Tártip pen tárbıe áskerı qyzmettiń qos qanaty ispettes – Baqyt Alazov
Jer betinde Otanyn, elin, jerin súımeıtin halyq joq. Sonyń ishinde qazaq jurtynda, jalpy, shyǵys, túrkitildes ulttarda jastardy otanshyldyqqa tárbıeleý kóne zamannan beri jalǵasyp keledi.
- Óz Otanymyz, óz elimizdi qurmettep, qadirleý – bizdiń qasıetti boryshymyz, ony qorǵaý – mindetimiz. Otan-Ana dep beker aıtylmaǵan. Anamyzdy qalaı qadirlesek, Otanymyzdy da solaı qurmettep, árdaıym ony qorǵaýǵa ázir bolýymyz kerek, - deıdi Baqyt Alazov.
-Baqyt Maǵaýuly, aldymen áskerı qyzmetke qalaı keldińiz, sol jóninde aıtyp ótseńiz?
-Bul mamandyqty mektepte oqyp júrgende tańdadym. Oǵan elimizde erlik dástúriniń tininiń beriktigi, kishkentaıymyzdan otanshyldyq rýhta tárbıelengenimiz áser etkeni anyq.
Ómirde mamandyq kóp bolǵanymen, sonyń ishinde áskerı qyzmettiń óz erekshelikteri bar. Jalpy, adamdardyń sarbazdar men sardarlarǵa qurmetpen qaraıtyny jasyryn emes. Shyn mánisinde áskerı qyzmetshi erlik pen órliktiń úlgisin kórsete bilýi tıis.
Ózim Soltústik Qazaqstan oblysy Qyzyljar aýdany Novo-Aleksandrovka aýylynda 1977 jyly 4 sáýirde kóp balaly otbasynda jaryq dúnıe esigin ashyppyn. Ákem Maǵaý Alazov – tyń ıgergen dıqan, Sotsıalıstik Eńbek Eri, Lenın ordeniniń eki márte ıegeri, Soltústik Qazaqstan oblysynyń qurmetti azamaty. Anam Raıhan bala tárbıesimen aınalysty. Otbasynda bes ul, úsh qyz boldyq.
2001 jyly Petropavl qalasyndaǵy Іshki áskerlerdiń joǵary áskerı ýchılışesin támamdaǵannan keıin Shymkenttegi Іshki áskerlerdiń Ońtústik quramasyna qarasty áskerı bólimde qyzmet jolym bastaldy. Munda patrýldik rota komandıriniń orynbasary, rota komandıri, batalon komandıriniń tárbıe jáne áleýmettik-quqyqtyq jumystar jónindegi orynbasary boldym. Ońtústikten keıingi qyzmet Astana qalasynda jalǵasty. Іshki áskerler komıtetiniń tárbıe jáne áleýmettik-quqyqtyq jumys basqarmasynda qyzmet atqardym. Keıin 5512-áskerı bóliminde batalon komandıriniń orynbasary, 6679-áskerı bóliminde tárbıe bóliminiń bastyǵy jáne bólim komandıriniń tárbıe jáne áleýmettik-quqyqtyq jumystar jónindegi orynbasary boldym.
Al 2012 jyly Şýchınsk qalasyndaǵy QR Qarýly kúshteriniń Ulttyq qorǵanys ýnıversıtetin bitirip, Óskemendegi «Shyǵys» óńirlik qolbasshylyǵy qolbasshysynyń tárbıe jáne áleýmettik-quqyqtyq jumystar jónindegi orynbasary laýazymyna taǵaıyndaldym. Eki jyldan soń Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq ulany Bas qolbasshylyǵynyń tárbıe jáne áleýmettik-quqyqtyq bas basqarmasynyń saıası til jáne aqparat, áleýmettik-quqyqtyq bólimderin basqardym.
2017 jyly Petropavl qalasyndaǵy Áskerı ınstıtýt bastyǵynyń tárbıe jáne áleýmettik-quqyqtyq jumystar jónindegi orynbasary, keıin Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq ulan Bas qolbasshylyǵynyń tárbıe jáne áleýmettik-quqyqtyq bas basqarmasy basshysynyń orynbasary qyzmetterin atqardym. 2019 jyldyń qańtar aıynda «Batys» óńirlik qolbasshylyǵy qolbasshysynyń tárbıe jáne áleýmettik-quqyqtyq jumystar jónindegi orynbasary qyzmetine keldim.
-Ómirińizge, minezińizge ásker qatarynda bolý áser etti me?
-Adam aldymen armandaı bilse, soǵan shyn qulshynsa, maqsaty oryndalady eken. Jastaıymnan sportqa da jaqyn boldym. Onyń ústine áskerı qyzmet ómirime, minezime aıtarlyqtaı yqpalyn tıgizdi. Birinshiden, ýaqytty baǵalaısyń, josparlap júrýdi úırenesiń, artyq sóılemeýge tyrysasyń. Ekinshiden, sózge, ýádege berik bolasyń, tártipke baǵynasyń.
