Tashkentte Alash arystaryna arnalǵan halyqaralyq kórme ashyldy - sheteldegi qazaq baspasózi
Qytaı boks koroli Toqtarbek Tańatqanuly Altaıdaǵy aýylyna oraldy — Ukilialtay
Qytaı boks patshasy Toqtarbek Tańatqanuly aýylyna oraldy. Ukilialtay saıtynda týra osyndaı taqyrypta aqparat jaryq kórdi.
Hanchjoý qalasynda ótken Azııa oıyndarynda top jaryp 80 kelide altyn medal qanjyǵalaǵan Azııa chempıony, Qytaı boks patshasy Toqtarbek Tańatqanuly 10 qazan kúni Altaıǵa oraldy.
Ertesi 11 qazan kúni Toqtarbek Tańatqanuly týǵan aýyly — Altaı qalasy Alaqaq qalashyǵyna bardy. Dańqty boksshyǵa aýyldastary shapan jaýyp, art-artynan at mingizip, erekshe qoshemetpen qarsy aldy, dep jazady Ukilialtay.
Qytaılyq BAQ-ta Toqtarbektiń ata-anasy áýejaıǵa kelip, balasyn kútip turǵan vıdeosy jarııalanǵan.
Sonymen qatar basylymdaǵy aqparatta Toqtarbek týraly «Qytaıdyń, Shyńjańnyń, Altaıdyń maqtanyshy» dep jazylǵan.
Sondaı-aq, jazba sońynan «Azııa chempıony Toqtarbek Tańatqanuly aýyldastarymen birge qara jorǵa bıine basty» degen taqyryptaǵy boksshynyń bılep júrgen vıdeosyn da kórýge bolady.
Aıta keteıik, qytaılyq qandasymyz Hanchjoýdaǵy Azııa oıyndarynda bokstan 80 keli salmaq dárejesindegi fınalda fılıppındik Eýmır Felıks Marsıalmen judyryqtasqan.
Birinshi raýndta fılıppındik boksshy Toqtarbekti nokdaýnǵa jiberip, bes tóreshi soǵan daýys berdi.
Ekinshi kezeńde Toqtarbek qarsylasyn nokdaýnǵa túsirip, tarazy basyn teńestirgen. Sońynda qorytyndy 5:0 esebimen Toqtarbektiń paıdasyna sheshilip, óz salmaǵy boıynsha «altyn» medaldi jeńip alǵan bolatyn.
Eske sala keteıik, jyl saıynǵy Qytaıdyń «Boks koroli» chempıonatynyń 2017 jylǵy dodasy Hanchjoý qalasynda ótken edi.
Sol joly 75 kelige deıingi salmaqtaǵy kezdesýlerde boks sheberi Toqtarbek Tańatqanuly osy dodanyń chempıony Ýyn Inhańdy utyp, «korol» chempıondyq beldigin jeńip alǵan bolatyn.
Bıyl Qorǵastan Eýropaǵa (Ortalyq Azııaǵa) bet alǵan poıyzdyń sany 6 myńnan asty — Halyq gazeti
12 qazan saǵat 17:10–da kıim, oıynshyq, mehanıkalyq jáne elektrotehnıkalyq buıymdar, avtomobıl bólshekteri jáne basqa da taýarlarmen tolyǵymen júktelgen 55 vagonnan turatyn 2031-inshi Qytaı-Eýropa poıyzy Qorǵas temirjol portynan shyǵyp, Polshanyń Malashevıchyna bet aldy. Málimetterge sáıkes, bıyl «Qorǵas» temirjol porty arqyly ótken Qytaı-Eýropa (Ortalyq Azııa) poıyzynyń sany 6000-nan asqan, dep habarlaıdy Qytaıdyń «Halyq gazeti».
Qytaılyq BAQ-tyń dereginshe, bıylǵy jyldan bastap Qorǵas temirjol portyndaǵy Qytaı-Eýropa (Ortalyq Azııa) arqyly ótetin poıyzdardyń sany óse berdi jáne kún saıyn ótetin poıyzdardyń sany 21-den asqan.
Qytaılyq taýarlar Qorǵas porty arqyly Ortalyq Azııa men Eýropaǵa jol tartýda. Sondaı-aq, qazirgi ýaqytta qytaılyq avtomobılderdiń birqatar markalary Qorǵas temirjol porty arqyly Reseı, Qazaqstan, Ózbekstan syndy elderge eksporttalady eken.
