«Taza qala» telejobasy Qaraǵandyda: 90 jyldyq tarıhy bar shahardyń qordalanǵan máseleleri
Aýladaǵy kıiz úı, atyshýly Maıqudyq
Bıyl óziniń 90 jyldyǵyn atap ótip jatqan Qaraǵandy, ásirese ortalyq kósheleri aıtarlyqtaı taza kórindi. Muny qolyna qapshyq alyp, kóshelerden qoqys izdegen baǵdarlama júrgizýshisi rastaıdy. Turǵyndardyń tazalyq mádenıetin qalyptastyrýǵa qatysty eleýli bastamalar bar. Senbilikter men «taza beısenbi» sharasy ǵana emes, ekologııalyq kvest, ploggıng jáne túrli oıyndar ótip turady.
Ásirese, Orbıta kóshesindegi aýlanyń turǵyndary erekshe uıymshyldyǵymen kózge tústi. Munda eńbektegen baladan eńkeıgen qartqa deıin aınalany taza ustaý, aǵash pen gúl egý jumystaryna erekshe kóńil bóledi. Árqaısysy túrli qyzmette júrgenimen, turǵylyqty oryndy abattandyrýda báriniń úlesi teń. Al aýladaǵy kıiz úı – kórshiler jınalys uıymdastyratyn, qýanyshyn toılaıtyn ortaq orynǵa aınalǵan.
Degenmen, qalanyń shet aýdandarynda qordalanǵan másele az emes. Túsirý toby birneshe jyl buryn qylmys pen buzaqylyqtyń ordasy retinde tanylǵan atyshýly Maıqudyqty aralady. Qazir jaǵdaı ońalǵan. Kósheleri ásemdelgen. Áıtse de, «Balaly úıdiń urlyǵy jatpas» degendeı, kishkentaı turǵyndar bar máseleni jaıyp saldy – aýlany aınala bere, úısiz qańǵybastardyń ot jaǵyp jylynatyn, «tynyǵatyn» ornyn kórsetti.
Sol mańaıdaǵy 13-yqshamaýdan turǵyndaryn alańdatatyn máseleler de tolyp jatqan kórinedi. Áńgimege tartqan turǵyndardyń barlyǵy derlik atqarýshy organdarǵa narazylyǵyn bildirdi.
«Únemi jaryq sónedi, aı saıyn PIK-ke aqsha tóleımiz, biraq tazalaý jumystary júrgizilmeıdi, eshkim jumys istemeıdi. Qańǵybas ıtter tolyp júr», - deıdi turǵyndar.
Aınalany qalyń shóp basqan, osy qalyń shóptiń arasynda balalar alańqaıy ornalasqan. Balalar «Taza qala» baǵdarlamasy arqyly ákimnen fýtbol alańyn salyp berýdi surady.
«Bes bótelkege – bir balmuzdaq»
Eski aýlalar problemasyn sheshýde belsendilik tanytqan turǵyndar da bar. Mysaly, Qazybek bı shaǵyn aýdanynda týyp-ósken kásipker ıÝrıı Mırvoda óz aýlasyna demalys ornyn salyp beripti. Balalarǵa arnalǵan oıyn alańy da, eresekter serýendeıtin shaǵyn skver de bar. Bul úshin qarapaıym azyq-túlik dúkeniniń ıesi 7,5 mıllıon teńge jumsaǵan.
«Bul alańda balalar jazda rolık tebe alady, al qysta konkımen syrǵanaıdy. Balalarǵa yńǵaıly bolý úshin jaryq tarttyq, keshke jastar kelip demalady. Óıtkeni bolashaq balalardyń qolynda. Aınalasy abattandyrylǵan, estetıkasy kelisken aýmaqta ósken balaqaılar jan-jaǵyna qamqorlyq sezimimen qaraıdy. Buzaqylyq jasap jatqan balalardy kórsem, óz balamdaı urysyp alamyn, baıyppen aqyl da aıtamyn», - deıdi ıÝ. Mırvoda.
Al qalanyń «Suryptaý» shaǵyn aýdanynda rasymen de qoqysty suryptaýǵa yqpal etetin erekshe ekonaýqan uıymdastyrylady. «Bes bótelkege – bir balmuzdaq» naýqany «Taza Qazaqstan» baǵdarlamasymen qatar ashylǵan. Eki kúnde bir ótetin sharada 100 myńǵa jýyq plastık, shyny bótelke jınalady jáne 20 myńǵa jýyq balmuzdaq úlestiriledi. Aktsııa nátıjesinde qala kósheleri retsiz qaldyqtardan tazaryp qalatyny túsinikti. Onymen qosa qatysýshylardyń basym bóligi balalar ekeni baıqalady. Olardy eshkim qystap-qınamaǵan, táttige qyzyǵýshylyq tazalyqqa qulshynysty oıatyp tur.
