«Tarazda erekshe qabiletti «magnıt bala» bar» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 8 jeltoqsan, seısenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, Jambyl oblysynyń or­talyǵy - Taraz qalasynda túrli metall zattardy dene­sinde ustap tura alatyn «mag­nıt bala» tabyldy. Búgin­de jasy 6-ǵa endi tolyp otyr­ǵan Nurdáýlettiń erekshe qabi­letin ata-anasy jaqynda ǵana baıqapty. Qazir balanyń osy qa­sıeti kún sanap artyp keledi.

Nemeresiniń osy qabiletin eń birinshi bolyp atasy baı­qapty. Ol teledıdardan bir qarııanyń denesine temir zattardy jabystyryp jatqanyn kórip, sony ózine jasamaq bolǵan. Eshteńe shyqpaǵan soń janynda oınap júrgen neme­resiniń keýdesine qasyqty qoıyp kórip, tańǵalarlyq jaıt­qa kezigedi.

«Ata maǵan: «qasyq ákel» dedi. Ákelip berip edim, ataǵa jabyspady. Maǵan jabysty. Sosyn úıdegilerdiń bárin sha­qy­ryp, aıtyp berdi», - deıdi Nurdáýlet Arystanbek qazir.

Bala mekteptiń daıarlyq tobynda oqıdy. Alǵashynda onyń keýdesine tek bir qasyq qana jabysqan eken. Keıin kele boıyndaǵy belgisiz kúsh kúnnen-kúnge arta túsipti. Osy­laısha sońǵy 10 kúnde tar­tylys birneshe esege ósken. Al qazir onyń denesi tutas planshetti ustap tura beredi.

«Denesine jabysatyn zattar sany kún ótken saıyn kóbeıip jatyr. Qazir tórt, alty qasyqqa deıin bardy. Sodan keıin uıaly telefondy jabystyrý týraly oı kelip, ony da kórdik», - deıdi Nurdáýlettiń atasy Arys­tanbek Qaraqulov. Osy jaıynda « Tarazda erekshe qabiletti «magnıt bala» bar » atty materıalda berilgen.

Bas basylymda «Qymyz» atty maqala kópshilik nazaryna usynylǵan.

Qazaqtyń ishseń tańdaıyńdy úıirip, kóńilińdi shalqytatyn, shólińdi basatyn qadirli sýsyny qymyz týraly kópten beri aıtylyp ta, jazylyp ta keledi. Ótken aptada sondaı bir alqaly jıyn Astanadaǵy S.Seıfýllın atyn­daǵy Qazaq agro­tehnıkalyq ýnı­ver­sıtetinde «Qy­myz-2015» degen atpen ІІІ halyqaralyq forým boldy.

Onda elimizdegi jylqy sha­rýa­­shylyǵy, qymyz óndirýdiń jaı-japsary, ulttyq brendke aınaldyrý, tabıǵı taǵamnyń qaýipsizdigin saqtaý, bıe sútin keshendi óndirý máselesi alǵa tar­tyldy. Halyqtyq qalypty zaman talabyna qaraı jańǵyrtyp, qaıtsek órkenıet kóshine qosamyz dep ár kez ún kóterip kele jatqan senator Qýanysh Aıtahanov ult­tyq taǵam týraly óz oılaryn tarata aıtyp, qymyz standarty, sertıfıkat týraly baılamdaryn talqyǵa salyp, taıaýda ǵana Elbasy qol qoıǵan «Or­ganıkalyq ónim óndirý týraly» Zańnyń berer paıdasyn tilge tıek etti. «Otbasym» ulttyq qundylyqtar ortalyǵynyń tóraıymy, Pre­zıdenttiń janyndaǵy Áıel­der isteri jáne otbasylyq-de­mografııalyq saıasat jónindegi ulttyq komıs­sııanyń hatshysy Sholpan Syzdyqova qymyzdyń urpaq densaýlyǵyna tıgizer paıdasyn naqty dáleldermen atap ótti. Al «Zań» JShS dırekto­ry, M.H.Dýlatı atyndaǵy TarMÝ-dyń qurmetti professory Dúı­senbek Ybynalıev ózi basqaryp otyrǵan sharýashylyqta 80-nen 100-ge deıin bıe saýylatynyn, ol ulttyq úlgi boıynsha iske asatynyn aıtyp, ózderine jaqsy maman qajet ekenin eske saldy.

***

«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, el Parlamenti Elbasynyń bıylǵy Joldaýyn zańnamalyq qamtamasyz etý isin kelesi jylǵa qaldyrmaı, oǵan qazirden kirisetin boldy. Qasym-Jomart Toqaevtyń tóraǵalyǵymen ótken Senat bıýrosynyń otyrysynda palatanyń aldaǵy jalpy otyrysynyń kún tártibi kelisildi. Jıyndy ashqan Joǵarǵy palata spıkeri senatorlarǵa Prezıdenttiń jýyrda jarııalaǵan «Qazaqstan jańa jahandyq naqty ahýalda: ósý, reformalar, damý» atty Joldaýyn túsindirý jáne iske asyrý mindetin júktedi.