Tashkentte «Alashtyń asyl arystary» atty halyqaralyq kórme ashyldy — ÓzA
2023 jyl 4 qazan kúni Tashkent qalasyndaǵy Qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý memlekettik mýzeıinde «Alashtyń asyl arystary» atty halyqaralyq kórme ashyldy, dep habarlaıdy ÓzA aqparat agenttigi.
Atalǵan basylymnyń keltirgen málimetine súıensek, ataýly kórmeni Qazaqstannyń Memlekettik ortalyq mýzeıi jáne Ózbekstan Respýblıkasy Mınıstrler kabıneti janyndaǵy Qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý memlekettik mýzeıi birlesip jasaǵan.
Halyqaralyq kórme aǵartýshy-ǵalym, dáriger, Qazaqstandaǵy densaýlyq saqtaý júıesin, joǵary bilim berýdi jáne baspa isin alǵash uıymdastyrýshylardyń biri Halel Dosmuhamedovtyń 140 jyldyǵy men aqyn, dramatýrg, aýdarmashy, pedagog Maǵjan Jumabaevtyń 130 jyldyǵyna oraılastyrylǵan.
Kórmege qazaqtyń birtýar azamattary Halel Dosmuhamedov pen Maǵjan Jumabaevtyń ómir jolynan syr sherter arhıvtik qujattarmen qatar uly tulǵalardyń ustap-tutynǵan jeke zattary, kitaptary qoıylǵan. Sonymen qatar, Alashorda qaıratkerleri Ahmet Baıtursynuly, Álıhan Bókeıhanov, Mirjaqyp Dýlatuly, Muhamedjan Tynyshpaev, Mustafa Shoqaı, Sáken Seıfýllınniń jeke keshenderi negizinde mýzeılik zattar men qatar aqparattyq stendiler kórmege kelýshilerge usynylǵan.
«Halyqaralyq kórmeni 2023 jyldyń 4-11 qazan kúnderi aralyǵynda Tashkent qalasyndaǵy Qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý memlekettik mýzeıine baryp tamashalaýǵa bolady» dep jazǵan ÓzA.
«Qytaı-Qazaqstan dostyq tarıhy murajaıy» atty mańdaısha ornatyldy — CNR
Qytaıdyń Qazaqstanmen shekaralas Tarbaǵataı aımaǵyndaǵy ortalyq qalada «Qazaqstan-Qytaı dostyq tarıhy murajaıy» degen mańdaıshalyq ornatylǵan.
— Jaqynda Qytaı men Qazaqstannyń shekara qorǵanys organdary Tarbaǵataı aımaǵynyń Sháýeshek qalasynda Qazaqstan-Qytaı dostyq tarıhy murajaıy mańdaıshalyǵynyń ashylý rásimin ótkizdi, — dep habarlaıdy Qytaıdyń Ortalyq halyq radıosy aqparat portaly.
Qytaılyq derekkózdiń málimetinshe, ashylý rásiminen keıin eki jaqtyń ýákilderi Qazaqstan-Qytaı dostyq tarıhy murajaıyn ekskýrsııalaǵan. Sonymen qatar, shekarany basqarýdy kúsheıtý jóninde keńes ótkizgen.
«Eki jaqtyń shekara qorǵanys bólimsheleri ár aptada daǵdyly túrde kezdesýge, ár aıda birlesip saqtaný, basqarý jumystaryn uıymdastyrýǵa, ár jarty jylda tikeleı keńes ótkizýge tabandy bolyp, birlesip basqarý, birlesip tizgindeý jaǵynda bir-birine ózara qoldaý kórsetedi» dep túıindeıdi qytaılyq basylym.
«Turan» tobynyń Túrkııaǵa gastroli bastaldy – TRT
Qazaqstannyń áıgili «Turan» etno-folklorlyq mýzykalyq toby men TR Mádenıet jáne týrızm mınıstrligi janyndaǵy Ankara Túrik álemi mýzykalyq ansambli Túrkııa Respýblıkasynyń 100 jyldyǵy men Túriksoı uıymynyń 30 jyldyǵyna arnalǵan kontsert uıymdastyrdy.
Bul týraly Túrkııa Radıo Televızııa portaly habarlady.
