«Tarıhymyzǵa tyń úles qosatyn jádigerler teńgege jáýteńdep tur» - baspasózge sholý

ASTANA. 24 tamyz. QazAqparat - «QazAqparat» agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 24 tamyz, seısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» jalpyulttyq gazetiniń búgingi sanynda Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń Qyzylorda oblysyna jumys saparyna arnalǵan «Alashqa ana, qazaqqa pana bolǵan aımaq» degen maqalasyn basylymnyń alǵashqy betterinde jarııalaǵan. Onda Memleket basshysynyń óńirdegi sapary barysynda aımaqta atqarylyp jatqan tyndyrymdy ister egjeı-tegjeıli baıandalǵan. «Jeksenbi jáne dúısenbi kúnderi Elbasy Nursultan Nazarbaev Qyzylorda oblysyna arnaıy jumys saparymen bardy. Degenmen, kúnniń jek­senbi ekenine qaramastan Syrdyń boıyna jumys saparymen kelgen Elbasynyń áreketin elge, jer­ge, memleketke, halyqqa degen asa úlken janashyrlyq dep tú­sindik. Óıtkeni, ulttyń uly mura­tyn arqalaǵan qaıratkerge qaı kún, qaı mezgil ekeni mańyzdy emes. Bastysy, eldiń jaıyn, hal-ahýa­lyn óz kózimen kórý, bitken ispen ta­nysý, aıaǵyna deıin jetpeı jat­qan sharýanyń sebebin bilý bolsa kerek»,- dep jazady «Egemen Qazaqstan» basylymy búgingi sanynda. Elbasy saparynyń alǵashqy kúnin jańa oqý jylynda ashylǵan «Nazarbaev zııatkerlik mektebiniń» jumysymen tanysýdan bastady. Sońǵy jyldarda respýblıkanyń qaı túkpirinde bolmasyn sondaı oqý oryndary ashylyp jatyr. Onda úlken irikteýden, suryp­taýdan ótken talantty balalar bilim alady. Búginde eli­miz boıynsha «Nazarbaev zııat­kerlik mektebin» támamdaǵan 1003 bala bar. Bul mektepti bi­tirgen oqýshylardyń 93 paıyzy mem­lekettik granttardy ıelenip, joǵary oqý oryndaryna túsken. Al olardyń 26 paıyzy «Nazarbaev Ýnıversıtetiniń» túlekteri. Atalǵan kórsetkishtiń ózi mektep deńgeıiniń qanshalyqty ekenin dáleldep tur. Osy kúni respýblıkada 15 «Nazarbaev zııatkerlik mektebi» jumys isteıdi. Onyń biri Qyzylordada ashyldy. Aldaǵy ýaqytta Almatyda eki, Petropavl, Qostanaı, Aqtaý qalalarynda bir-birden mektep ashý josparda bar.

Bıyldan bastap mektepterge «Qazaq eli» patrıottyq páni engizildi. Onyń alǵashqy dárisin Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev ótkizgen bolatyn. Elbasy usynǵan «Qazaq eli» pániniń basty ıdeıasy «Qazaqstan-2050» Strategııasynda aıtylǵan Qazaq eliniń aldyńǵy qatardaǵy 30 eldiń qataryna qosylýy, osy maqsatty iske asyrý úshin ınnovatsııalyq deńgeıde oılaý qabileti bar jas urpaqqa bilim berip, tárbıelep, býyndar arasyndaǵy sabaqtastyqty úzbeı, básekege qabiletti el azamattaryn qalyptastyrý. Respýblıkamyzdyń bas gazetinde jarııalanǵan akademık Ǵarıfolla Esimniń Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń nazaryna usynylǵan «Qazaq eli: pán jáne baǵdarlama» degen saraptama maqalasynda ǵalym bilim júıesindegi qordalanǵan problemalar, búgingi kún talabynan týyndaıtyn mindetter jaıynda tolǵamdy oılaryn bildirip, birqatar usynystaryn ortaǵa salǵan.

