«Taza qala»: Oraldaǵy tarıhı nysandar, zańsyz kesilgen aǵashtar, asfalt kórmegen aýdandar
Tarıhı nysandardyń jaı-kúıi
Oral – elimizdiń eń tarıhı, eski qalalarynyń biri. Mundaǵy aýqattylar 18 ǵasyrdyń basynda ásem ǵımarattar sala bastaǵan. Alǵashqy mektep, bank, kópester úıi boı kótergen Oraldy elimizdegi órkenıettiń bastaýy deýge bolady. Dinı ǵımarattar, kópester salǵan sáýletti úıler qalanyń arhıtektýralyq murasynyń bir bóligine aınaldy.
Qazirgi ýaqytta Oralda 140-qa jýyq tarıhı nysan bar. Jergilikti bılik olardyń syrtyn qalpyna keltirip, syrlaıdy. Al ishki jaǵy qalaı ekenin baǵdarlama júrgizýshileri kórsetti – kútim jasalmaǵan, shópter qaýlap ósken jáne qoqystar shashylyp jatyr. Bul úılerdiń keıbirine adamdar turyp jatyr jáne jańartyp, kútip ustaýdyń ornyna, ańyz ǵımarattardyń tezirek súrilgenin, ornyna jańa baspana berilgenin qalaıdy.
Baǵdarlamaǵa arnaıy suhbat bergen qala ákiminiń orynbasary Jandos Dúısenǵalıev qala boıynsha 92 úıge kúrdeli jóndeý júrgiziletinin aıtty. Sol qatarda baǵdarlama júrgizýshileri kórsetken úıler de bar.
Bul qalada ótken ǵasyrdan qalǵan aýlalar da bar. Aýla turǵyny Oksana Volkova jastaıynan osy úıde turyp keledi. Óziniń balalyq shaǵynda ornatylǵan átkenshekterdi búgingi kúnge deıin sán-saltanatymen jetkizýge atsalysyp keledi. Bári syrlanǵan, jóndelgen, shashylyp jatqan qoqys kórmeısiz. Jasyldandyrý da jolǵa qoıylǵan.
«Biz osynda turamyz jáne terezeni ashqanda tazalyqty kórgimiz keledi. Bireýdiń qoqysyn jınaý biz úshin uıat emes. Kerek bolsa, qoqys jáshiterin de jýamyz. Meniń kómekshilerim – kishkentaı kórshilerim», - deıdi Oksana Volkova.
Jer úılerge qashan kóńil bólinedi
Jeke sektordaǵy úılerge kópqabatty turǵyn úıler sekildi kóńil bóline bermeıdi. Qandaı másele týyndasa da, turǵyndardyń ózi sheshýi qajet. «Eski áýejaı» atanǵan aýdannyń turǵyndary segiz jyldan beri jergilikti bılikten jol tóseýdi surap keledi.
«Úsh jyl buryn ózimiz aqsha jınap, usaq tas tósedik, ózimiz asfalt jasadyq. 70 shaqty jemis aǵashyn egip, baptap kelemiz. Endigi oılaıtynymyz – jetkinshekterdiń baqytty balalyq shaǵy, balalar alańqaıyn salý qajet. Bul úshin Qajymuqan-Maılın kósheleriniń qıylysynda arnaıy jer belgilengen. Oǵan 35 mıllıon qarajat qajet ekeni aıqyndalǵan. Qazir ol jerde shóp ósip jatyr, esh jumys júrgizilmedi», - deıdi turǵyndar.
Jeke sektordyń bul nazy qala bıligine jetkizildi. Bul aýmaqtar 2024 jyldyń ortasynda TKSh balansyna alynypty jáne barlyq jumys kelesi jyly ǵana bastalady. Oralda qalaishilik joldarynyń bolmaýy, kún buzylǵanda batpaqqa batýy úırenshikti máselege aınalǵandaı. Jáne mundaı kórinis qalanyń basqa da aýdandarynda jetkilikti. Ákimdik joldar máselesi sý tasqynyna baılanysty kelesi jylǵa qaldyrylǵanyn aıtyp aqtaldy.
