Tatar arheology Qazan tarıhynda qazaq izi baryn aıtty

QAZAN. QazAqparat -  Qazan tarıhyndaǵy qazaq halqynyń orny týraly «QazAqparat» HAA menshikti tilshisine tatarstandyq arheolog, tarıh ǵylymdarynyń doktory, Qazan arheologııasy, Povoljeniń ortaǵasyrlyq  arheologııasy mamany, «TR ǵylym akademııasy» memlekettik mekemesine qarasty «A.H.Halıkov atyndaǵy arheologııa ınstıtýtynyń»   erekshe mártebedegi bólimshesiniń dırektory Aırat Sıtdıkov aıtyp berdi.

Arheolog atap ótkendeı, jalpy túrki álemi ózine túrli mádenıet pen dástúr yqpalyn sińirgen.  «Eger Qazan qalasy iri ortalyq retinde qalyptasqan orta ǵasyrlyq kezeńdi, ásirese Qazan handyǵy kezeńin qarasaq, onda árıne, biz túrki halyqtary men olardyń aýmaǵy ózara tyǵyz baılanysty bolǵanyn túsinýge tıispiz.

Bul ýaqyt úshin, eger  jazbasha derekkózderdi qarasaq, Povoljıa túrikteri men qazaqtar túrli ataýmen ómir súrgen bolýy múmkin ekenin aıtady Sıtdıkov. «Ortaǵasyrlyq Qazanda noǵaı dalasynan osynda kelip qyzmet etetin halyq sanaty bolǵany eske túsedi. Osy úrdiske Povoljıa noǵaılary, túrikteri, qazaqtar tartyldy, bul osy kezeńdi ózara bir-birine yqpal etetin, ózara baıytatyn úrdis bolǵan jalpy mádenı keńistik  retinde qaraýǵa múmkindik beredi.  Bul úrdis Reseı memleketiniń damýy barysynda da toqtaǵan joq», - dep sózin jalǵastyrdy ol.  Ásirese bul mádenıet almasý, din salasy, bilim berý, aǵartý, baspa máselelerine, rýhanı salaǵa qatysty ekenin atap ótti ol.

Bul baılanystar, arheologtyń pikirinshe, negizi  kóshpeli túrik álemi bolatyn túrli elementterdiń bir-birine yqpal etýiniń uzaq úrdisiniń bir bóligi bolǵan. «Osy negiz bul álemdi keńistik pen mádenıettiń birligi retinde qaraýǵa múmkindik beredi», - dep atap ótti Sıtdıkov.

«19 ǵasyrda Túrki áleminde kúrt alshaqtaı bastaǵan etnıkalyq erekshelikterdi ajyratý óte qıyn. Buǵan deıin ortaq Túrik keńistigi bolǵan. Onda kóshpendi jáne otyryqshy álemdi bir-birimen jaqyndatatyn materıaldyq mádenıet elementteri kóp bolǵandyqtan, tyǵyz ıntegratsııalanǵan edi», - dedi arheolog.