Jınalǵan qoqys qalalyq «GorKomTrans» qaıta óńdeý mekemesine jetkiziledi. Bul kásiporyn plastık, polıetılen syndy qaldyqtardy jınap, kanalızatsııalyq qaqpaqtar shyǵarady. Mekeme birneshe jyl buryn «Jasyl damý» AQ arqyly qomaqty qarajat alyp, kásibiniń aýqymyn keńeıtken. Óńirde qazir bes qabyldaý pýnkti bar. Onda kásipkerlerge de, jeke tulǵalarǵa da qoqys tapsyrýǵa múmkindik qarastyrylǵan.
Mekeme tek bótelkelerdi ǵana emes, turmystyq qaldyqtardy da qabyldaıdy. Ony arnaıy tehnıkada balqytady. Osylaısha, aı saıyn 100 tonna qaldyq qabyldanady.
Jaǵajaıdaǵy ploggıng
Qaraǵandy oblysyndaǵy eń iri toǵannyń biri – Fedorov sý qoımasynyń jaǵasynda týrıstik maýsym qyzyp tur. Qoqys tastaý máselesiniń de qyzatyn shaǵy osy kez. Munda da baǵdarlama júrgizýshisi qapshyq alyp, kishigirim senbilik jasap shyqty. Sý qoımasynda kúndelikti 500 adam tynyǵady. Olardyń sońynan tazalaýshylar kelip, kún saıyn bir júk kóligi tolǵan qoqys áketedi, ony arnaıy jáshikterden emes, jaǵajaıdyń túkpir-túkpirinen jınaıdy.
Bul máseleni sheshý úshin ákimdik qyzyq sheshim oılap tapqan. Belsendilerdi, tazalyqqa qumar jastardyń basyn qosyp ploggıng jarysyn uıymdastyrady. Sharanyń formaty qyzyq – júgirip júrip qoqys jınaý qajet. Tóreshi belgilegen 20 mınýttyń ishinde kóp qoqys jınaǵan komanda jeńiske jetedi.
Erekshe sharaǵa dzıýdoshy, halyqaralyq dárejedegi sport sheberi Erjan Shynkeev te keldi.
«Sport pen tárbıe qatar júredi. Ózim qazir jattyqtyrýshymyn. Balalardy tazalyqqa tárbıeleýge tyrysamyz. Máselen, zaldaǵy tazalaýshylar keshki 6-da úıine ketedi. Sonda 21:00-ge deıingi keshki jattyǵýymyzdy jasap, zaldy ózimiz jınap-tazalap ketemiz», - deıdi E. Shynkeev.
Dzıýdoshynyń kóńil-kúıi jaıdary. Sóz arasynda áriptesi Eldos Smetovti Olımpıadadaǵy jeńisimen quttyqtap, oǵan «Taza Qazaqstan» estafetasyn joldady.
Basymdyq qala ortalyǵynda, shet aýdandar jaıy ne bolmaq
Qaladaǵy №1 JEO aýmaǵyndaǵy zańsyz qoqys úıindisi – keńestik kezeńnen beri aıtylyp kele jatqan másele. Tazalaýshylar jyl saıyn bul aýmaqty jınap alǵanymen, turǵyndar qaıta ákep tógedi eken.
Qala ákiminiń orynbasary Rústem Qojaqapanov JEO janyndaǵy qoqys úıindisin tolyǵymen alyp tastaý qıyn bolatynyn aıtady.
«Sondyqtan birneshe jylǵa bólip, JEO mańyn kezeń-kezeńimen tazalaýdy josparlap otyrmyz. Bul máseleden jaqsy habardarmyz, bizdiń basty nazarymyzda. Bul jyldar boıy jınalǵan, qordalanǵan másele», - deıdi ákim orynbasary.
R. Qojaqapanov basty nazar qala ortalyǵyna bólinetinin, sodan keıin qalanyń shet aýdandary turǵanyn aıtty.
«Bizdiń qalamyzdyń aýmaǵy úlken bolǵandyqtan, qalanyń shetterinde jumysqa kirisip úlgermedik. Shóp orý, abattandyrý jumystaryn bıyl keshirek bastadyq. Aldaǵy jyldy oblys ákiminiń tapsyrmasymen «Ońtústik-Shyǵys aýmaǵy jyly» dep atadyq, ıaǵnı keler jyly ul aýmaqta abattandyrý, jol jóndeý, jaryqtandyrý jumystaryn jandandyramyz», - dedi spıker.