- Memleket basshysy taıaý ýaqytta qar­jy­lyq sektordy turaqtandyrý, bıýdjettik saıa­satty ońtaılandyrý, jekeshelendirýge qozǵaý salý jáne ekonomıkalyq básekege qa­bilettilikti nyǵaıtý boıynsha sharalar qa­byldaýdy tapsyrdy, - dedi Qasym-Jo­mart Kemeluly. - Álemdik ekonomıkadaǵy týr­býlenttilikti jáne halyqaralyq qa­ty­nastardaǵy turaqsyzdyqty eskersek, bul Joldaý aıryqsha mánge ıe. Atalǵan qujat ýa­qyttyń syn-qaterlerine saıma-saı ja­ýap berýdi qarastyratyn naqty sharalardan tu­rady. Senattyń jumysy, negizinen, Elba­sy­nyń tapsyrmalaryn zańnamalyq qam­ta­masyz etýge, sondaı-aq Joldaýdyń ne­giz­gi erejelerin óńirlerde túsindirýge ba­ǵyt­talady! - dep túıdi Senat tóraǵasy. Joǵarǵy palata osy beısenbidegi jal­py otyrysynda Prezıdenttiń usynýymen Jo­ǵarǵy sottyń bir top jańa sýdıalaryn saılaıtyn boldy. Olardyń kandı­da­týra­lary keshe Senattyń Konstıtýtsııalyq zań­­nama, sot júıesi jáne quqyq qorǵaý or­­gan­dary komıtetiniń keńeıtilgen otyrysynda aldyn ala qaraldy. Bul týraly « Joǵarǵy sot sýdıalary kóbeıedi» atty maqaladan tolyq oqı alasyzdar.

Osy basylymda «Ǵylymı jobalar aqsha taba ma?» degen maqala jarııalandy. Jaqynda ǵylymı-zertteýlerdiń nátıjelerin kommertsııalandyrýdyń tıimdi júıesin qurý máseleleri talqylanǵan dóńgelek ústel ótkeni belgili.

« Alqaly jıyn barysynda Qazaqstannyń jáne shet elderden kelgen sarapshylar ǵylymı-zertteýlerdi kommertsııalandyrýdyń tıimdi júıesin qurýǵa qatysty óz oılaryn aıtty. Bul turǵyda Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń taıaýda «Kommertsııalandyrý týraly» zańǵa qol qoıǵanyn da aıta ketkenimiz oryndy bolar. Sondyqtan «bul salada kimniń baǵy janyp tur?» degen suraqty qoıý artyq. Biraq bizdiń qaı deńgeıde jumys istep jatqanymyz ǵalymdardy da, quzyrly oryndardy da oıǵa qaldyrady. Máselen, amerıkalyq CRDF Global azamattyq zertteýler jáne damý qorynyń sarapshysy Oleg Lıanchenko Qazaqstanda ǵylymı jobalardy kommertsııalandyrý isine kóńili tolatyndyǵyn jetkizdi»,-dep jazady maqala avtory.

***

«Ana tili» gazetiniń sońǵy sanynda «Balalar oıynshyǵy ózimizde jasalady» degen maqala berilgen. Kez kelgen bala úshin eń úlken syılyq - oıynshyq. Ol - bala úshin ermek qana emes, sonymen qatar onyń oı-órisiniń damýyna áser etip, qımyl-qozǵalysy men sezim aǵzalaryn jetildiretin qural. Burynǵynyń balasy balshyqtan bala jasap, shybyqty at qylyp minip, asyq oınasa, búgingi balanyń talǵamy da, suranysy da ózgeshe. Qazir dúkenderde sheteldik san alýan jyltyraq oıynshyq samsap tur. Alaıda olardyń sapasyna kúmán kóp.

Qazir alsań, birer kúnge jetpeı synyp qalatyny bergi jaǵy, mamandar ol oıynshyqtardyń materıaldarynyń quramynda bala aǵzasyna keri áser tı­gizetin zııandy elementter bar ekenin aıtyp, dabyl qaǵýmen keledi. Shymkenttegi oıynshyq avtokólikter shyǵaratyn «Naýryz plastık» zaýyty osy olqylyqtardyń ornyn toltyrýdy kózdep otyr.

«Rabıǵa Baıtemirova - osynaý shaǵyn ǵana kásiporynnyń basshysy. Buǵan deıin ózi birneshe jyl bazarda oıynshyq satqan. Taýarlaryn Iran, Qytaı, Ózbekstannan ákelip júrgen. «Qazaqtyń qolynan oıynshyq jasaý kelmeı me? Osyndaı zaýytty nege ózimizde ashpasqa?» Oıynshyq satýshy kelinshekke osy oı maza bermegen. Bar tapqanyn basqalarǵa sanap bergeni azdaı, kúnkóris úshin qazaq balasyn ulttyq bolmysyna jat mádenıetpen tárbıeleýge úles qosyp júrgenine ishteı namystanady. Sodan otbasymen aqyldasyp, jıǵan-tergen azdy-kópti qarjysyn osy kásipke salypty»,-dep jazady basylym.