Tazalyq turǵyndardan bastalady: Belsendi azamattar óz qalasyn qalaı ózgertti
Máselen, Almatyda turǵyndardyń ekologııalyq saýatyn ashyp, qaıta óńdeý jóninde túrli dáris ótkizetin alǵashqy ekohab ashylǵan. Almatylyqtar munda plastık, alıýmınıı, shyny jáne tabıǵatqa zııandy eski shamdardy ótkize alady. Ortalyq qyzmetkerleri qaıta óńdelgen shıkizattan qumyra, stakan, saǵat, kádesyı sekildi buıymdardy jasaýdy úıretedi. Máselen bir oryndyqty jasaý úshin velosıpedpen 17 myń plastık qaqpaqty usaqtaý kerek. Sheberlik sabaǵyna qatysqysy keletinder de kúnnen-kúnge artyp keledi.
«Mundaǵy másele sanaly tutynýda. Adam bir buıym jasaý úshin eńbektenedi, ter tógedi, ońaılyqpen kelmeıtinin túsinedi. Osylaısha ekologııalyq sana kóteriledi. Eń kishkentaı kómekshilerimiz – kalıfornııalyq jaýynqurttar. Olar taǵam qaldyqtaryn tyńaıtqyshqa aınaldyrady, ony aǵashtarǵa sebemiz», - deıdi joba menedjeri Erasyl Áshimbaı.
Petropavl turǵyny Ásel Shákimova da turǵyndarǵa arnap, qoqysty qaıta óńdeý boıynsha tegin sheberlik sabaqtaryn ótkizedi. Ekoaǵartýdyń arqasynda ózin de otbasyn da tazalyqqa, suryptaýǵa úgitteı bastaǵan turǵyndar sany jeterlik.
«Petropavlda plastıktiń úsh túrin qaıta óńdeýge tapsyrýǵa bolady – bótelkeler, paketter men plenkalar. Oǵan qosa, qaǵaz, karton, allıýmınıı qaldyqtaryn arnaıy tapsyrýǵa bolady. Sosyn kendirden jasalǵan ydys jýǵysh gýbkany da kórsetkim keledi, óıtkeni biz qoldanyp júrgen plastık gýbkalar tabıǵatqa óte zııan», - deıdi Ásel.
Eko keńesshisiniń otbasy da belsendi. Tipti uldary bala shaǵynan álemdi qoqystan tazartý ıdeıasyna qyzyqqan eken.
«Kezinde úlken ulym bes jasynda kıtterdiń tirshiligine qyzyǵa bastady. Zertteı kele, kıtterdiń muhıtta plastıkten óletinin, muhıttardyń shekten tys lastanatynyn kórdik. Sol sebepti muhıtqa baryp tazalaý júrgize almasaq ta, óz úıimizden ekoádetterdi bastaýdy uıǵardyq», - deıdi Á. Shákimova.
Al, Aqtaýda jeke qarajatyn jumsap, saıabaq ashqan turǵyndar bar. Kásipker Suńǵat Muńalbaev qaladaǵy taqyr jerge 6 myńǵa jýyq aǵash otyrǵyzǵan. Qazir saıabaqta 20 qyzmetker jumys isteıdi. Bul jer saıaly aǵashtyń astyndaǵy demalys orny ǵana emes. Ieleri túrli jas ókilderiniń ýaqytyn tıimdi ótkizý úshin bar jaǵdaıdy jasaǵan.
«Munda tennıs alańy, voleıbol, basketbol, vorkaýt alańdary bar. Biz halyqtyń demalyp, sportpen aılassyn degen baǵytty ustandyq. Shamdar kún kózinen qýat alady. Sýdy únemdeý de qaperden qalys qalmaǵan. Munda tamshylatyp sýarý ádisi jumys isteıdi», - dedi S. Muńalbaev.
Qyzylorda qalasynda 85 jastaǵy Bektaı Súleımenov te esh qaıtarymsyz qalany abattandyrý, kórkeıtý jumystaryna atsalysady. Aqsaqal buryn agronom bolyp qyzmet etken jáne búgingi kúnge deıin 2 mıllıon aǵash ósiripti. Birazynyń kósheti syr eliniń kóshelerinde jaıqalyp tur.
