Tarıfterdi ósirgen kezde tutynýshylarǵa ataýly sýbsıdııalar berilý kerek – Memleket basshysy
«Eń aldymen, tarıfter uzaq merzimge belgilenýi kerek. Bul mejeli ýaqyt ishinde salynǵan ınvestıtsııany aqtap, ınfraqurylym nysandaryn tıisti qalypta saqtaýǵa múmkindik beredi. Tabıǵı monopolııa sýbektilerine tarıfti belgili bir tabys normasyna saı eseptep, bekitýge ruqsat berý qajet. Tıimdi baqylaý júrgizý asa mańyzdy. Muny osy saladaǵy búkil úderisti tolyq tsıfrlandyrý arqyly ǵana qamtamasyz etýge bolady. Resýrstardy esepteý jáne derekterdi onlaın rejımde berý júıesin engizý kerek. Tarıfterdi ósirý tutynýshylarǵa ataýly sýbsıdııa berý isimen qatar júrýge tıis», - dedi Prezıdent.
Memleket basshysy bul úderisti barynsha jeńildetip, avtomattandyrǵan jón ekenin atap ótti.
«Úkimet eldiń kommýnaldyq-energetıkalyq ınfraqurylym nysandaryn qaıta qalpyna keltirip, damytý úshin naqty keshendi sharalar ázirleýi kerek. Sonymen qatar ákimder qalany abattandyrý jumystaryn belsendi qolǵa alyp, onyń lastanýyna jol bermeýi qajet. Eń aldymen, iri qalalarda qatty turmystyq qaldyqtardy qaıta óńdeıtin zaýyttar salý kerek. Ol úshin ınvestor tartý mańyzdy. Sondaı-aq, kógaldandyrý isimen aınalysý qajet. Qazir bul jumys oıdaǵydaı júrgizilmeı jatyr. Elektr qýaty, jylý, sý, jalpy tıimdi kommýnaldyq sharýashylyq – basty ıgiligimiz. Onyń qoljetimdi bolýy halyqtyń turmys sapasyna tikeleı áser etedi. Bul – saladaǵy qordalanǵan barlyq máseleni kezeń-kezeńimen sheshýge múmkindik beretin mańyzdy ári keshendi reforma», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Aıta keteıik, Úkimet úıinde qaıta jasaqtalǵan Úkimettiń keńeıtilgen otyrysy ótip jatyr.