Táýelsizdik jyldarynda eldiń tranzıttik áleýetinde qandaı ózgerister boldy
Atap aıtqanda, Qazaqstan kólik salasyn jáne kólik dálizderiniń tranzıttik áleýetin damytý úshin zor kúsh-jiger jumsap keledi. Osy oraıda birqatar salalyq baǵdarlamalar iske asyrylyp, salanyń quqyqtyq negizi qalyptastyryldy. Kólik qyzmetterin kórsetýdiń qolaıly básekelestik ortasy quryldy.
Jańa magıstraldyq temir jol jelilerine aýqymdy ınvestıtsııalar qazaqstandyq ınfraqurylymdy jahandyq kólik-logıstıkalyq aǵyndarǵa ıntegratsııalady jáne ýaqyt pen jetkizý jyldamdyǵy boıynsha básekege qabiletti Qazaqstan aýmaǵy arqyly jańa tranzıttik dálizderdi qalyptastyrýǵa múmkindik berdi:
• Qytaıdan Eýropaǵa Qazaqstan, Reseı jáne Belarýs aýmaǵy arqyly (Soltústik TTJM),
• Qytaıdan Eýropaǵa Kaspıı, Ázerbaıjan, Grýzııa jáne Túrkııa arqyly (THKM),
• Qytaıdan Ortalyq Azııaǵa,
• «Soltústik-Ońtústik» dálizi Túrikmenstan, Iran aýmaǵy arqyly Parsy shyǵanaǵy elderi baǵytynda.
Damyǵan ınfraqurylymdy eskere otyryp, Qazaqstan aýmaǵy arqyly 11 halyqaralyq tranzıttik dáliz, onyń ishinde 5 temirjol jáne 6 avtomobıl dálizi ótedi.
QR Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi málimetinshe, búgingi kúni Qazaqstan aýmaǵy arqyly shyǵys-batys baǵytyndaǵy jerústi baǵyttary boıynsha 10-nan 12 myń shaqyrymǵa deıingi qashyqtyqta jetkizý jyldamdyǵy 13-16 kúnde qamtamasyz etiledi. Osylaısha, transqazaqstandyq dálizder boıynsha jetkizý teńizben salystyrǵanda 3 ese jyldam, áýe kóligine qaraǵanda 10 ese arzan jáne bul transkontınentaldyq tasymaldardaǵy jańa logıstıkalyq sheshim.
«5 ınstıtýtsıonaldyq reformany iske asyrýdyń «100 naqty qadam – Ult josparynyń» 65-qadamyna sáıkes, «Eýrazııalyq transqurlyqtyq dáliz» mýltımodaldyq kólik dálizin qurý jónindegi jobany iske asyrý jolymen Qazaqstandy halyqaralyq kólik-kommýnıkatsııalyq aǵyndarǵa ıntegratsııalaý kózdelgen. Osyǵan baılanysty mýltımodaldyq tasymaldaý jáne logıstıka máseleleri boıynsha normatıvtik quqyqtyq bazany jetildirý talap etildi. 65-qadam aıasynda Qazaqstan Respýblıkasynyń mýltımodaldyq tasymaldardy damytý máseleleri jónindegi 8 Zańyna (Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine jol-kólik ınfraqurylymyn, kóliktik logıstıkany jáne avıatasymaldardy damytý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly 2015 jylǵy 27 qazandaǵy QR Zańy) túzetýler engizildi», - delingen atalǵan mınıstrlik málimetinde.
Aralas tasymaldardy júzege asyrý tártibi jáne aralas tasymaldarǵa qatysýshylardyń ózara is-qımyly, sondaı-aq buryn Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda kózdelmegen biryńǵaı qujattyń nysany men ony toltyrý tártibi aıqyndaldy. Budan basqa, konteınerlik tasymaldardy damytý maqsatynda bul tasymaldar Qazaqstan Respýblıkasynyń Tabıǵı monopolııalar salasynan bosatyldy. Qazirgi kezde júkterdi konteınerlik tasymaldaý tasymaldardyń perspektıvaly túri bolyp sanalady. Qytaı-Eýropa baǵdarynda konteınerlik tasymaldardyń ósýi baıqalady, eń aldymen, teńiz tasymaldarynan temirjol kóligine qaıta baǵdarlanǵan júk aǵyny esebinen.
