Tarazda áleýmettik nysandarǵa jylý berile bastady

Foto: Фото: freepik
<p>TARAZ. KAZINFORM &ndash; Ótken qysta Taraz qalasynda qatty aıazdyń saldarynan gaz taratý qurylǵylary qatyp qalyp, nátıjesinde turǵyn úılerge kógildir gaz, jylý berý máselesinde úlken problema týyndaǵan bolatyn. Taraz qalasynyń ákimi Baqytjan Orynbekov bıylǵy jylytý maýsymyna daıyndyq barysyn pysyqtaǵan jıynda ótken jylǵy kemshilikterdi moıyndap, bul sabaq bolý kerek ekenin aıtty.</p>

– Byltyrǵy jylytý kezeńinde birqatar kemshilikke jol berilgeni jasyryn emes. Endi bıyl sodan sabaq alyp, jylytý maýsymyna muqııat qaraýǵa tıispiz. Bul turǵyda bar jaýapkershilik eń áýeli sala basshylaryna júktelgen. Sondyqtan birinshi kezekte densaýlyq saqtaý, bilim berý, taǵy basqa áleýmettik nysandar jylýmen tolyǵymen qamtamasyz etiledi. Sondaı-aq «Qazgıdromet» mekemesiniń resmı aýa raıy boljamy udaıy nazarda bolýy qajet, - dedi bul jóninde qala ákimi Baqytjan Orynbekov.

Jalpy alǵanda Taraz qalasy boıynsha búginde 5 jylý óndirýshi jáne tasymaldaýshy kásiporyn bar. Ortalyqtandyrylǵan jylý júıesi arqyly 1730 nysan jylýmen qamtamasyz etiledi. Sondaı-aq shahardaǵy jylý júıesine qosylǵan 1 345 kóppáterli turǵyn úılerler de tolyǵymen jylytý maýsymyna daıyn. 

Sonymen qatar densaýlyq saqtaý nysandary boıynsha ázirlik pasporttary jınaqtalyp, tıisti daıyndyq jumystary júrgizildi. Bilim berý mekemeleri boıynsha da ázirlik pasporttary alynyp, 2 nysannyń japsarlas qurylys jáne jylytý júıesine jóndeý jumystary júrgizilýde. Barlyq jylý berýshi kásiporyn gaz jetkizý qyzmeti boıynsha «QAZAQGAZ AIMAQ» aktsıonerlik qoǵamynyń Jambyl óndiristik fılıalymen kelisimshart jasaǵan. Buǵan qosa kásiporyndarda rezervtik otyn qory retinde 1815 tonna kómir, 13 279,6 tonna mazýt qory daıyndalǵan.

Endi osy aptadan bastap áleýmettik nysandarǵa jylý berý týraly sheshim qabyldandy. Al turǵynúılerdi jylýmen qamtamasyz etý qala ákiminiń qaýlysyna sáıkes, 15 qazanǵa bekitildi. Onda da eger aýa raıy bes kún merzim aralyǵynda 8 gradýs nemese odan tómen bolatyn bolsa ǵana jylý berý bastalady.

Eske sala keteıik, buǵan deıin jylý ortalyqtaryndaǵy apattardan keıin jaǵdaı qanshalyqty túzelgenin jazǵan edik. 

Seıchas chıtaıýt