Taza Qazaqstan: ekologııalyq sana men ádetti qalaı qalyptastyrýǵa bolady
Dekarbonızatsııa dáýirine daıyndyq
Eko-patrıotızmdi qalyptastyrý - ekologııalyq mádenıetti damytý tujyrymdamasy mániniń bir bóligi ǵana. Shyn máninde, bul bastamanyń mazmuny áldeqaıda tereń jáne bul jerde áńgime tek qalalar men aýyldardaǵy tazalyq týraly ǵana emes. Bul - qoǵamnyń evolıýtsııasyn yntalandyrýǵa, ulttyń mádenı kodyn jańartýǵa arnalǵan aýqymdy jumystyń bóligi.
«Jasampazdyq rýhynyń qoǵamda tereń ornyǵýy, eskirgen qasań qaǵıdalar men el ishine iritki salatyn jaǵymsyz áreketterdiń kelmeske ketýi óte mańyzdy», - dedi Memleket basshysy Ulttyq quryltaıdyń úshinshi otyrysynda.
«Taza Qazaqstan» jobasy kóktemgi alasapyran tasqyn kezinde paıda boldy. Tasqyn qarqyny basylmaı turyp, áleýmettik kúızeliske qaramastan, eldiń búlingen bóligi qalpyna keltirildi.
Ekologııalyq jobanyń aýqymy keńeıe tústi, birneshe aıdyń ishinde 3 mıllıonǵa jýyq adam aktsııaǵa qatysty. Bir mıllıon tonnadan astam qoqys jınaldy jáne shamamen 2,5 mıllıon jasyl jelek otyrǵyzyldy.
Tujyrymdamada ekologııalyq oılaý mádenıetin, sanaly tutyný, resýrstardy únemdeý, bıznes júrgizý mádenıetin damytý tetikteri jazylǵan. Bul - qoǵamdy dekarbonızatsııa dáýirine daıyndaýǵa múmkindik beretin qýatty joba.
Ádetterdi ózgertý kerek
Tujyrymdamadaǵy eń úlken bólimderdiń biri - qazirgi jaǵdaıdy taldaý. Ol kóptegen baǵyt boıynsha qalyptasqan tájirıbeni kórsetedi, birinshiden - ekologııalyq oılaý. Atap aıtqanda, qoǵamdyq damý ınstıtýty qazaqstandyqtardyń ekologııa, shıkizat pen qaldyqtardy qaıta óńdeý taqyryptaryn qanshalyqty ózekti dep sanaıtyny týraly áleýmettik zertteý júrgizdi. Belgili bolǵandaı, respondentterdiń 82,3%-y bul máseleni «óte ózekti» jáne «ózekti» dep sanaıdy. Ásirese, Aqtóbe (96,4%) jáne Qostanaı (95,7%) oblysy turǵyndary asa qyzyǵýshylyq tanytty. Qulyqsyzdyq Aqmola oblysy tarapynan baıqaldy (38,5%).
Degenmen, bul máselege qyzyǵýshylyq óte joǵary bolsa da, ekologııalyq ádetke qatysty jaǵdaı kóńil kónshiterlik emes. Halyqtyń tórtten bir bóligi ǵana qoqysty suryptaıdy (25,3%), árbir besinshi dúken (21,8%) eko-sómkeni amal joqtan paıdalanady, sol sııaqty sý men elektr energııasyn bári birdeı únemdeı bermeıdi (57,1%).
Bir qyzyǵy, jastarda (18-28 jas) qoqysty suryptaý ádeti ǵana joǵary (27,5%), al jalpy alǵanda ekologııalyq sana tómendeý.
Ekologııalyq sana ózdiginen paıda bolmaıdy. Tıisti ınfraqurylym bolmasa, adamdardan sanany talap etý qıyn. Osy turǵydan taldaý kórsetkendeı, 2023 jyldyń qorytyndysy boıynsha qaldyqtardy bólek jınaý ár túrli ýaqytta 207 qala men aýdannyń tek 142-de, al suryptaý 130-da ǵana jolǵa qoıylǵan.
Qaldyqtardy qaıta óńdeý jáne suryptaý úlesi áli de tómen, degenmen oń dınamıka baıqalady. 2018-2023 jyldar aralyǵynda Qazaqstanda qoqysty qaıta óńdeý jáne suryptaý 11,5%-dan 24%-ǵa deıin ulǵaıdy. (Eýropa elderinde ortasha deńgeı shamamen - 50%, Japonııada - 40%-dan astam, Ońtústik Koreıada - 60%).
