Táýelsiz Qazaqstandaǵy tuńǵysh áýejaı Túrkistan qalasynda salyndy
Túrkistan oblysynyń qurylǵanynan bıyl 5 jyl tolyp otyr. Osy ýaqyt aralyǵynda kóne shahardyń shyraıy kirip jańasha baǵytta damı bastady. Jańa qala boı kóterip, jańa áleýmettik nysandar paıdalanýǵa berildi. Infraqurylym júıesi jańaryp, halyqtyń qolaıly ómir súrýine jaǵdaı jasaldy. Bul bastamalardy jergilikti turǵyndar - Táýelsizdigimizdiń jemisi dep biledi.
Sońǵy 5 jylda oblystyń jalpy ónirlik ónimi 2 esege artyp, 3,5 trln teńgege ulǵaıǵan. Ónerkásip óniminiń kólemi de 2 esege artyp, 867 mlrd teńgeni qurap otyr. Aýyl sharýashylyǵyndaǵy jalpy ónim kólemi 1 trln teńgege jetti. Agroónerkásip keshenine jalpy 336 mlrd teńge ınvestıtsııa tartyldy.
Oblysta qurylys da salasy qarqyndy damyp keledi. Paıdalanýǵa tapsyrylǵan turǵyn úı alańy 2 esege kóbeıip, 864 myń sharshy metrge jetti. 5 jylda 4 420 otbasy kommýnaldyq baspanamen qamtyldy. Negizgi kóppáterli úılerdiń qurylysy Túrkistan qalasynda júrgizilip jatyr. Jalpy Túrkistan qalasy oblys ortalyǵy bolǵan kezeńnen beri halyq sany 50 myń adamǵa ósti. Qazir qalada 220 myńnan astam halyq bar.
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Túrkistan oblysy turǵyndarymen kezdesýinde Túrkistanǵa tarıhı jáne rýhanı elorda mártebesin berý máselesin kótergen bolatyn. Bul óz kezeginde negizgi kapıtalǵa baǵyttalǵan ınvestıtsııa kóleminiń ósimine yqpal etti. 5 jyl ishinde kólemi 3 esege ulǵaıǵan, jalpy 3 trln teńgege jýyq ınvestıtsııa oblys ekonomıkasyna tartyldy.
Qazir tarıhy tereńde jatqan shahardyń jańa dáýiri bastalyp, jyl ótken saıyn kóptegen nysandar boı kóterip jatyr.
Táýelsiz Qazaqstandaǵy tuńǵysh áýejaı Túrkistan qalasynda salyndy. Bul óńirdegi týrızmniń damýyna qýatty serpin berdi. 905,3 ga aýmaqty alyp jatqan áýejaı qazaqy naqyshtaǵy oıý órnektermen áspettelgen. 2020 jyly alǵashqy reısti qabyldaǵan nysannyń búginde qýaty artyp keledi.
Túrkistan qalasynyń jańa halyqaralyq áýejaıynan birinshi kezeńde «Fly Arystan», «Qazaq Air» jáne «SCAT» qazaqstandyq áýe kompanııalary Nur-Sultan, Almaty qalalaryna kúndelikti reıster oryndaǵan bolatyn. Al, búginde Túrkistan halyqaralyq áýejaıy Ystanbul, El-Kýveıt jáne elimizdiń Astana, Almaty, Aqtaý, Aqtóbe, Oral jáne Qaraǵandy baǵyttaryna qyzmet kórsetip keledi. Keler jyldan bastap «Túrkistan – Abý-Dabı» áýe baǵyty ashylady dep kútilýde.
Jańa Túrkistanda mádenı jáne rýhanı ortalyqtar da boı kóterdi. Sport nysandary, tennıs ortalyǵy, shyǵys monshasy, «Alataý» medıa ortalyǵy, oqýshylar úıi, ákimshilik-iskerlik ortalyǵy sekildi jańa ǵımarattar salyndy. 1200 oryndyq Muz saraıy ashyldy. Jalpy 5 jylda 250-den astam jańa nysan el ıgiligine paıdalanýǵa berildi.
Qala turǵyndary men qonaqtary úshin jaıly demalys aımaǵyn qalyptastyrý maqsatynda «Jibek joly», «Prezıdent» saıabaǵy, B.Sattarhanov, ıAssy kóshelereniń boıynda jelilik saıabaqtar, «Otbasy», «Densaýlyq» saıabaqtary ashyldy. Kógaldandyrý jumystary da jyl ótken saıyn qarqyndy júrip jatyr.
Osylaısha, 5 jyldyń ishinde tarıhy tereńde jatqan, kúlli túrki xalyqtarynyń ótkeninen syr shertetin kıeli meken Túrkistan ózgergen óńirge aınaldy.