Sarapshylar baǵasy
«Taza qala» júrgizýshileri Qaraǵandy týraly barlyq aqparatty jınap, sarapshylarǵa tapsyrdy. Mamandar kóshedegi tazalyq pen tártip, kommýnaldyq qyzmettiń jumys júıesi, abattandyrý, halyq mádenıeti, qala estetıkasy atty bes krıterııge súıene otyryp, qalaǵa óz baǵalaryn berdi.
Bul shyǵarylymdy sáýletshi Serik Rústembekov, ekologııa salasynyń sarapshysy Eldos Abaqanov jáne «Jasyl damý» AQ departament dırektory Sábıt Qashqynbaev baǵalady.
«Qaraǵandy qalasynyń kórinisin kórdik. Maıqudyq pen qala shetin alsaq, árıne óte las, jasalatyn jumys kóp. Ortalyǵyn qarasaq – óte taza. Kásipkerler óz tarapynan qoldaý kórsetip jatyr, qoqys tapsyrǵandarǵa balmuzdaq taratady eken. Mundaı aktsııalar halyqty qoqysty suryptap tapsyrýǵa úıretedi», - deıdi S. Qashqynbaev.
Sáýletshi S. Rústembekov ásem salynǵan býlvarlar, alańdar, ǵımarattardy joǵary baǵalap, burynǵy klassıka stılinde jasalǵanyn atap ótti. Degenmen, barlyq osy kórinisti Jańa Maıqudyq kórinisteri, úıilgen qoqys buzyp turǵanyn da jasyrmady.
«Birinshiden ortalyq kóshelerdegi tazalyq pen abattandyrý jaǵynan jaqsy kadrlar kórsetildi. Al endi qalanyń jalpy máselesine kelsek, zańsyz paıda bolǵan úıindiler men polıgondar bar. Bul máselege ákimshilik tarapynan erekshe kóńil bólinýi kerek dep oılaımyn. Óıtkeni qala bıligi bárinen habardar ekenin aıtty, biraq muny sheshý úshin qandaı naqty jospar baryn, qaı jyly sheshetinin estı almadyq», - deıdi E. Abaqanov.
Jalpy esepte Qaraǵandy 22 upaı alyp, qalalardyń tazalyq reıtınginde ekinshi orynǵa jaıǵasty. Bul tizimde Almaty (25 upaı), Qyzylorda (20 upaı), Taldyqorǵan (19 upaı), Shymkent (18 upaı) qalalary kósh bastap tur.
Eske sala ketsek, Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń «Taza Qazaqstan» bastamasy aıasynda Jibek Joly arnasynda «Taza qala» aýqymdy telejobasy kórermenge jol tartty. Túsirý toby Qazaqstannyń iri jáne shaǵyn qalalaryna baryp, tazalyǵy men kórki týraly áńgimeleıdi. Jýrnalıster jergilikti turǵyndarmen kezdesedi, kommýnaldyq qyzmetterdiń jumysyn kóredi, aımaqtyń ekologııalyq ómirine belsendi qatysatyn barlyq eriktilermen tanysady.
Buǵan deıin Kazinform saıtynda Shymkent, Túrkistan, Taraz, Qyzylorda, Óskemen, Semeı, Pavlodar, Almaty, Taldyqorǵan, Qonaev jáne Jezqazǵan qalalarynyń tazalyǵy jóninde reportajdar serııasy jarııalanǵan edi.
Aıta keteıik, «Taza Qazaqstan» ekologııalyq baǵdarlamasy aıasynda telegram-bot iske qosyldy. Endi kez kelgen adam tsıfrlyq júıe arqyly quzyrly organǵa ekologııalyq aryz-shaǵymyn jetkize alady. Ol úshin bottyń basty mázirinen «ótinish joldaý» optsııasyn tańdap, máseleniń mán-jaıyn tolyq sıpattap jazyp, qosymsha foto nemese vıdeo júkteý kerek. Habarlamańyz jergilikti ákimshilikke joldanady. Artynsha ótinish tirkelgeni, qaralyp jatqany nemese oryndalǵany týraly jaýap keledi. Nátıjesinde shaǵymdanýshy oryndalǵan jumysty 5 baldyq júıemen jáne kommentarıı jazý arqyly baǵalaıdy. Eger 3-ten tómen baǵa qoıylsa, másele tyńǵylyqty atqarylýy úshin ákimdikke qaıta joldanady.