Táýelsizdiktiń 30 jyly: Qaraǵandyda balabaqshalardyń quldyraý jáne qaıta órkendeý tarıhy

QARAǴANDY. QazAqparat - Qaraǵandy oblysynda búgin balany balabaqshaǵa ornalastyrý problemasy joq. Óńirde 519 mektepke deıingi uıym jumys isteıdi jáne ata-analardyń memlekettik jáne jeke menshik mekemeler arasynda tańdaýy bar. Biraq 90-jyldardaǵy daǵdarystan keıin júıeni jandandyrý úshin kóp ýaqyt pen kúsh qajet boldy, dep habarlaıdy QazAqparat.

Oblys ákiminiń resmı saıtyndaǵy málimetke sensek, sodan beri júzdegen balabaqsha jekeshelendirilgen.

Menshik ıeleri múlikti óz betterimen basqardy.

Mysaly, Qaraǵandyda alǵashqylardyń biri bolyp shaǵyn jylyjaıy men jandy buryshy bar «Veterok» úlgili balabaqshasy jeke qolǵa alyndy.

Keıin satylǵannan keıin úı-jaıda jumyrtqa satyldy. Keıinirek balabaqsha eresekterge arnalǵan mekeme boldy – onda túngi klýb ashyldy.

Basqa balabaqshalar keńselerge, stomatologııalarǵa, bıznes ortalyqtarǵa jáne taǵy basqalarǵa, jekejaılarǵa beıimdeldi.

Keıbir úı-jaılar qurylys materıaldaryna tolyǵymen buzylyp alyndy.

Qalǵan balabaqshalar qatań únemdeý rejıminde aman qaldy.

– Tolyq shyǵyn boldy. Ǵımaratty kútip ustaý, qyzmetkerlerdiń jalaqysy – barlyǵy tek ata-analardyń tóleminen ǵana. Bizdi de satyp alǵysy keldi, jergilikti olıgarhtan delegatsııa keldi. Biraq biz budan jaqsy eshteńe bolmaıtynyn kórdik. Ata-analarymen birge qutqarýdyń birlesken josparyn qabyldadyq, – dep eske alady «Zvezdochka» (qazirgi «Altynaı») balabaqshasynyń burynǵy meńgerýshisi Lıýdmıla ıÝnıaeva. – Barlyǵyn ońtaılandyrdyq. Eki topqa bir kútýshi boldy, kir jýǵysh úsh adam úshin jumys jasady, kúzetshi – ol aýla tazalaýshy. Ár qyzmetker mindetterdi biriktirdi. Qıyn boldy, biraq ujymdy saqtap, balalardy qabyldaýdy jáne tárbıeleýdi jalǵastyrdy.

Kommýnaldyq qyzmetterdi únemdeý úshin esepteýishter ornatyldy.

2005 jyldan bastap mektepaldy daıarlyqqa memlekettik tapsyrys paıda boldy jáne ol áldeqaıda jeńil boldy. Keıin bıýdjetten áleýmettik salany qarjylandyrý ósti.

Bala týýdyń ulǵaıýyna baılanysty balabaqshalardaǵy oryn tapshylyǵy problemasy ótkir týyndady. Joǵalǵandy qalaı toltyrý kerektigin sheshý kerek boldy.

Qaraǵandy oblysynda 50-ge jýyq balabaqsha salynyp, qalpyna keltirildi. Biraq tapshylyq máselesi áli de qaldy.

Máseleni sheshý úshin óńir alǵashqylardyń biri bolyp memlekettik-jeke menshik áriptestik tetigin engizdi.

Shema mynadaı: jeke balabaqshada memlekettik bilim berý tapsyrysy bar. Kásipkerlerdiń áleýmettik bızneske qyzyǵýshylyǵy artty.

Qaraǵandyda saýnasy bar túngi klýbqa aınalǵan burynǵy «Krasnaıa shapochka» balabaqshasy balalarǵa qaıtaryldy.

Bes jyl buryn Prıshahtınskidegi úı-jaıdy jeke kásipker Gákký Nurǵojına satyp alǵan.

Ol jerde «Bıznestiń jol kartasy» memlekettik baǵdarlamasy boıynsha qoldaý alyp, kúrdeli jóndeý júrgizdi.

Qaıta qurý jumysynan keıin zamanaýı «Bota» balabaqshasy ashylyp, 150 balany qabyldady.

MJÁ tetigi óziniń tıimdiligin kórsetti. Jekemenshik balabaqshalar oblys ortalyǵy men iri qalalarda ǵana emes, aýdandarda da jumys isteıdi.

Osy baǵdarlama boıynsha tuńǵysh aýyldyq balabaqsha 2018 jyly Buqar Jyraý aýdanynyń Kókpekti aýdanynda ashyldy.

Munda kóptegen jyldar boıy maqsatsyz paıdalanylǵan tıptik ǵımarat qalpyna keltirildi.

Memlekettik tapsyrys memlekettik jáne jeke menshik balabaqshalardy tóleýge múmkindik berdi.

Onyń mólsheri 3,5 esege jýyq – 11 myńnan 38 myń teńgege deıin ósti.

Eger bes jyl buryn oblysta 28 jekemenshik balabaqsha bolsa, qazir 91 balabaqsha bar.

Taǵy 45 balabaqshanyń ashylýy 2025 jylǵa deıin josparlanǵan.