Telefonǵa telmirgen balany ulttyq ónerge qyzyqtyrý kerek - sheber
Kúlásh Qulekenova bala kezden ulttyq salt-dástúrdi boıǵa sińirip ósti. Naǵashy ájesi teri ılep, ton tikti. Teri ıgeý kezinde aıran, tabıǵı bor paıdalanatynyn jaqsy biledi. Aıran men bor teriniń maıyn alady. Maıynan arylǵan teri jumsaq bolady. Al anasy Maǵrıpa Mataeva qyz jasaýyn daıyndady. Kez kelgen kıimdi tigip, shabadan jasady.
«Anamnyń sheberligi anasynan darydy. Shabadandy kıizden tórtburyshty etip tigedi. Keıin oıý salady. Baılaıtyn baýyn túrli tústi jipten esip daıyndaıdy. Bul kórpe-tósek salýǵa arnalǵan zat. Kóshkende yńǵaıly, kórpe jınaýly tursa ádemi. Biz de anamyzdyń janynda júrip úırendik. Mata berip, kıim tikkizetin. Sóıtip bul isti 6 klasta bastadym», - dedi Kúlásh Qulekenova.
Qazir sheber qyz jasaýyn qyzymen birge daıyndaıdy. Kóbi ózine unaǵanyn ǵalamtordan taýyp alyp, ádemi nusqasyn sheberge kórsetedi. Mata sapasy men oıý-órnektiń qıyndyǵy baǵaǵa áser etedi. Sonymen birge tiginshiniń qol sheberligi de mańyzdy.
«Keńes úkimeti kezinde tarıh árqıly jazylsa da biz ulttyq qolónerimizden qol úzbedik. Sóıtip atadan balaǵa mıras bolǵan óner qazirgi kúnge jetti. Sonyń biri – quraq quraý. Qıyndy matany qurastyrý emes, tereń mán-maǵynasy bar dúnıe bul. Qyz jasaýyn da anasy óz qolymen tikken. Qazir satyp alý, tapsyrys berý sánge aınalsa, buryn aýyldaǵy kelinshekter bir úıge jınalyp, daıyndaǵan. Jasyl tús kógerip, jaıqalýdyń belgisi. Al qyzyl tús mahabbatty bildiredi. Sary tús baılyq, aq tús taza nıet pen bıiktik nyshany. Kók tús bolsa ashyq aspandy bildiredi. Qyzdarǵa basyń quralsan, urpaǵyń japyraqtaı jaıylsyn degeni ǵoı. Quraqtyń óz mán-maǵynasy bar. Máselen «Sharshylar sherýin» quraǵynda túster mańyzdy ról atqarady. Otbasynda joǵary úılesimdilik, kelisim, syılastyq bolsyn degendi bildiredi. Al «Qyzǵaldaqty» shaı kórpege salýǵa bolady. Jastar jaıqalǵan qyzǵaldaq ispetti. Tez solyp qalǵanmen, tuqymyn jaıady. Shaı kórpege jas otbasy qatar otyrady. Kelinshegi shaı quısa, ózi janynda bolady», - dedi sheber. Degenmen ózgergen, jańarǵan dúnıeler de bar. Buryn jas otbasyna «bir jastyqta qartaısyn» dep eni uzyn jastyq jasady. Qazir «qos jastyqta qartaıyńdar» dep jazady.
«Qazir bári ózgeshe. Eki adamǵa arnalǵan jıhazdyń ózi endi. Buryn ondaı úlken bolmaǵan. Shaı kórpeni qyz jasaýynda ákeledi. Oǵan erli-zaıypty otyrady. Sonymen birge buryn tekemettiń de paıdasy bar. Kıiz shań jınaıdy dep aıtady. Úıdegi shańdy ózine tartyp alady. Demek paıdaly. Al jazda jýyp alýǵa bolady. Qazir de adamdar ulttyq qolóner buıymdaryna áýes bola bastady. Sapasyna, ádemiligine mán beredi. Ári qolóner júıke júıesin tynyshtandyrýǵa arnalǵan. Bos otyrsań jaman oı mazalaıdy. Al tigin tikseń, bar oıyń ony bitirýge arnalady. Balalar oınamaıdy, dalaǵa shyqpaıdy. Bári telefonǵa telmirip otyrady. Bul balanyń oıyn tejeıdi. Al balany qolónerge úıretseń, damýǵa betalady. Bir jolyn úıretesiń, jańasha túrin ózi meńgerip alady. Óz jıenim monshaqtan buıymdar jasaıdy. Ol alǵashynda keste toqydy, qyzyqpady. Symmen toqydy. Odan da jalyqty. Іlmekti meńgerdi. Qazir oıynshyqtar toqıdy. Bala kórgenin jasaıdy. Demek anasy oǵan úlgi bola bilýi kerek. Qyzym men kúıeý balam veterınarııa mamandyǵyn bitirdi. Qus fermasyn ashty. Al oqýshy kezinde qyzym «aınalamda mata tolyp tursa» dep armandady. Qazir óz atelesi bar. Negizi tiginshi mamandyǵyn meńgergisi keldi. Biraq ol ýaqytta bul oqý emes edi. Mensinbedik qoı. Qolyńnan keletin isti oqýdy túsinbedik», - dedi sheber.
Kúlash Qulekenova dombyra tartady, kópshilik arasynda án de aıtady. Al úıde gúl ósirgendi jaqsy kóredi. Tipti tsıtrýstyń dánin topyraqqa salyp, ósirip júr. Kompıýterdi jaqsy meńgergen. Óz oıyn qaǵaz betine túsirip, quraqtardyń mán-maǵynasyn jazyp júr. Áleýmettik jelini de megerip alǵan. Qajetti tapsyrysty qabyldaýdyń bir joly osy. Ári «Dástúrge jol» birlestigine múshe boldy. Mundaǵy oıy boıǵa jınaǵan darynyn urpaqqa úıretý.