-Qazirgi kezde Ulttyq ulan áskeriniń rýhyn kóterý baǵytynda qandaı jumystar atqarylady? Bul baǵytta qandaı da bir baǵdarlamalar bar ma?
-Onysyz bolmaıdy. Áskerı qyzmetshi únemi qadaǵalaýda, nazarda bolýy qajet. Ol úshin sarbazdarymyzǵa patrıotızm baǵytyndaǵy áńgimeler árdaıym aıtylýy shart. Biz quqyq buzýshylyqtyń aldyn alý úshin tym-tyrys úndemeı qoıýdan góri kerisinshe sol týraly naqty aıtyp, odan aýlaq bolý qajettigin eskertip otyrsaq, utarymyz kóp bolady. Bala kezimizde ata-anamyz da «Jamandyq jasama, ózińniń aldyńnan shyǵady», «Bireýdiń ala jibin attama» dep tárbıeledi emes pe, bul da sol sııaqty.
-Áskerı qyzmet te patrıotızmge negizdelýi kerek deısiz ǵoı?
-Iá, áskerı jarǵylardyń negizgi ıdeıasy – patrıotızm. Ári onda árbir jaýyngerdiń Otandy qorǵaýdaǵy jaýapkershiligi, áskerı boryshyna, áskerı antyna sheksiz berilgendigi kórinis tapqan. Basty maqsat – áskerdegi temirdeı berik tártipti saqtaý, jaýyngerlerdi oqytý men tárbıeleýdi bir júıede júrgizý, áskerı isti osy zamanǵy áskerı óner men ǵylym talaptaryna saı uıymdastyrý jáne júrgizý. Jalpy, áskerı orta – naǵyz er-azamattardy, patrıottardy tárbıelep shyǵaratyn oryn. Áskerı qurylymda ár adam jan-jaqty shyńdalyp shyǵady. Jas urpaqqa sapaly bilimmen birge sanaly tárbıe berý qaı kezde de ózektiligin joǵaltqan emes.
Meniń pikirimshe, patrıottyq tárbıeni boıyna sińire almaǵan, bala kezinen batyrlar týraly ertegiler tyńdap, eldikti, erlikti ulyqtaıtyn óleńder jattap, ańyz-epostyq shyǵarmalardy etene qabyldamaǵan, bylaısha aıtqanda, ulttyq rýhty qanyna sińirmegen jigittiń boıynda meıli bes kisiniń qaıraty bolsa da, ol patrıot atana almaıdy.
Eń basty kúsh – tárbıe. Tárbıemen shyńdalǵan patrıotızm – Otandy qorǵaý sátinde óz jemisin beredi. Sondyqtan patrıotızm, týǵan jerge degen súıispenshilik týǵan tabaldyryqty qurmetteýden bastalady deýge bolady.
Ata-babamyz qaı zamanda bolmasyn keıingi jas urpaqtyń tárbıesine atústi qaramaǵan. Kerisinshe, olardy ulttyq úrdiske uıytyp, júrekterine otansúıgishtik qasıetti qalyptastyra bilgen. Mine, dál osyndaı tereń mándi tárbıeniń arqasynda ǵana san qıly taǵdyrdyń talaýyna tússe de, atalarymyz týǵan halqyn jaýdan qorǵap, ulan-ǵaıyr jerge ıe bola bilgen.
-Osy tártip pen tárbıe máselesi «Batys» óńirlik qolbasshylyǵynyń áskerı bólimderinde qalaı jolǵa qoıylǵan dep oılaısyz?
-Ulttyq ulanǵa qarasty barlyq óńirliktegi áskerı bólimder sekildi bizde de tártip pen tárbıe basty nazarda. Birinshiden, jeke tulǵanyń ózine-ózi jaýap bere alýy. Árbir sóz ben iske jaýaptylyq kez kelgen adamnyń boıynda bolatyn qabilet emes. Al áskerı adamnyń bul qasıetke jaqyn bolýy ishki tártiptiń kúshtiliginde. Ekinshiden, tazalyq máselesi. Adamnyń ózine ǵana uqypty bolýy azdyq etedi. Áskerı oryndarda kóılektiń jaǵasyn jýý, útikteý eń alǵashqy talaptardyń biri bolsa, oǵan qosa tósek-oryndy durys jınaý mindeti jáne bar. Ásker qatarynda boryshyn ótegen árbir azamattyń boıynda jigitke tán sabyrly minezben qatar, adamı qundylyqtar da qalyptasady. Úshinshiden, sózden iske kóshý, ıaǵnı áreket bolmaı, qare-ket bolmaıtynyn seziný. «Tártipke baǵynǵan qul bolmaıdy» (Baýyrjan Momyshuly) degendeı, patshasyna baǵyný, eline baǵyný, halqyna baǵyný – qasıet.
