Tehnıkalyq jáne kásibı bilim berý jónindegi komıtet bolǵany jón
Osy oraıda QR Parlamenti Májilisiniń Ekonomıkalyq reforma jáne óńirlik damý komıtetiniń múshesi, «Nur Otan» partııasynyń múshesi Jeksenbaı Dúısebaev osy ózekti máselege qatysty usynystarymen bólisti.
- Elbasy bıylǵy Joldaýynda bizge mamandar kerektigin, ásirese, aýyldyq jerlerde ózin-ózi jumyspen qamtyp jatqan adamdardy qazirgi suranysqa ıe mamandyqtarǵa daıarlaý qajet ekenin naqty aıtty. Jańa mamandyq alǵandardyń sol jerde eńbek etýi nemese ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq baǵdarlama aıasynda ashylyp jatqan óndiris oryndaryna paıdalanylýy tıis ekeni týraly pikir bildirdi. Adamdardyń mamandyǵyn ózgertip, jumysqa turýy úshin kásiptik bilim berýge memleketten qarjy bólinedi. Elbasy kótergen másele úlken bastamanyń basy dep bilemin. Qoǵamdaǵy deni saý, on eki múshesi bútin ár adam eńbek etip, tabys tabýy qajet.
Máselen, óńirlerge shyǵyp, aýdan men aýyldardy aralaǵanda, keıbir kásiptik-tehnıkalyq lıtseıler qazirgi ǵaryshtyq jyldamdyqpen damý ústindegi zaman talabyna sáıkes mamandyqtardy daıyndaýǵa beıim bolmaı jatady. Áıteýir burynǵy belgilengen taptaýyryn oqytý júıesimen kele jatyr. Qazir elimizde 322 kásiptik lıtseı bar. Turǵyn úı qurylysyn salýǵa qatysty, sharýa qojalyqtaryna kerekti mamandyqtar, aspazshylar jáne basqa osyndaı jalpylama salalar boıynsha tálim berýde. Meniń oıymsha, ondaı mamandyqtardy memleket qarajatyna oqytýdyń zamany ótti. Jekemenshik kásiporynnyń qaısysyna kerek bolsa, olar ózderi aqy tólep, daıyndap alady.
Al memleket aqshasyna tek qana kerekti, mańyzdy mamandardy tárbıelep shyǵarýymyz qajet. Olar kimder desek, bizge kompıýterlendirilgen jańa tehnıkalardyń tilin biletin, dánekerleýmen, energetıka, elektr júıesimen aınalysatyn mamandyq ıeleri kerek. Qazir aýyl sharýashylyǵyn alatyn bolsaq, qanshama sheteldik jańa tehnıka kelip jatyr?! Búginde oqyp jatqandar olardy meńgere almaıdy. Sondyqtan kásiptik-tehnıkalyq oqý oryndaryna túbegeıli ózgeris engizý qajet. Birqatar mınıstrlikter men vedomstvolar ózderiniń kerekti mamandyqtary boıynsha tapsyrys jasaýy kerek. Bul tek Bilim jáne ǵylym mınıstrline qatysty emes. Barlyq mınıstrlikter osy baǵytqa kóńil bólýi mindetti.
Mysaly, avtokólik pen temir joldardy salýǵa jáne jóndeýge Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstrligi, Indýstrııa jáne jańa tehnologııalar mınıstrligi óndiris oryndaryna qajetti mamandardy daıarlaýǵa atsalysýy tıis. Baılanys jáne aqparat mınıstrligi baılanys, aqparattyq tehnologııalar salasy boıynsha mamandardyń bilim alýyna yntaly bolýy kerek. Osyndaı keleli máselelerdi rettep otyratyn bir komıtet kerek dep oılaımyn. Ol Tehnıkalyq jáne kásibı bilim berý jónindegi komıtet bolǵany jón. Birinshiden, ol qurylym Úkimetten bastap óńirlerge deıingi máselelermen aınalysyp otyrýy lázim, - deıdi depýtat.