4 qazanda Ankarada Prezıdenttik sımfonııalyq orkestrdiń tarıhı zalynda ótken kontsertke Qazaqstannyń burynǵy Mádenıet mınıstri, «Qazaqkontsert» dırektory Aqtoty Raıymqulova, Vengrııanyń Túrkııadaǵy elshisi Vıktor Matıs, Moldovanyń Túrkııadaǵy elshisi Dmıtrıı Kroıtor qatysqan.
Kontsert qarsańynda sóılegen sózinde Aqtoty Raıymqulova Qazaqstan halqynyń Túrkııaǵa jáne baýyrlas túrik halqyna úlken súıispenshilikpen qaraıtynyn aıtyp, eki el arasynda birlik pen tatýlyq bolýyn tiledi.
Kontsertte ónerpazdar Ankaranyń óner súıer qaýymyna uzaq jyldar boıy umytylmaıtyn kesh syılady. Qazaqtyń «Gúlder» bı tobynyń músheleri de óz bılerimen olarǵa serik boldy.
Túrkııalyq BAQ-tyń dereginshe, kontsert sońynda kórermen ónerpazdarǵa zor qoshemet kórsetip, ystyq yqylas bildirgen.
Aıta keteıik, «Turan» toby Túrkııanyń kóptegen qalasynda kontsert beredi.
Ózbekstan ekonomıkalyq ósim boıynsha Qazaqstan, Qyrǵyzstan men Túrkimenstannan alda — ÓzA
Halyqaralyq valıýta qory (HVQ) álemdik ekonomıkanyń damý bolashaǵy týraly kezekti esebin jarııalaǵan… Ekonomıkalyq ósý qarqyny boıynsha Ózbekstan Qazaqstan, Qyrǵyzstan jáne Túrkimenstannan alda, Tájikstannan sál ǵana tómen, dep jazady ÓzA aqparat agenttigi .
Basylmynyń málimetinshe, jalpy Taıaý Shyǵys pen Ortalyq Azııa óńiri úshin jyl sońynda JІÓ ósimi nebári 2 paıyzdy quraıdy, bul ótken jylǵy kórsetkishtiń jartysy. 2024 jyly ol azdap — 3,4 paıyzǵa deıin jedeldeıdi dep kútilýde.
HVQ Ózbekstandaǵy ınflıatsııa boljamyn da jaqsartty. Osylaısha, buryn kútilgen 11,8 paıyzdyń ornyna bıyl ınflıatsııa 10,2 paıyzdy qurasa, kelesi jyly 10 paıyzǵa deıin tómendeıdi, dep boljaǵan.
Qazaqstan Qytaıǵa munaı eksportyn arttyrady — Parstoday
Qazaqstan tehnıkalyq ınfraqurylymdy damytyp, aıaqtaý arqyly Qytaıǵa munaı eksportyn arttyrýdy josparlap otyr.
Bul týraly osy aptada Irannyń Parstoday aqparat agenttiginde habarlandy.
Parstoday-diń bul aqparaty Qazaqstannyń Energetıka mınıstri Almasadam Satqalıevtyń pikirine negizdelgen.
Almasadam Satqalıevtiń aıtýynsha, Qazaqstan munaıynyń Qytaıǵa tranzıtin ulǵaıtý úshin keıbir tehnıkalyq sharalardy júzege asyrý, sonyń ishinde Keńqııaq-Atyraý jáne Keńqııaq-Qumqal munaı qubyrlaryn damytý qajet. Bul jobalardy «Qaztrans Oıl» kompanııasy ázirlep, josparlap otyr.
Munaı qubyrlaryn ıgerý jumystary aldaǵy eki-úsh jylda tehnıkalyq jaǵynan aıaqtalýy tıis. Qazirgi ýaqytta qytaılyq seriktester — Qytaı ulttyq munaı korporatsııasymen (CNPC) kelissóz belsendi júrip jatyr.
Tehnıkalyq sharalar aıaqtalǵannan keıin Qytaıǵa munaı jetkizý kólemin arttyrýǵa bolady.
«Qazir Qytaı men Qazaqstan arasynda ındýstrııalandyrý jáne ınvestıtsııa salasynda jalpy quny 21 mlrd dollardan asatyn 52 birlesken joba júzege asyp jatyr» dep túıindegen ırandyq BAQ.