Tarıhy tereń, qupııaǵa toly jer: Shyǵys Qazaqstandaǵy Shekelmes múıisi týraly ne bilemiz

Foto:
ÓSKEMEN. QazAqparat – Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy Zaısan kóliniń jaǵasyndaǵy Shekelmes múıisin kórgen de armanda, kórmegen de armanda. Ol ataqty Qıyn Kerish shatqalynan 20 shaqyrymdaı qashyqtyqta oryn tepken. Jaqynda QazAqparat tilshisi sulýlyǵyna shek kelmeıtin Shekelmeske baryp qaıtqan edi.

Shekelmeske kelseńiz taýdy da, kóldi de, shóldi de kóresiz. San alýan tústi boıyna sińirgen adyrlar kózdiń jaýyn alady. Geologtardyń aıtýynsha, bul jerge mıllıondaǵan jyl buryn meteorıt qulap, taý jynysy jyljyp ketken.

Bul elimizdegi qupııaǵa toly jerlerdiń biri sanalady. Múıis teńiz deńgeıinen 516,9 metr bıiktikte tur. Túrli pishindegi sazdy jáne qumdy taýlardyń ar jaǵynda Zaısan kóli jatyr.


Shekelmes Kúrshim aýdanynyń aýmaǵynda ornalasqan. Aýdan ortalyǵynan ońtústik-shyǵysqa qaraı 95 shaqyrymdaı joldy artqa tastap, Qıyn Kerish shatqalynan ary ótesiz. Sodan soń taǵy 20 shaqyrymdy eńserýińiz kerek. Biraq jol nashar bolǵandyqtan asty bıik kólikpen shyqqanyńyz jón.


Múıis mańynda birqazan men sýquzǵyn mekendeıdi. Qatary sırep, quryp ketý qaýpi tónip turǵan tarǵaq, dýadaq, qarabaýyr buldyryq syndy qanattylar da kezdesedi.

Bizben birge kelgen belgili tarıhshy, ǵalym Borıs Şerbakovtyń aıtýynsha, 1650 jyldary jut bolyp, ashtyqtyń azabyn tartqan mońǵoldar osynda kelip qystapty. Zaısannyń balyǵyn aýlap, kún kórgen.


«Kólge «Zaısan» dep at qoıǵan da solar. Maǵynasy – bekzat, mártebeli, meıirban degendi bildiredi. Al osyǵan deıin kóldiń 7-8 shaqty ataýy bolǵan. Zaısanda balyqtyń 20-dan asa túri, tipti shaıan da bar», - deıdi ol.

Ásem jerlerdi izdep, ádemi sýretke túskisi keletinder osynda oılanbaı kelýi kerek. Sebebi Shekelmestiń qaı shetine tura qalsańyz da keremet kadr shyǵady.

Taý men tasty aralap, adyrlardyń arasynda adymdap, umytylmas áser aldyq. Murynǵa qum men shóptiń ıisi, qulaqqa kól tolqynynyń dybysy keledi. Samal jel betti jelpıdi.

Qaıtýǵa yńǵaılanǵan tusta Borıs Şerbakov:

«Shekelmeske negizi tústen keıin kelý kerek. Munda kúnniń batqany erekshe kórinedi. Túrli túster kólge enip, kóz qumaryn qandyrady», - dedi.

Shekelmeske tabanymdy taǵy bir tıdirermin dep oıladym ishteı. Sebebi bir kelip-ketetin jer emes eken. Shekelmeste kúnniń uıasyna qalaı batatynyn óz kózińmen kórse ǵoı, shirkin!


Seıchas chıtaıýt