«Kún saıyn 8 gektar jerdi aınalyp, aǵashtardyń kútimin jasaımyn. Shybyq egemin, sýaramyn, shóbin otaımyn. Áýejaıǵa bara jatqan joldaǵy aǵashtardyń bári meniń kóshetterim», - deıdi B. Súleımenov.
Óskemendik Lıýdmıla Evjenkova shyny qaldyqtaryn jınap, óńdep, kádesyılar men buıymdar jasaıdy.
Lıýdmıla alǵashynda shahar kóshelerin, taý mańaıyn tazalap, qoqysty polıgonǵa tapsyratyn. Keıin qoqysty qaıta óńdep, paıdaǵa jaratýǵa bolatynyn túsingen soń, óz kásibin bastaǵan. Kásipker shıkizatty qala turǵyndarynan jınaıdy. Úıiniń aldynda qabyldaý pýnkti bar.
«Qazir bizde jóndeý jumystary júrip jatyr, óıtkeni kóptegen adam sheberlik saǵatyna kelgisi keledi, mektepter oqýshylaryn ákep, ekologııalyq sabaq ótkizgisi keledi. Sondyqtan suranys óte joǵary», - deıdi L. Evjenkova.
Lıýdmıla volonterlik qyzmetin 10 jyl buryn bastaǵan. Aldymen shynyny syndyryp, usaqtap alady. Keıin arnaıy suıyqtyqpen aralastyryp qalypqa quıady. Keıingi kezeńde keptirýge arnalǵan peshke salady. Nátıjesinde úıińizdiń jáne túrli nysandardyń kórkine aınalar kádesyılar, tazalyqqa qajetti ydys-saımandar daıyn bolady. Basty maqsat — tabıǵattyń tazalyǵyn saqtaý, qorshaǵan ortany qaýipsiz etý.
«Buqtyrma sý qoımasynda qyzym sý túbindegi shynyǵa aıaǵyn jaraqattap alǵan edi. Keıinirek qoıma tabanyn shynydan ózimiz tazalap shyqtyq. Bul bir belgi bolǵan shyǵar. Qazir men shyny qaldyqtaryn jınaý arqyly qansha adamdy jazataıym jaraqattan aman alyp qalǵan bolarmyn», - deıdi Lıýdmıla.
Óskemenniń taǵy bir turǵyny Elena Berezınskaıa da apta saıyn qala kósheleri men turǵyndar tynyǵatyn oryndardyń qoqysyn jınaýmen erikti túrde aınalysady. Oǵan nıettes, pikirles ekobelsendiler kómektesedi. Árbir sharada arnaıy ala shyqqan qaptary jetpeı qalady eken. Keıde jumystar keshke deıin jalǵasady.
Ertis pen Úlbiniń qıylysqan tusynda ornalasqan qalada álbette sý tazalyǵy da basta nazarda bolýy kerek. Qalanyń ortalyǵynda keziktirmegen qoqys araldarynyń ornyn Elena kórsetip berdi.
«Mundaı reıdterdi turaqty túrde júrgizip kelemiz. Ótken jyly eriktiler sany boıynsha rekord ornattyq. Oblystyq ekologııa departamentimen birlesip, 3 myńnan astam erikti jınadyq. Shamamen 6 «KamAz» qoqys shyǵardyq. Ásirese, sý betindegi qoqysty jınaý qıyn. Keıde tolqynǵa ilesip, jaǵaǵa úıilip qalady», - deıdi ekobelsendi.
Qostanaılyqtar arasynda da qalaǵa beı-jaı qaramaıtyn belsendi azamattar kóp. Seksenniń seńgirine taıaǵan Larısa ájeı tazalyqshy bolyp jumys istegen jáne qazir de aýlany jasyl jelekke toltyryp qoıǵan. Óz kúshimen gúl ekken, sán berý úshin túrli buıymdardy ákelgen. Larısa Vladımırovna óz isin eshýaqytta puldaǵan emes. Ony jeteleıtin bir ǵana ıdeıa – ómir súretin ortasy qandaı bolsa, adam da dál sondaı.
