq mandatqa deıin sol salada qyzmet atqarǵan.
Qazirgi ýaqytta «Tulpar» zaýytynda byltyr satyp alynǵan reseılik vagondardy qurastyrý jumysy jalǵasyp keledi. QR salalyq medıa qaýymdastyǵynyń prezıdenti, «Magıstral» saraptama-platformasynyń negizin qalaýshy Janna Isıngarına atap ótkendeı, ulttyq tasymaldaýshy parkti jańartý isinde osy vagondarǵa basymdyq berip otyr, óıtkeni, olar Reseı jáne TMD elderinde ǵana emes, basqa da memleketterde paıdalaný kezinde ózin jaqsy jaǵynan tanytty.
«Transmashholdıng vagondary tek burynǵy KSRO sheńberinde ǵana júrip turady degen taptaýryn keńinen taralǵan. Shyn mánisinde, olardy paıdalaný geografııasy áldeqaıda keń. Mysaly, osy vagondardan quralǵan poıyzdar jolaýshylardy Helsınkı, Sofııa, Belgrad, Varshava, Nıtstsa jáne basqa da eýropalyq qalalardyń baǵyttarynda tasyp jatyr. Kompanııa taǵy da 13 00 vagondy Mysyrǵa jetkizýge nıetti», – dep kórsetti Janna Isıngarına.
Al Qazaqstanda paıdalaný taqyrybyna oralsaq, reseılik vagondar qazaqstandyq temirjol ınfraqurylymyna ábden jaramdy, sebebi, olar burynnan osynda sátti jumys istep keledi. Demek, tehnıkalyq mamandar da olarǵa qyzmet kórsetýge daıyn. Jańa reseılik vagondar kómir jaqpaı-aq jylytý múmkindigin berip, tasymaldaýdyń ekologııalylyǵyn edáýir arttyrady. Bul lokomotıvten keletin elektr qýaty arqyly jylytýǵa arnalǵan vagondar, sonyń arqasynda qysta salon ishinde jaıly temperatýra bolyp turady. Alaıda tótenshe jaǵdaılar úshin kómir qazan lokomotıvti jylytýdyń balamasy retinde qaldyryldy.
Budan bólek, Reseı Qazaqstan sekildi Keden odaǵynyń tehnıkalyq reglamentiniń qoldanys aıasyna kiretindikten, vagon jasaýshylar biryńǵaı normatıvtik ortada jumys isteıdi. Sondyqtan reseılik jetkizýshi ónim shyǵarýda qazaqstandyq óndirýshiniń saqtaýǵa mindetti talaptaryn qoldanady. Sonymen qatar kedendik tólemderdiń azaıtylýy men qujattardy rásimdeýdiń anaǵurlym qarapaıymdylyǵy arqasynda Qazaqstan úshin vagondardy Reseıden satyp alý áldeqaıda jeńil. Kezinde «Talgo» ıspan vagondarynyń mysaly kórsetkendeı, vagondardy jasaýdyń eýropalyq tájirıbesi Qazaqstanǵa saı kele bermeıdi. Mundaı áriptestiktiń táýekelderi de joǵary, óıtkeni, quramdas ónimderdi Eýropadan satyp alý tıimsiz, tipti, tehnıkanyń ózi de aıtarlyqtaı qymbat.
Saıahatty jaıly etý maqsatynda «Jolaýshylar tasymaly» poıyzdardy jetildirý jáne qyzmet kórsetý deńgeıin kóterý baǵytyndaǵy jumysyn jalǵastyryp keledi. Osylaısha, vagondardyń ishinde tońazytqyshtar men qysqa tolqyndy peshter ornatylyp jatyr. Kompanııa balalarmen saıahattaıtyn jolaýshylar úshin otbasylyq kýpe engizýdi josparlar otyr. Sondaı-aq vagondarda qoqysty suryptaýdy iske qosý kózdelgen.
Engizilip otyrǵan ózgerister temirjol kóligine degen suranysty arttyrýǵa múmkindik beredi. Al jaǵdaıdy qalt etpeı baqylap júretin «Jolaýshylar tasymaly» kompanııasynyń jetekshiligi usynyp otyrǵan qyzmetiniń sapasyn jaqsartý máselelerine qatysty jolaýshylarmen onlaın kezdesýlerdi ótkizip otyrady.