Gazettiń bir beti álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylary alǵashqy seziniń 10 jyldyǵyna arnalǵan materıaldar toptamasyna berilip otyr. Osy taqyrypta «Dintutqa» jınaǵy oqyrmanǵa jol tartty» degen maqala jarııalandy. Búgingi kúni Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylary seziniń 10 jyldyǵyna oraı Parlament Senatynyń Tóraǵasy, sezd Hatshylyǵynyń jetekshisi Qaırat Mámıdiń usynysymen «Dintutqa» atty kitap ómirge kelip otyr. Ol elimizdiń astanasynda 2003 jyldan beri 4 ret bolǵan Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń sezderi men onyń qarsańyndaǵy dinı oqıǵalar jáne odan keıin de osy taqyrypta jazylǵan úzdik maqalalar men suhbattardan qurastyrylǵan. Kitaptyń alǵysózinde basylym basshysy Saýytbek Abdrahmanovtyń aıtqanyndaı, «Búginde Qazaqstan álemdegi din­tutqa elge aınaldy. Bizdiń bul bıikke jeter jolymyzdy­ kórsetetin kitabymyzdyń «Din­tutqa» atalǵany da sondyqtan». «Dintutqany» jele sholyp shyqqannyń ózinde ultymyzdyń talaı oıshyldary men aqylmandarynyń dinniń mańyzy týraly aıtqan oı-tolǵamdaryna kenelesiz.

Qazaqstan halqynyń tilderi merekesine arnalǵan materıaldar toptamasy da osy sanda. Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti syılyǵynyń laýreaty Kópen Ámirbektiń «Aýyl akademııasyn aıaqtaǵan» músinshi Tileýberdi Bınashtyń shyǵarmashylyǵy jaıly essesi talantty jigittiń ultymyzdyń rýhyn, bet-beınesin somdaǵan izdenisteri jaıly syr shertedi.

***

«Aıqyn» basylymynyń búgingi sanynda «Kókeıdegi saýal» aıdarynda «Kedendik odaqqa múshe elder zańsyz qarjy aınalymy aımaǵyna aınalyp bara ma?» degen másele kóterilgen. Rasýl JUMALY, saıasattanýshy: Menińshe, zańsyz aqsha aınalymy tek tek kedendik odaqpen ǵana shektelip qalmaıdy. Kedendik Odaqqa múshe alder arasyndaǵy aqsha aınalymy onyń qasynda tıyn -teben ǵana. AQSh-tyń Halyqaralyq saıasat ortalyǵynyń zertteýi boıynsha sońǵy 10 jylda qazaq jerinen 130 mlrd. dollar urlanǵan. Jaqynda Global Financial Integrity damýshy elderdiń 2000-2009-shy jyldar aralyǵyndaǵy zańsyz qarjy aınalymyn zerttedi. Onyń basym bóligi uıymdasqan qylmyspen tonnyń ishki baýyndaı baılanysyp ketken. Onyń ishinde, salyqtan jaltarý da bar. Jalpy damýshy memleketter 844 trln. dollar joǵaltqan. Sonyń 131 mlrd-y, qazaq aqshasy. Bir qyzyǵy, 17 mıllıonǵa jýyq halqy bar Qazaqstan - Úndistan, Indonezııa, Iran, Fılıppın sııaqty elderdi artta qaldyrypty. Al, dúnıejúzilik bank esebi boıynsha, bógde elge zańsyz shyǵarylǵan aqsha 129 mlrd. 489 mln-ǵa jetken. Demek sońǵy 10 jyl ishinde jyl ishinde qoldy bolǵan aqsha 20 jyldyq egemendik jyldarynda tartylǵan ınvestıtsııadan da kóp bolýy múmkin. Sondyqtan, biz eń aldymen ımporttyq-eksporttyq kelisimshartttar tóńiregindegi aıqyndyqqa basymdyq berýimiz kerek, oǵan qoǵamdyq-memlekettik baqylaýdy kúsheıtýimiz kerek.

Gazet tilshisi Gúlnar Jumabaevanyń Qazaqstannyń halyq ártisi Sábıt Orazbaevpen syr-suhbaty «Nıet bolsa, adamnyń qolynan kelmeıtini joq...» degen taqyryppen berilgen. Belgili akter sahna óneriniń san qıly qıynshylyqtary jáne shyǵarmashylyq qýaty jaıly oılarymen bólisip, ómir ótkelderi jaıly sóz qozǵaıdy.