«Muny úıimizdiń janynan ótetin árbir adam úshin jasaımyn. Tazalyqty jaqsy kóremin, men turatyn jer, jumys isteıtin jer óte taza bolýy kerek. Meniń baǵymda shyraıgúl, lalagúl, qaraot, raýshan, qashqargúl bar. Florıst emespin, qarapaıym adammyn», - deıdi Larısa Lebedeva.
Soltústikqazaqstandyq Anvar Faızýllın úı mańynda kóne Eýropa ǵımarattarynyń shaǵyn kóshirmesin jasaýmen aınalysady. Onyń jan-jaǵyna aǵash pen gúl egip, bezendirip te qoıǵan. Qazir erekshe nysanǵa týrıster de qyzyǵýshylyq tanyta bastaǵan. Gýllıverdiń qalashyǵyn kórý úshin qala turǵyndary, qonaqtary kóp keledi.
«Qansha ýaqyt jumsaǵanymdy naqty aıta almaımyn. Aǵashtarǵa qarap esepteýge bolatyn shyǵar. Olar qanshalyqty bıik bolsa, sonsha ýaqytymdy ótkizgenmin. Ótken adamdar tańdanysy men qýanyshyn jasyrmaıdy. Keıbiri kelip ruqsat surap sýretke túsedi», - deıdi A. Faızýllın.
Oral turǵyndary da aǵash pen gúl egýge beıil keledi. Baǵdarlama keıipkeri, kásipker-baǵban Gúlán Merǵalıeva alǵashynda óz aýlasyn abattandyryp kelgen, keıinnen onyń qabiletin ákimdik baıqap, ótken jyly arnaıy tálimbaq ortalyǵyn da ashyp bergen.
«Bizdiń qalamyz onsyz da jasyl ári ádemi. Biraq men qylqan japyraqtylardyń sanyn arttyrǵym keldi. Táýekelge belbýyp, qalaǵa buryn otyrǵyzylatyn terek, qaraaǵashtardan bólek, qylqan japyraqty aǵashtardy ege bastadyq. Óıtkeni basqa elderge, basqa qalalarǵa barǵanda qala ishinde shyrsha, qaraǵaılardy ósirýge bolatynyn kórdim. Nátıjesinde shahardyń kóz tartar sulýlyǵy arta tústi. Qala kórkeıe tústi. Eń bastysy turǵyndar da muny baıqady», - deıdi G. Merǵalıeva.
Bul jerde turǵyndar tynyǵyp, jasyl jelektiń arasynda boı sergite alady. Bári qalaǵa, turǵyndarǵa degen mahabbatpen jasalǵany kórinip tur.
Taraz qalasyndaǵy túsirilimde de aınalasyn ásemdikke toltyratyn keıipkerler kezikti. Olardyń biri – 66 jastaǵy Gúljámılá Rahımova óz kúshimen eski «Hrýşevka» aýlasyn gúlzar baqqa aınaldyrǵan. Aýlada raýshan, hrızantema, sáldegúl, ırıs gúlderi qaýyz jaryp tur.
«Aýlamyzǵa esh ýaqytta kóńilim tolmaıtyn. Osydan zeınetke shyqsam, Alla kúsh-qýat berse, ózim-aq kórkeıtemin dep sóz berip edim. Minekeı, 8 jyldan bergi ermegim osy. Ár zeınetaqy alǵanda qajetti tuqymdardy satyp alamyn. Internette barlyq aqparat daıyn tur. Asyqpaı, ándetip júrip, bárin isteımin. Alǵashynda balalarym namystanatyn edi. Namystanatyn nesi bar, zeınettegi adammyn, ózime de, ózgege de, Tabıǵat-anaǵa da paıdaly ispen aınalysyp júrmin», - deıdi qala turǵyny.
Zeınetker ájeı, úı qasyndaǵy qoqysty tazartsa, onda da gúl baǵyn jasaýǵa daıyn ekenin aıtyp otyr.