Máselen, 2020 jyldyń qorytyndysy boıynsha konteınerlik tasymaldar 4,2 ese ósip, 876 myń jıyrma fýttyq balama (JFB) (2015 jyly 209,5 myń JFB), onyń ishinde «QHR-EO-QHR» baǵytyndaǵy 551 myń JFB-ǵa jetti. Tranzıttik dálizdiń barlyq qatysýshylaryn ıntegratsııalaý, júk aǵynynyń paıda bolý núktesinen bastap ony tutyný núktesine deıingi barlyq baǵytta biryńǵaı tehnıkalyq, tehnologııalyq jáne tarıftik jaǵdaılardy ázirleý jáne qoldaný úshin negizgi dálizder boıynsha strategııalyq alıanstar qurylyp, damýda.
Biryńǵaı ekonomıkalyq keńistiktiń kóliktik-logıstıkalyq júıesin damytý, Qytaı-Eýropa qatynasyndaǵy Dostyq/Altynkól stantsııasynan Brest stantsııasyna deıin «QTJ»UK» AQ, «RTJ» AAQ jáne «Belarýs temir joly» AQ Kóliktik-logıstıkalyq qyzmetterin usyný maqsatynda «Birikken kóliktik-logıstıkalyq kompanııa» aktsıonerlik qoǵamy («BKLK» AQ) quryldy.
«BKLK» AQ - kompanııanyń aktsıonerleri men seriktesteriniń tehnologııalyq jáne óndiristik resýrstary esebinen kóliktik-logıstıkalyq qyzmetter men kelisilgen tarıftik saıasatty usynýdyń biryńǵaı tehnologııasyn qamtamasyz etetin biryńǵaı ıntegratsııalyq platforma bolyp otyr.
Budan basqa, Túrkııa jáne Kavkaz elderi baǵytyndaǵy tranzıttik dálizdi damytý úshin «Transkaspıı halyqaralyq kólik marshrýty» Halyqaralyq qaýymdastyǵy jáne THKM-qa qatysýshy elderdiń kólik-logıstıkalyq kompanııalarymen Konsortsıým quryldy.
2017 jyldyń qazan aıynda «Baký-Tbılısı-Kars» temirjol jelisin iske qosý Túrkııanyń ońtústik jáne Batys porttaryna deıin temirjolmen tikeleı tasymaldardy oryndaýǵa jáne Jerorta teńizine shyǵýdy qamtamasyz etýge, onyń ishinde Aqtaý jáne Quryq porttarynyń ınfraqurylymdyq qýattaryn, sondaı-aq Konsortsıým men THKM barlyq qatysýshylarynyń jyljymaly quramyn paıdalana otyryp, Qazaqstannan Túrkııaǵa jáne Túrkııadan Qazaqstanǵa jáne OA-ǵa (avtoqurylym, TMQ) eksporttyq júkterdi (bıdaı, jasymyq, qurama jem) konteınerlik tasymaldaýdy uıymdastyrýǵa múmkindik berdi.
Iran men Túrikmenstannyń temir joldarymen osyndaı úılestirý jumystary Parsy shyǵanaǵy elderi baǵytynda «Soltústik-Ońtústik» dálizi boıynsha júk aǵyndaryn tartý úshin júrgizilýde.
«COSCO Shipping iri jahandyq kompanııasy men Lıanıýngan portynyń Qazaqstan-Qytaı shekarasyndaǵy «Qorǵas-Shyǵys qaqpasy» AEA damytý jobasyna kirýi transkontınentaldyq tasymaldardy damytýda jańa kezeń ashady. Jahandyq logıstıkalyq tizbekterge ıntegratsııalaý transqazaqstandyq marshrýttarǵa jańa tranzıttik júk aǵyndaryn tartýdy qamtamasyz etedi», - dep atalyp ótken QR Indýstrııa mınıstrligi aqparatynda.
Eldiń shyǵysynda, Qytaımen shekaralas aýmaqta «Qorǵas – Shyǵys qaqpasy» AEA bazasynda 2015 jyly «qurǵaq porttyń» jáne ınfraqurylymnyń qurylysy aıaqtaldy. Qytaımen shekaradaǵy eki temir jol ótkelimen jáne «Batys Eýropa-Batys Qytaı» avtomagıstralimen tehnologııalyq baılanysta Qurǵaq port Qytaıdan Eýropaǵa, sondaı-aq Ortalyq Azııa elderine, Túrkııaǵa jáne Parsy shyǵanaǵy elderine júk aǵynyn tıimdi bólýdi qamtamasyz etýge múmkindik beretin qýatty kólik-logıstıkalyq hab qurady.