- Ol qaı mınıstrliktiń janynda bolǵany durys?
- Bul máseleni Úkimet sheshýi tıis. Biz údemeli ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq baǵdarlamany oıdaǵydaı júzege asyramyz desek, bul báribir túbinde kerek qurylym ekeni anyq. Ekinshiden, osy komıtettiń materıaldyq bazasyn qalyptastyryp berýimiz qajet.
Kásiptik-tehnıkalyq lıtseılerdiń basym bóliginiń materıaldyq tehnıkalyq bazasy qazirgi zamanǵa saı emes. Jańa tehnıkanyń túri oqý ornynda bolýy tıis, ony oqytýshylar dáris alýshylarǵa kórsetýi kerek. Búginde Amerıkanyń «Djon-Dır», Germanııanyń «Klass» sekildi kombaındary bar. Traktor, mashınalar da jańa úlgide. Jańa tehnıkaǵa beıimdeý arqyly mamandardy óndiriske shyǵarýymyz qajet. Nemese óndiris oryndarynda tájirıbeden ótýine múmkindik jasalýy tıis. Bul baǵyttyń birneshe ádisteri bar.
Kúni keshe ǵana Aqmola oblysyna issaparmen barǵan Elbasy Nursultan Nazarbaev Arshaly aýdanyndaǵy «Ijevsk» óndiristik kooperatıviniń mamandarmen kezdeskende, qazir óndiris oryndarynyń ózderi munaıshylardy qalaı daıarlap jatqanyn aıtyp ótti. Munaı óndirýmen aınalysatyn kásiporyndar óndiristiń mańaıynda oqý-tájirıbeden ótý bólimin ashqan, sonda daıarlap, bilimin jetildirgen mamandarǵa jumys istetkizip jatyr. Sol sııaqty buryndary bolǵan oqý kombınattaryn ashýǵa bolady. Kásiptik-tehnıkalyq lıtseılerdi soǵan beıimdeý kerek. Al sonyń bárin úılestirip otyratyn, keleshekke boljam jasaý arqyly jumys júrgizetin basqarýshy bir organ kerek-aq. Men sondaı bir komıtettiń qurylýy - ýaqyt talaby ekenin aıtyp, Úkimet basshysy Kárim Másimov myrzanyń atyna depýtattyq saýal joldadym.
- Jeksenbaı Qartabaıuly, memleketimiz qarajatty únemdeýge basa kóńil bólip keledi. ıAǵnı, bıýdjettiń ár teńgesi de, tıyny da esepteýli. Jańa komıtetti ashý úshin qosymsha qarjy shyǵystary qarastyrylady emes pe? Jańa shtattar ashý kerek pe?
- Komıtet ashý úshin qarajat bar. Mysaly, kóptegen mınıstrlikterde tap osy máselelermen aınalysatyn, jalaqy alyp otyrǵan qyzmetkerler bar. Keıbir mınıstrlikte departament bolsa, endi birinde basqarma túrinde qalǵan. Olar kishigirim qurylymdar, aýqymdy máselelermen aınalysýǵa quzyreti joq. Artyq shtattardy kóbeıtpeı-aq, óz ishinen ashyp, bul máseleni sheshýge bolady. Biz de shtattardy ulǵaıtýdy usynyp otyrǵan joqpyz.
Komıtet qurylsa, barlyq másele memleket deńgeıinde qaralady. Jáne de keıin elge tıetin paıdasy óte zor bolady. Elbasy júktegen 2020 jylǵa deıingi Strategııalyq baǵdarlamalardy oryndaý úshin osyndaı qurylym kerek. Joldaýda kórsetilgen maqsattarǵa jetýde de atalǵan komıtettiń yqpaly anaǵurlym bolmaq.
- Raqmet áńgimeńizge.