Belsendi turǵyn shyrsha-qaraǵaı sanyn kóbeıtkisi keledi
Oraldyń saıabaqtary men gúlzarlarynyń jalpy aýmaǵy 100 gektarǵa deıin jetedi. Osydan aq qalanyń qaı túske boıalǵanyn ańǵara berýge bolady. Onyń ústine Oralda 50-den asa jasyl saıabaq bar. Prezıdent Qasym Jomart Toqaevtyń bastamasy – «Taza Qazaqstan» baǵdarlamasyn júzege asyrý jumystary da jolǵa qoıylǵan – senbilikter, túrli is-sharalar ótkiziledi.
Oral turǵyndary da aǵash pen gúl egýge beıil keledi. Baǵdarlama keıipkeri, kásipker-baǵban Gúlán Merǵalıeva alǵashynda óz aýlasyn abattandyryp kelgen, keıinnen onyń qabiletin ákimdik baıqap, ótken jyly arnaıy tálimbaq ortalyǵyn da ashyp bergen.
«Bizdiń qalamyz onsyz da jasyl ári ádemi. Biraq men qylqan japyraqtylardyń sanyn arttyrǵym keldi. Táýekelge belbýyp, qalaǵa buryn otyrǵyzylatyn terek, qaraaǵashtardan bólek, qylqan japyraqty aǵashtardy ege bastadyq. Óıtkeni basqa elderge, basqa qalalarǵa barǵanda qala ishinde shyrsha, qaraǵaılardy ósirýge bolatynyn kórdim. Nátıjesinde shahardyń kóz tartar sulýlyǵy arta tústi. Qala kórkeıe tústi. Eń bastysy turǵyndar da muny baıqady», - deıdi G. Merǵalıeva.
Bul jerde turǵyndar tynyǵyp, jasyl jelektiń arasynda boı sergite alady. Bári qalaǵa, turǵyndarǵa degen mahabbatpen jasalǵany kórinip tur.
Bıznes úshin zańsyz kesilgen aǵashtar
Qala jańashyldyqqa kóńil bólgenimen, burynnan bar aǵashtarǵa nazar salmaıtyn sııaqty. Ekobelsendiler ondaǵan jyl boıy Oralǵa kórik bergen jasyl alqap qurylys saldarynan joıyla jazdaǵanyn aıtyp berdi. Onyń kásipkerden aman qalǵan bóligi de qoqysqa toly.
«Osydan eki jyl buryn myna ǵımarat bolmaǵan edi, onyń ornynda jaqsy aǵashtar ósip turǵan. Jer ıesi aýmaqtaǵy 35 aǵashty kesýge ruqsat alǵan. Alaıda ekosaqshylar tekserý júrgizgende, 35 aǵashtyń ornyna 130 aǵash kesilgenin anyqtady. Jumysshylar bir-birine silteıdi, qurylys ıesi mundaı tapsyrma bermegenin aıtyp aqtaldy», - deıdi ekobelsendi Dáýrenbek Sahym.
Bir quptarlyǵy qala, kesilgen aǵashtyń ornyn toltyrý úshin arnaıy arnalǵan kompensatsııalyq aýmaq belgilengen. Zańnamada bir aǵashqa – 10 aǵash formýlasy bekitilgen. Alaıda mundaǵy aǵashtar sany da kóńil kónshitpeıdi.
«Aǵashtardyń 90 paıyzy derlik ótken ǵasyrda egilgen. Olar da eskirdi, bárin aýystyrý kerek», - deıdi ekobelsendi.
«Taza Qazaqstan» qoǵamdyq kóligi iske qosyldy
«Taza Qazaqastan» baǵdarlamasy aıasynda arnaıy qoǵamdyq kólik óz jumysyn bastady. Jergilikti bılik qala kóshelerin tazartý úshin bir kúndi belgileýdiń qajeti joq deıdi. Sondyqtan arnaıy top quryp, kólik ázirlep, shahardy qoqystan tazartady.
Turǵyndar kez kelgen ýaqytta «Taza Qazaqstan» kóligindegi belsendilerge habarlasyp, tazartýdy qajet etetin tustardy aıtady. Ter tógip júrgenderdiń qatarynda belgili óner ıeleri de bar. Olar aýmaqty tazalap qana qoımaı, áleýmettik jelide júzdegen mıllıon qaralym jınaǵan ánderdi aıtyp, túrli kóńildi sharalardy uıymdastyrady.
«Bul qalanyń, memlekettiń ǵana emes, tabıǵattyń aldyndaǵy paryz. Sony oryndaý kerek», - deıdi tanymal ánshi Jandáýren Abylaev.
