Tarıhı eskertkishterdi qorǵaý - ótken ómirge degen kózqarasty bildiredi
Bul mereke alǵash ret 1984 jyly atap ótildi. 1983 jyly ıÝNESKO janynan qurylǵan Halyqaralyq eskertkishter men kórnekti oryndardy qorǵaý máseleleri jónindegi keńes assambleıasy bekitken. Búgingi tańda osy uıymnyń qatarynda álemniń 175 memleketi bar. Dúnıejúziniń 122 elindegi 754 tarıhı qundylyq ıÝNESKO tizimine engizilgen.
2003 jyly osy tizimge elimizdegi «Áziret Sultan» tarıhı-arhıtektýralyq kesheni, Almatyǵa taıaý Tamǵaly tas shatqalyndaǵy jartastarǵa salynǵan sýretter toptamasy kirdi. Qazaqstanda ulttyq qundylyq bolyp tabylatyn 25 myńnan astam tarıhı-mádenı eskertkish bar. Ataýly kúnniń basty maqsaty – tarıhı eskertkishterdi saqtaý máselesine qoǵamnyń nazaryn aýdarý. Osy oraıda «Otyrar memlekettik arheologııalyq qoryq-mýzeıi» memlekettik kásiporynynyń «Tarıhı eskertkishterdi qorǵaý» ǵylymı-zertteý bóliminiń bas ınspektory Qýanysh Shohaevty sózge tartqan edik.
«Otyrar óńiri de tarıhı jáne mádenı eskertkishter syryn búgip jatqan aımaqtyń biri. Bul aýdanda búginderi 202, ıaǵnı, onyń 3 respýblıkalyq, 70 jergilikti dárejedegi, 70 aldyn-ala esepke alý tiziminde tarıh jáne mádenıet eskertkishteri bar. Elbasynyń bastamasymen qabyldanǵan «Rýhanı jańǵyrý», «Uly Dalanyń jeti qyry» baǵdarlamalary elimizdegi tarıhı-mádenı muralar men kıeli jerlerdi jan-jaqty zerdeleýde úlken betburys boldy. N.Á.Nazarbaev óziniń «Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý» atty baǵdarlamalyq maqalasynda «Týǵan jerge degen súıispenshilik...bilim berý salasynda aýqymdy ólketaný jumystaryn júrgizýdi...jergilikti deńgeıdegi tarıhı eskertkishter men mádenı nysandardy qalpyna keltirýdi kózdeıdi» dep ulttyq qundylyqtarymyzǵa qamqorlyq jasap, týǵan ólke tarıhyn bilip ósý, sóıtip búgingini ótken tarıhpen sabaqtastyrý týǵan jerge degen súıispenshiliktiń túp-tamyry bolyp tabylatyndyǵy jaıly aıtqan bolatyn. Baǵdarlama aıasynda Otyrar aýdanynda tarıh jáne mádenıet eskertkishteri men kıeli jerlerdi zertteý, saqtaý jáne nasıhattaý isi júıeli túrde júrgizilip keledi», - deıdi Q.Shohaev.
Onyń aıtýynsha, búginde qazaq halqynyń orta ǵasyrlyq ǵylymy men bilimi, mádenıeti men óneriniń keń taraǵan ólkesi Otyrar dalasynyń tarıhı jádigerlerin kózdiń qarashyǵyndaı saqtap, nasıhattap kele jatqan respýblıkada alǵash qurylǵan Otyrar memlekettik arheologııalyq qoryq-mýzeıi. Mýzeıdiń negizgi mindeti aýdanymyzdaǵy arheologııalyq tarıhı-mádenı eskertkishterdiń qorǵap-saqtalýyn qadaǵalap otyrady.
«Jalpy, tarıhı-mádenı eskertkishterdiń Qazaqstan tarıhynda alatyn orny erekshe. Eskertkishter – ulttyq tarıhymyz ben mádenıetimizdiń qundy jádigerleri, árbir eldiń tarıhy men ótkeninen syr sherter halyqtyń ulttyq baılyǵy ǵana emes sol eldiń ótkeni men búginin saralaıtyn, sol arqyly keleshek urpaqqa tálim-tárbıe berýde mańyzy zor. Sol eskertkishter arqyly ótkenimizdi zerttep, tarıhqa tereń úńile alamyz. Tarıhı eskertkishterdi ǵylymı negizde tereń ári dáıekti zertteý, zerdeleý sol arqyly óskeleń urpaqty otanshyldyq rýhta tárbıeleý, sol ótken tulǵalardan úlgi - ónege berý qazirgi qazaq memleketiniń aldynda turǵan birden bir mańyzdy máseleleriniń biri bolyp tabylady», - deıdi ol.
Tarıhshynyń sózine qaraǵanda, Otyrar óńirinde respýblıkalyq dárejede úsh eskertkish bar. Birinshi, aty álemge máshhúr bolǵan ortaǵasyrlyq Otyrar. Ekinshi, ǵulama ǵalym Arıstotelden keıingi ekinshi ustaz atanǵan Ábý Nasyr Ál-Farabıdiń dúnıege kelgen qalasy Oqsyz qalajurty jáne Qoja Ahmet ıAsaýıdiń ustazy bolǵan Arystanbab kesenesi. Bul eskertkishter qazirgi tańda memlekettiń basty nazarynda.
