Tashkentte qazaqtan shyqqan tuńǵysh áıel-dáriger Gúlsim Asfendııarovanyń memorıaldyq kesheni ashyldy
Gúlsim Asfendııarova 1880 jyly qarasha aıynda Shymkentte týǵan. 1901-1908 jyldar aralyǵynda Sankt-Peterbýrgtegi áıelder medıtsına ınstıtýtynda bilim alǵan.
Ǵalymdardyń aıtýynsha, qazaq qyzy Ortalyq Azııadaǵy medıtsınanyń damýyna ólsheýsiz úles qosty. Atap aıtqanda, dárigerler men meıirbekelerdi daıarlaıtyn kýrs ashty, aýrýhana jáne emhanalardy qurýǵa yqpal etti.
Sonymen qatar ol 1900 jyldardyń bas kezinde Ortalyq Azııada tuńǵysh ret kesir tiligi otasyn jasap, áıelderdi bosandyrǵan, tuńǵysh jekemenshik perzenthana ashqan adam.
Gúlsim Asfendııarova belgili dáriger Sanjar Asfendııarovtyń týǵan ápkesi. Zertteýshiler atap ótkendeı, olar Qazaqstannyń densaýlyq saqtaý júıesin qurýǵa negiz bolǵan ilkimdi jobalar men bastamalardy ázirlegen.
Birneshe jylǵa deıin kópshilikke qazaq qyzynyń máńgilik tynysh tapqan mekeni beımálim bolyp kelgen edi. Keıin Asfendııarovtar áýletin zertteýshiler jáne qaıratkerlerdiń eńbegine beı-jaı qaramaıtyn ózbekstandyqtardyń kómegimen Gúlsimniń Tashkent qalasyndaǵy Botkın beıitinde jerlengeni anyqtaldy.
Osy ýaqyttan bastap qazaqtan shyqqan tuńǵysh joǵary bilimdi dáriger-áıeldiń ómiri men eńbegin zertteý bastaldy. Bul rette Qazaqstannyń Ózbekstandaǵy elshiligi qoldaý kórsetip, otandyq ǵalymdar kórshiles eldiń muraǵattynan Gúlsim Asferdııarova jaıly derekterdi jınaqtaı bastady.
Tıisinshe, dinı qyzmetkerlermen keńese otyryp, tulǵanyń beıtin rekonstrýktsııalaý, memorıaldyq keshen salý isi qolǵa alyndy.
Іs-sharany osy aıǵa oraılastyrý tegin emes. Tarıhshylardyń zertteýine saı, Gúlsim Asferdııarova qarashada týyp, qarashada dúnıe salǵan.
Medıtsına qaıratkerin eske alýǵa Qazaqstan men Ózbekstannyń ǵalymdary, elshilik pen S.Asfendııarov atyndaǵy Qazaq ulttyq medıtsınalyq ýnıversıtetiniń ókilderi qatysty.
Áýeli Gúlsim Asferdııarovanyń beıitinde quran oqylyp, keıin Qazaqstannyń Ózbekstandaǵy elshiliginde ǵylmı-tájirıbelik konferentsııa uıymdastyryldy.
Іs-sharada S.Asfendııarov atyndaǵy Qazaq ulttyq medıtsınalyq ýnıversıtetiniń rektory Marat Shoranov QR Densaýlyq saqtaý mınıstri Aqmaral Álnazarovanyń quttyqtaý hatyn oqyp berdi.
«Ortalyq Azııada medıtsınany damytyp, balalar men áıelder densaýlyǵyn jaqsatýǵa Gúlsim Asfendııarovanyń qosqan eńbegi ólsheýsiz. Atap aıtqanda, ol alǵash bolyp perzenthana ashyp, sol kezeńderde ozyq dep sanalǵan medıtsınalyq tájirıbelerdi engizdi. Osynyń arqasynda G.Asfendııarova kóptegen áıelge úmit syılady», - delingen mınıstrdiń konferentsııa qatysýshylaryna arnaǵan hatynda.
Tarıhshylardyń aıtýynsha, Sanjar Asfendııarovtyń medıtsına mamandyǵyn tańdaýyna, onyń bilikti dáriger bolyp qalyptasýyna ápkesi yqpal etken.
«Sanjar Asfendııarov Sankt-Peterbýrgke baryp, áskerı ýnıversıtetke oqýǵa túsýdi josparlaıdy. Keıin ol mamandyq tańdaý boıynsha ápkesimen aqyldasyp, odan keńes suraıdy. Osy rette Gúlsim Asfendııarova inisine bolashaǵyn áskerı-dáriger mamandyǵymen baılanystyrý týraly usynys aıtyp, onyń medıtsına mamany atanýyna sebepker bolady», - dedi S.Asfendııarov atyndaǵy QazUMÝ rektory Marat Shoranov.
Búginge deıin tabylǵan derekterge sáıkes, G.Asfendııarova akýsherlerdi daıarlaıtyn kýrstar uıymdastyryp, onyń baǵdarlamasyn ázirlegen.
«1919 jyly Tashkentte akýsher qyzdardy daıarlaıtyn kýrstar ashty. Onyń baǵdarlamasyn ázirlep shyqty. Ózi de sol jerde dáris oqyp, tájirıbesimen bólisti», - dep málim etti tarıhshy Almas Júnisbaı.
Eske alý is-sharasynyń sońynda Tashkent qalasynda as berilip, marqumnyń rýhyna quran baǵyshtaldy.