Sarapshylar baǵasy
«Taza qala» júrgizýshileri Oral qalasy týraly barlyq aqparatty jınap, sarapshylarǵa tapsyrdy. Mamandar kóshedegi tazalyq pen tártip, kommýnaldyq qyzmettiń jumys júıesi, abattandyrý, halyq mádenıeti, qala estetıkasy atty bes krıterııge súıene otyryp, qalaǵa óz baǵalaryn berdi.
Bul shyǵarylymdy Májilis depýtaty Erbolat Satybaldın, «Astana bas jospary» ǴZJI ýrbanıstıka ortalyǵynyń jetekshi mamany Tursyn Jıenbaeva jáne ekolog, «Jasyl damý» AQ departament dırektory Sábıt Telman baǵalady.
«Qala kósheleriniń tazalyǵy men tártibin, jergilikti kommýnaldyq qyzmettiń jumysyn baǵalaýǵa múmkinshilik bolmady. Qalanyń abattandyrylýy, halqynyń mádenıeti, qala estetıkasy jalpy 6 upaımen baǵalandy», - dedi depýtat E. Satybaldın.
Ýrbanıst Tursyn Jıenbaeva da Oral qalasyna 6 upaı berdi.
«Sebebi qalanyń ortalyǵy jaqsy abattanǵan jáne taza, al qala shetterine, keı aýdandarǵa múldem mán berilmeıtinin baıqadyq. Sonymen qatar, balalar alańdary eski arıhtektýralyq formalarmen jabdyqtalǵan, keıbir jerde múldem joq. Kólik joldary da qarastyrylmaǵan, bul jaıaý júrginshilerge qolaısyzdyq týǵyzady. Degenmen qalanyń jasyl jelegin erekshe atap ótýge bolady», - dedi ol.
Óz kezeginde Sábıt Telman qalanyń probelmalary elimizdiń basqa qalalaryna uqsas ekenin aıtýda.
Baǵalaý nátıjesinde Oral qalasy 16 upaı aldy. Bul tizimde Astana (25 upaı), Almaty (25 upaı), Qaraǵandy (22 upaı), Qostanaı (22 upaı), Qyzylorda (20 upaı) qalalary kósh bastap tur. Al antırekord – 11 upaı jınaǵan Óskemen qalasynda.
Eske sala ketsek, Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń «Taza Qazaqstan» bastamasy aıasynda Jibek Joly arnasynda «Taza qala» aýqymdy telejobasy kórermenge jol tartty.
Túsirilim toby Qazaqstannyń iri jáne shaǵyn qalalaryna baryp, tazalyǵy men kórki týraly áńgimeleıdi. Jýrnalıster jergilikti turǵyndarmen kezdesedi, kommýnaldyq qyzmetterdiń jumysyn kóredi, aımaqtyń ekologııalyq ómirine belsendi qatysatyn barlyq eriktilermen tanysady.
Buǵan deıin Kazinform saıtynda Shymkent, Túrkistan, Taraz, Qyzylorda, Óskemen, Semeı, Pavlodar, Almaty, Taldyqorǵan, Qonaev, Jezqazǵan, Qaraǵandy, Astana, Qostanaı, Petropavl, Kókshetaý qalalarynyń tazalyǵy jóninde reportajdar serııasy jarııalanǵan edi.
Aıta keteıik, «Taza Qazaqstan» ekologııalyq baǵdarlamasy aıasynda telegram-bot iske qosyldy. Endi kez kelgen adam tsıfrlyq júıe arqyly quzyrly organǵa ekologııalyq aryz-shaǵymyn jetkize alady. Ol úshin bottyń basty mázirinen «ótinish joldaý» optsııasyn tańdap, máseleniń mán-jaıyn tolyq sıpattap jazyp, qosymsha foto nemese vıdeo júkteý kerek. Habarlamańyz jergilikti ákimshilikke joldanady. Artynsha ótinish tirkelgeni, qaralyp jatqany nemese oryndalǵany týraly jaýap keledi. Nátıjesinde shaǵymdanýshy oryndalǵan jumysty 5 baldyq júıemen jáne kommentarıı jazý arqyly baǵalaıdy. Eger 3-ten tómen baǵa qoıylsa, másele tyńǵylyqty atqarylýy úshin ákimdikke qaıta joldanady.