Odan bólek, tujyrymdamada qalalar ben aýyldarda antropogendik júkteme túrleri, sondaı-aq resýrs únemdeý máseleleri kórsetilgen. Bul boıynsha ne aıtýǵa bolady? Biz kól-kósir ómir súremiz. Taldaý kórsetkendeı, bastapqy energııany tutyný deńgeıi boıynsha TMD-da kóshbasshy elmiz. Qazaqstanda aldaǵy bes jyldaǵy boljam boıynsha sý tapshylyǵy 15% bolýy múmkin ekendigine qaramastan, tutyný deńgeıi artty.
Avtokólikter esebinen de ekologııalyq júkteme artyp keledi. 2023 jyly tirkelgen avtomobılderdiń jalpy sanynda 20 jyldan astam ýaqyt buryn shyǵarylǵan kólik basym.
Sonymen qatar bıznestiń ekologııalyq jaýapkershiliginiń tómendigin kórsetetin derekter keltirilgen. Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligi 2023 jyly ekologııalyq zańnamanyń saqtalýyna 652 tekserý júrgizdi. Jalpy somasy 322,9 mlrd teńgege 2 myńnan astam ákimshilik aıyppul salyndy, odan 11,3 mlrd teńge óndirildi. Aıyppuldyń deni artyq jáne erikti emıssııalar úshin salynady.
Ne isteý kerek?
Aıtylǵan dúnıelerdi saralaı kelgende shyǵatyn qorytyndy aıqyn. Kommýnaldyq qyzmetter sýdy kólik jýýǵa jáne baý-baqshany sýarý úshin qoljetimdi etip turǵanda, eshqandaı ekologııalyq sana kómektespeıdi. Turaqty ádetti qalyptastyratyn mehanızmderdi jasaý kerek. Bul týraly tujyrymdamada «kommýnaldyq qyzmetterdiń tómen tarıfteri tabıǵı resýrstardy únemdeýge jáne uqypty paıdalanýǵa yqpal etpeıdi» delingen.
Bul iri bızneske de qatysty, qorshaǵan ortaǵa teris áseri tóleminiń tómendigi jáne ekologııalyq zańnamany buzǵany úshin aıyppuldar kásiporyndardy úzdik, qoljetimdi ádisterdi engizý arqyly qyzmettiń ekologııalyq jaǵdaıyn jaqsartýǵa yntalandyrmaıdy.
Bul turǵyda ekologııalyq jaýapty minez-qulyqqa yntalandyrýshy mehanızmder men yntalandyrýlar qajet. Atap aıtqanda, Úkimet qaldyqtardy basqarý salasyndaǵy jobalardy jeńildikpen qarjylandyrý tetigin bekitti. Qaldyqtardy suryptaý jáne qaıta óńdeý boıynsha 21 jobany iske qosý josparlanyp otyr. Osylaısha, qaıta óńdelgen kommýnaldyq qaldyqtardyń úlesin 2029 jylǵa qaraı 38%-ǵa deıin jetkizý mindeti qoıyldy.
Oqýshylar men stýdentterdiń ekologııalyq sanasyn arttyrý, ekolog mamandardy daıarlaý úshin orta jáne joǵary bilim berý salasynda kóptegen bastama bar. Sonymen qatar, ekologııalyq quqyq buzýshylyqtardy tirkeý úshin beınebaqylaýlar sanyn kóbeıtý josparlanyp otyr.
Kommýnaldyq salada sýmen jabdyqtaý jáne sý burý júıelerin tsıfrlandyrý jáne avtomattandyrý, sondaı-aq esepke alý aspaptaryn ornatý júrgiziledi.
Turaqty tutyný jáne óndiris tájirıbesin belsendi engizetin kompanııalar men azamattardy qoldaý úshin sharalar ázirleý, kásiporyndardy resýrstardy utymdy paıdalaný týraly esepterdi (ESG) jarııalaýǵa yntalandyrý mindeti qoıyldy.
«Taza Qazaqstan» jalpy respýblıkalyq ekologııalyq bastamasyn iske asyrý ákimderdiń qyzmetin baǵalaý tetiginiń birine aınalýy tıis. Árbir óńir tujyrymdamany iske asyrý boıynsha tıisti jospar ázirleıdi.
Qujat óte kólemdi, 60 túrli tapsyrmany qamtıdy. Aldaǵy jumystyń aýqymyn tujyrymdamany iske asyrýǵa tartylǵan mınıstrlikter men vedomstvolardyń sanynan da baıqaýǵa bolady. Jergilikti atqarýshy organdarmen qatar, 12 mınıstrlik, joǵary jáne joǵary oqý ornynan keıingi bilim berý uıymdary, «Atameken» UKP jáne Memlekettik qyzmet isteri agenttigi belsene qatysady.