Qurǵaq porttyń jalpy aýdany 129 ga quraıdy, logıstıkalyq (224,9 ga) jáne ındýstrııalyq (224,4 ga) aımaqtarmen biriktirilgen. Bul joba konteınerlerdi óńdeý úshin ońtaıly sheshim usynady jáne ákelingen taýarlardy odan ári ónerkásiptik óńdeý úshin jańa múmkindikter ashady. AEA qatysýshylary osy perımetr aıasynda salyqtyq jáne kedendik preferentsııalardyń tolyq keshenin alady.
Atalǵan mınıstrlik derekterine qaraǵanda, «qurǵaq port» paıdalanýǵa berilgennen bastap búgingi kúnge deıin 807,2 myń JFB júkteri óńdeldi (2015 jyly - 14 myń JFB; 2016 jyly - 87 myń JFB; 2017 jyly - 185 myń JFB, 2018 jyly – 134 myń JFB, 2019 jyly - 158,5 myń JFB, 2020 jyly – 228,7 myń JFB).
Sonymen qatar, 2016 jylǵy 18 qazanda «Qorǵas-Shyǵys qaqpasy» AEA ınfraqurylymynyń obektileri paıdalanýǵa berildi. Osylaısha, búginde AEA ınfraqurylymyn qalyptastyrý tolyǵymen aıaqtaldy.
Qytaılyq seriktestermen birlesip 2014 jyly Lıanıýngan teńiz portynda (QHR)logıstıkalyq termınal qurylysynyń jobasy júzege asyryldy. Lıanıýngan porty Qazaqstanǵa/Qazaqstannan júk aǵyndaryn shoǵyrlandyrýdyń negizgi pýnkti jáne shyǵys, ońtústik-shyǵys Azııa elderine/elderinen, sondaı-aq Qytaıdyń ishki porttarynan júkterdi aýystyryp tıeý jónindegi negizgi tranzıttik port bolyp sanalady. 2020 jyly oryndalǵan termınaldyq óńdeý kólemi 178 myń JFB qurady.
Búgingi kúni QHR-dan, onyń ishinde Lıanıýngan portynan/arqyly konteınerlik aǵyndy ulǵaıtý boıynsha jumystar belsendi júrgizilýde.
Qytaı tarapy BK qyzmetin yntalandyrý retinde halyqaralyq konteınerlik poıyzdardy Qytaı (Lıanıýngan) – Eýropa jáne Ortalyq Azııa baǵyttarymen tek BK termınalynyń aýmaǵynan jóneltýdi qamtamasyz etti.
Atap aıtqanda, el ishinde kóliktik qyzmet kórsetý sapasyn arttyrý úshin Qazaqstannyń barlyq oblys ortalyqtarynda «bir tereze» qaǵıdaty boıynsha Kedendik resimdeý jáne servıs kórsetý aımaqtarymen ıntegratsııalanǵan qazirgi zamanǵy kóliktik-logıstıkalyq ortalyqtar (KLO) jelisi damyp keledi. Bul KLO sondaı-aq Reseı, Qytaı jáne Ortalyq Azııa elderiniń shekaralyq aýmaqtaryna qyzmet kórsetýge baǵyttalǵan.
Osylaısha, el ishindegi jáne júk aǵyndarynyń paıda bolýynyń negizgi núktelerindegi qazaqstandyq kólik-logıstıkalyq ınfraqurylymnyń aýqymdy damýy transeýrazııalyq dálizderdiń jańa arhıtektýrasyn qalyptastyrdy, onda Qazaqstan negizgi býyn bolyp otyr.
Budan basqa, júkterdi jetkizý jyldamdyǵyn arttyrý, tasymaldaý protsesiniń tıimdiligin arttyrý, kedergilerdi azaıtý kóliktik baılanystyń barlyq túrleri boıynsha qosymsha kólemderdi ósirýge múmkindik berdi.
Máselen, sońǵy 18 jylda júk tasymaldarynyń kólemi 2,3 esege artyp, 3,94 mlrd tonnany qurady, júk aınalymy da 2,3 esege artyp, 584 mlrd tkm-ǵa jetti
Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń sońǵy 10 jylynda tranzıttik tasymaldar kólemi 1,5 ese ulǵaıdy jáne 2020 jyly 22,7 mlntonna júkti qurady.
Kólik árqashan eldiń ekonomıkalyq jáne saıası ómiriniń mańyzdy salasy bolyp keldi jáne aldaǵy ýaqytta da osy baǵytqa ekpin qoıyla beredi. Qazaqstannyń keń baıtaq aýmaǵy, halyq tyǵyzdyǵynyń tómendigi, eldi mekenderdiń bir-birinen alshaqtyǵy, álemdegi ıntegratsııa men jahandanýdyń údemeli protsesteri ony eldegi damýdyń basym baǵyttarynyń birine aınaldyrady.