«Tarıfti ınvestıtsııalarǵa aıyrbastaý» baǵdarlamasy qalaı júrgiziledi

Foto: Фото: primeminister.kz
ASTANA. QazAqparat – QR Ulttyq ekonomıka mınıstri Álibek Qýantyrov «Tarıfti ınvestıtsııalarǵa aıyrbastaý» baǵdarlamasyn iske asyrý týraly baıandady, dep habarlaıdy QazAqparat.
«Qazaqstandyqtardy jylýmen, elektr energııasymen, sýmen jáne basqa da kommýnaldyq qyzmettermen úzdiksiz qamtamasyz etý úshin elimizdegi turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq ınfraqurylymynyń qazirgi jaı-kúıin jańartý qajet. Sondaı-aq, osy saladaǵy eńbekaqysy jyldar boıy kóterilmegen bilikti mamandardyń syrtqa ketip jatqanyn kórip otyrmyz. Osy máselelerdi sheshý úshin mınıstrlik «Tarıfty ınvestıtsııaǵa aıyrbastaý» baǵdarlamasyn júzege asyrýda. Oǵan sáıkes 2023-2029 jyldarǵa 62 myń shaqyrym ınjenerlik jelilerdi jańǵyrtýǵa baǵyttalǵan shamamen 3 trln teńge ınvestıtsııa tartý kózdelgen. Bizdiń esepteýimizshe, bul 2029 jylǵa qaraı jelilerdiń tozýyn 20% tómendetýge múmkindik beredi», - dedi mınıstr.

Aldyńǵy 2009-2015 jyldardaǵy «Tarıfti ınvestıtsııalarǵa aıyrbastaý» baǵdarlamasy energetıka salasy obektileriniń ınvestıtsııalyq tartymdylyǵyn arttyrý arqyly elektr energııasyn óndirýdi damytýǵa ǵana baǵyttalǵan bolatyn.

«Qazirgi baǵdarlamanyń baǵyty aıtarlyqtaı keń. Máselen, ol elektr energııasyn óndirýdi damytýǵa ǵana emes, barlyq kommýnaldyq qyzmetterdi tutynýshyǵa jetkizýge, ıaǵnı jelilerdi damytýǵa baǵyttalǵan. Sonymen qatar, jańa tarıftik saıasatta tutynýshylardyń múddelerin qorǵap, negizdelgen baǵamen sapaly qyzmet kórsetý – basty nazarda. 2023 jyly 5,8 myń km ınjenerlik jelilerdi jóndeýge shamamen 250 mlrd teńgege ınvestıtsııa tartý josparlanýda», - dedi Á. Qýantyrov.

Budan basqa, bıyl elektr energııasyn óndirýge tarıftiń, kásiporyn qyzmetkerleriniń jalaqysynyń, taýarlyq gazdyń kóterme baǵasynyń jáne kómir, mazýt, janarmaı sııaqty strategııalyq taýarlar qunynyń ósýi tarıfter deńgeıine áser etetin qosymsha faktorlar bolýda.

«2023 jyldyń ekinshi toqsanynda mınıstrlik 1 shildeden bastap tarıfter men ınvestıtsııalyq baǵdarlamalardy ózgertýge 212 ótinimdi qysqa merzimde bekitti. Nátıjesinde, tutynýshylar men kásiporyndar múddeleriniń teńgerimin eskerip, kommýnaldyq qyzmetter tarıfteriniń ózgerýi qalypty bolyp, ortasha eseppen 10-30% quraıdy. Bul rette halyqtyń osal toptary kommýnaldyq tólemder úshin shyǵyndardyń bir bóligine ótemaqy berý esebinen ákimdikterdiń kommýnaldyq qyzmetterge aqy tóleý jónindegi kómegine súıene alady», - dedi mınıstr.

Sondaı-aq, búkil ınjenerlik ınfraqurylymnyń tozý deńgeıi qyzyl aımaq; sary aımaq; jasyl aımaq bolyp úsh táýekeldik topqa bólingen. Osylaısha, jylýmen jabdyqtaýda jelilerdiń tozý deńgeıi joǵary qyzyl aımaqtaǵy kásiporyndar úshin ınvestıtsııalardy tartý basym tártippen júrgiziledi.

Osyǵan deıin Ulttyq qorǵa jyl basynan 2,6 trln teńge túskeni jazyldy.


Seıchas chıtaıýt