Jasyratyny joq, bizdiń qyzmettiń ózge áskerı salalarǵa qaraǵanda óz aıyrmashylyqtary bar. Túzeý mekemelerinde jazasyn óteýshilerdi kúzetý, qala kóshelerindegi qoǵamdyq tártipti saqtaý jáne t. b. «Tártip – jeńistiń anasy» degen sóz bizdiń uranymyz ispettes.
-Qazirgi tańda tárbıe jáne áleýmettik-quqyqtyq máselelermen aınalysatyn áskerı qyzmetshilerdiń jumys júıesiniń naqty tetigi qalyptasqan ba?
-Árıne. Búginde tárbıe jáne ıdeologııalyq jumystardyń barlyq baǵyttary boıynsha qolaıly tetikter jetkilikti. Memlekettik-quqyqtyq daıarlyq, aqparattandyrý, ózindik shyǵarmashylyq qyzmet, oǵan qosa jeke qurammen jumys jasaýdyń jańa túrleri engizilýde. Áskerı qyzmettiń sapasyn arttyrýǵa baǵyttalǵan kóptegen is-sharalar atqarylýda. Psıhologııalyq qabiletine qaraı júzdikterge bólinip, qaraýyl men jaýyngerlik kezekshilikke túsetin qyzmetshilerge basa kóńil bólinedi. Psıhologııalyq testileýden ótpegender qaraýyl men jaýyngerlik kezekshilikke jiberilmeıdi.
-Áskerdegi tárbıe jumysyn odan ári jetildirýge qatysty ne aıtar edińiz?
-Ashyǵyn aıtqanda, áskerı ujymda bolyp jatqan jaǵdaılardy únemi bilip otyramyz. Barlyq sanattaǵy áskerı qyzmetshilermen udaıy jasyryn saýalnama júrgiziledi. Saýalnamamen áskerı qyzmetshiler tolyqtaı qamtylady. Ózekti máseleler laýazymdy tulǵalarǵa jetkiziledi. Birinshi kezekte mańyzdy máseleler sheshiledi. Áskerı tártipti buzýǵa jaqyn áskerı qyzmetshiler demalys jáne mereke kúnderiniń aldynda bir topqa jınastyrylady. Olarǵa Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdary túsindiriledi, saptyq jáne basqa da jarǵylar boıynsha sabaqtar uıymdastyrylady. Kazarmalyq úı-jaılarda «Jaýyngerlerge zań týraly» buryshtamalar jasaqtalady. Onda áskerı qyzmetti óteýge baılanysty qoldanystaǵy zańnamalarǵa túsiniktemeler beriledi. Barlyq kazarmalar men shtabtarda bólim basshylarynyń uıaly telefondarynyń nómirleri jazylyp tur. Áskerı qyzmetshiler kókeıde júrgen saýaldaryn SMS-habarlama arqyly da joldaı alady. Habarlamada baıandalǵan derekterdiń anyq-qanyǵy shuǵyl tekserilip, tıisti shara qabyldanady. Osyndaı tásilderdiń kómegimen jeke quramnyń moraldyq-psıhologııalyq ahýalynyń monı-torıngi jasalady.
-Aldaǵy josparlaryńyz qandaı, óz otbasyńyz týraly da aıta ketseńiz?
-Basty maqsatymyz – qyzmetimizdi talapqa saı atqaryp, bıylǵy jyldy joǵary kórsetkishtermen qorytyndylaý. Buǵan qoldan kelgenshe barlyq kúsh-jigerimizdi aıanbaı jumsaýdamyz. Qalaı bolǵanda da bizge bosańsý jat. Óıtkeni biz elimizdiń ishki tynyshtyǵyn qadaǵalaıtyn tártiptiń áskeri bolǵandyqtan, árqashan qyraǵylyq tanytýǵa tıistimiz.
Otbasym týraly aıtsam, 2003 jyly úılendim. Zaıybym Jannamen bir synypta oqydym. 2014 jyly Aılana esimdi qyzymyz dúnıege keldi, qazir mektepte oqıdy. Jubaıym bala tárbıesimen aınalysady. Buryn ishki ister organdarynda qyzmet atqardy, ofıtserlik sheni – aǵa leıtenant.
Qolym bosaı qalǵanda, aınalysatyn eki hobbıim bar. Otbasymmen tabıǵat aıasynda serýendegendi unatamyn jáne qysta shańǵy tebemin. Sondaı-aq erlik, batyrlar men qolbasshylar týraly shyǵarmalardy oqımyn. Ásirese, Baýyrjan Momyshuly, Georgıı Jýkov, Konstantın Rokossovskıı týraly kitaptar janyma jaqyn.
Eske sala keteıik, budan buryn eki adamdy órtten qutqarǵan serjanttyń óz áreketin erlik dep eseptemeıtinin jazǵan bolatynbyz.