Óńirdegi eskertkishterdiń kóp shoǵyrlanǵan jerleri Qoǵam, Qarǵaly jáne Talapty aýyldyq okrýgterinde. Otyrar mýzeıiniń «Tarıhı eskertkishterdi qorǵaý» ǵylymı-zertteý bóliminiń qyzmetkerleri ár jyldyń jazdyq maýsymynda eskertkishterdi tıimdi qorǵaý maqsatynda barlaý jáne baqylaý jumystaryn júrgizip, jańadan tabylǵan arheologııalyq eskertkishterdi esepke alyp, olardy joıýdan, búldirýden qorǵaý maqsatynda aýyldyq mektep oqýshylary men turǵyndar arasynda is-sharalar ótkizip otyrady. Tarıhı-mádenı eskertkishterdi qorǵaýdyń mańyzdylyǵy jaıynda kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri Ózbekáli Jánibekov aǵamyz «Qaı halyqtyń bolsa da rýhanı álemine saıahat onyń kóne eskertkishterimen, tarıhı oryndarymen tanysýdan bastalatyny málim» dep jazǵan eken.
«Eskertkishterdi qıraýdan, búlinýden saqtaý ótken kóne zamandarda da ótkir máseleniń biri bolyp otyrǵan. Ejelgi grek eliniń jylnamashysy Polıbıı: «Bolashaqtaǵy jaýlap alýshylar, ózderi baǵyndyrǵan qalalardy qıratpaýdy, óz elderin basqa halyqtardyń qaıǵysy men kóz jasymen baıytýdy úırenbeıdi dep sengim keledi» degen eken. Mádenı qundylyqtardyń tonalýy, olardyń zaqymdanýy kez-kelgen eldiń, halyqtyń tarıhyn, mádenıetiniń kúıreýine, joıýyna alyp keledi. Bul tarıhı-mádenı muralar kóne tarıhtyń kýási, ótkenimizden syr shertip, búgingi kúnge deıin saqtalyp jetip otyrǵan eskertkishterdi qorǵaý men saqtaý, olardy nasıhattaý árbir azamattyń eline, týǵan jerine degen janashyrlyǵy, mádenı muralarǵa degen qamqorlyǵy bolmaq. Tarıhı eskertkishterdi kórkeıte otyryp, kóne eskertkishteri týrıstik jerlerge aınaldyryp, otandyq jáne sheteldik týrısterge jaǵdaı jasap, eskertkishterdiń el ekonomıkasynyń kóterilýine sebebin tıgizýine múmkindik týǵyzýymyz kerek. Bul qazaq elin, jerin, tarıhyn búkil álemge pash ete otyryp, ekonomıkanyń kóterilýine de óz úlesin qosady jáne Qazaqstannyń sheteldermen baılanysyn nyǵaıta túsedi», deıdi Qýanysh Shohaev.
Áńgime barysynda tarıhshy Otyrar óńiriniń tarıhı eskertkishterine jeke toqtalmaı, tek adamzattyń qolymen búlinýge túsken, bastapqy qalpyn joǵalta bastaǵan birqatar eskertkishke sıpattama bergen edi.
Onyń aıtýynsha, zıratqa aınalǵan eskertkishter qatarynda: Jalpaq tóbe, Sazan tóbe, Jarty tóbe, Eski mola tóbe, Jar áýlıe, Oqsyz, Qaýǵan ata, Qarakónshek, Tóleńgit, Toǵaı tóbe, Shól tóbe, Shytty tóbeler bar. Bul tóbeler memleket tarapynan kóńil bólinbeı turǵan HІH ǵasyr men HH ǵasyrdyń bas kezinde máıit qoıylyp, mazaratqa aınaldyrylǵan. Qazirgi tańda joǵaryda atalǵan eskertkishterdiń kópshiligine adam múrdesin qoıý toqtatylyp, ákimshilik tarapynan zıratqa arnap bos jerler berilgen. «Ótkenge oı jiberip, zerdelemeı, búgingini taný múmkin emes. Qaı eskertkish bolmasyn onyń mádenı mura bolyp qalatynyn esten shyǵarmaıyq, olardy kózdiń qarashyǵyndaı saqtaýymyz qajet. Eskertkishterdi saqtaý bizdiń ótken ómirge degen kózqarasymyzdy, onyń aldyndaǵy jaýapkershilikti bildiredi. Murajaıdaǵy jınaqtalǵan dúnıe – onyń jany sanalady. Ár jádiger adamǵa jelpinis, áser beredi. Sondaı-aq, ol óz dáýiriniń mádenıeti, óz dáýiriniń belgisi, urpaqqa qalǵan amanat. Eskertkishter osymen qundy, eskertkishterdi qorǵap, saqtaý, ata-babalarymyzdyń qaldyrǵan muralaryn qasterlep ustaý keler urpaqqa júkter mindet bolmaq», - deıdi Qýanysh Shohaev.