«Aıqyn» gazeti men «Qazaqstan» ulttyq arnasynyń birlesken jobasy aıasynda «Nartaı mektebi nege damymaı otyr?» degen maqalada dástúrli án mektebinde ózindik órnegi bar Syr súleıleriniń sazyn zamanǵa saı óristetý, onyń ataqty ókili Nartaı Bekejanov qalyptastyrǵan ánshilik mektepti odan ári damytý jóninde belgili óner sheberleri oı túıinin tarqatady. Máselen folklortanýshy Berik Júsipov «Qazaq ánderi ishki yrǵaqqa baǵynǵanymen, syrtqy yrǵaqqa baǵynbaýy kerek. Nartaı áni ishki yrǵaqtyń dúnıesi. Bul jerde árleýshi ándi de, ánshini de túsinbegen. Sondyqtan bireýi aıǵa, bireýi saıǵa qarap tur» dep, Nartaı ániniń tabıǵı qalpyn buzyp júrgen qazirgi «árleýshilerge» oryndy syn aıtady.

***

«Alash aınasy» gazeti «Halyq tarıh tolqynynda» aıdarymen jaryq kórgen «Tarıhymyzǵa tyń úles qosatyn jádigerler teńgege jáýteńdep tur» degen maqalada tilshi arheologııalyq-etnografııalyq qundylyqtarymyzdy qorǵaýdyń ózekti máselelerin kóteredi. Ulttyq mádenıetimiz ben mádenı muralarymyz jóninde oryndy sóz qozǵap júrgen basylymnyń «Dónentaev dáriptelemeı qala bere me?» degen maqalasynda HH ǵasyrdyń basyndaǵy qazaq ádebıetiniń kórnekti ókiliniń biri, alashtyń qaıratker aqyny Sábıt Dónentaevty ardaqtaýdy umytpaýdy eske salady. Kelesi jyly jyly onyń týǵanyna 120 jyl tolmaq. «Alash azamaty» aıdarymen jarııalanyp otyrǵan medıtsına ǵylymdarynyń doktory, professor Amankeldi Tynybekovtyń «Memleket qaramaǵyndaǵy medıtsınalyq mekemelerdi jekeshelendirýge bolmaıdy» degen maqalasynda medıtsına qyzmetiniń ózekti problemalaryna nazar aýdarady. «Eń basty tilek - endi bir 10 jylda medıtsına salasyna jalpy ónimniń tórt-bes paıyzy bólinse deımin. Sebebi búgingi kúni densaýlyq salasyna jyl saıyn qomaqty qarjy bólingenimen ol qajetti qarajattyń jartysyn ǵana quraıdy» degen alashqa aıtar nazyn da jetkizgen avtor.

***

«Ana tili» gazetiniń sońǵy sanynda «Ul - qyzymyz úmitti aqtasyn desek...» atty maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. «Shynyn aıtý kerek, táýelsizdik alǵanymyzǵa jıyrma jyldan asyp ketse de, jastar saıasaty túbegeıli sheshilmeı jatyr. Bul týraly aqparat quraldary da az aıtyp jatqan joq. Ony bylaı qoıǵanda, ózimiz kúnde kózimizben kórip júrgen jastardyń turmys-tirshiligi júrek syzdatady. Biri baspanasyzdyqtan zardap shegip, páterden-páterge kóship júrse, endi biri aqyly oqýdyń aqshasyn tóleı almaı, zyr júgirýde. Jastar úshin jumysqa, qyzmetke ornalasý qol jetpes armandaı bolyp kórinedi», - dep jazady basylym. Gazettiń "Qańly ǵulamalary" taqyrybyndaǵy aıqarma bettegi professor, QR Jaratylys ǵylymdary akademııasynyń korespondent-múshesi Bekbolat Tasbolatulynyń zerrteý maqalasy qazaqtyń qaltarys tarıhyna boılaıdy. Gazettiń osy sanynda 22 qyrkúıektegi "Qazaqstan halqy tilderiniń kúnine" oraı ulttyq rýhtyń uıtqysy - memlekettik tildiń ózekti máselelerine aıryqsha oryn berilgen.