«Tańǵy 6-da turyp, jelmen ushyp kelgen qoqystardy jınaımyn. Aýylǵa baratyn kórshilerden maldyń qıyn suraımyn. Bul – gúldi kúıdirip jibermeıtin tabıǵı tyńaıtqysh. Barlyq zeınetker osylaı belsendi bolsa, kóp nárse túzeler edi. Qazir de bizdiń kórshiler eńbegimdi kórip, artyq qoqys tastaýǵa uıalady, jastar dýmandatyp, ishimdik ishýdi qoıdy», - deıdi G.Rahymova.
Taldyqorǵan qalasynda «Jastar» shaǵyn aýdanynyń turǵyny Nurtaı Shangýjanova bes jyl buryn óńirdiń talantty týmasy Beısen Quranbektiń baǵyn ósirýdi qolǵa alǵan. Aınalasyn gúlzar egip, túrli taldardy otyrǵyzǵan Nurtaı ájeni kórshiler «Gúl apa», «Dos apa», «Sán apa» atap ketken.
«Beısenniń ómiri qysqa boldy ǵoı dep, osy alleıany jasadym. Munda 49 túp jemis aǵashy bar. Kóshedegi ótken-ketkender taldardyń jemisin jeıdi, sonda bul Beısenniń baǵy dep aıtyp otyramyn. Osy qalamyzǵa teńizge tamǵan tamshydaı bolsa da kómegimniń tıip jatqanyna rızamyn», - deıdi N. Shangýjınova.
Túrkistannyń turǵyndary da óz aýlasyn ásemdeýmen belsendi aınalysady. Aımaqtyń topyraǵy negizinen sortań bolsa da, kóz qýantar baý-baqsha ósirý úshin biraz ter tógiledi. Bizdi qonaq etken Gúlzarash Nálibaeva jasyl jelek jaıqalyp turý úshin jyl saıyn jerdi qunarlandyryp, jetkilikti kólemde sý berip, talmaı jumys isteıtinin aıtty. Baqshada túrli-tústi gúldermen qatar, arsha, qaraǵaı, túrik almasy, badam jańǵaǵy ósip tur. Bul úıdiń aýlasyna qarlyǵashtar jıi uıa salady eken. Qazaqta bul qusty baqyt pen berekeniń nyshany deıdi.
«Osydan 3-4 jyl buryn alǵash kóship kelgende bul jerdiń topyraǵy tas aralasqan, laı edi. Jyl saıyn topyraqqa tyńaıtqysh seýip, jerdi qunarlandyryp aldyq. Bul iske barsha otbasymyz atsalysady. Burynǵy úıimizde jyl saıyn qarlyǵash kelip uıa salatyn. Úıdi aýystyrǵanda qarlyǵashymyz sonda qalyp ketti. Eki jyldan keıin erte kóktemde jańa úıimizge bir top qarlyǵash kelip, basymyzdan aınala berdi. Baıaǵy qarlyǵashtarymyz bizdi izdep tapty dep topshyladyq», - deıdi G. Nálibaeva.
Aıta keteıik, maýsym aıynda Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń «Taza Qazaqstan» bastamasy aıasynda Jibek joly telearnasy «Taza qala» aýqymdy telejobasyn qolǵa alǵan edi. Túsirilim toby Qazaqstannyń oblys ortalyqtary men megapolısterin túgel aralap, qalalardyń tazalyǵy men kórki týraly áńgimeledi.
Jarty jylda jýrnalıster 30 myń shaqyrym jol júrip, aımaqtyń ekologııalyq ómirine belsendi qatysatyn 200-ge tarta keıipkermen tildesti. «Taza qala» jobasynyń ár shyǵarylymynda tilshiler jergilikti bılik ókilderimen suhbattasyp, táýelsiz ekolog-sarapshylarmen birge óz baǵalaryn berdi.
Mamandar kóshedegi tazalyq pen tártip, kommýnaldyq qyzmettiń jumys júıesi, abattandyrý, halyq mádenıeti, qala estetıkasy atty bes krıterııge súıene otyryp, qalaǵa óz baǵalaryn berdi. Bul eldi mekender men jalpy óńirlerdiń sanıtarlyq tazalyq, ekologııalyq tazalyq, abattandyrý boıynsha obektıvti reıtıngin jasaýǵa múmkindik berdi.