Taraz qalasy: ótken ǵasyr men qazirgi kórinis
Jambyl oblysy – qoınaýyna ótken dáýirdiń san alýan syry men buıymdaryn saqtaǵan respýblıkanyń kıeli óńirleriniń biri. Taraz sáýletinde ótken ǵasyr men búgingi zaman úndesip, kóne qalanyń qaıtalanbas kelbeti jasalǵan.
Buryn Taraz ózenge shyǵatyn radıal-aınalma jospary bar iri qala bolǵan.
Orta ǵasyrlarda qala kórki X – XII ǵasyrlardaǵy Qarahanıdterdiń astanasy retinde saıahatshylardy tańdaı qaqtyrdy. Uly Jibek joly boıynda ornalasqan qalanyń kórkine tamsanǵan saıahatshylardyń jazbalary áli kúnge deıin saqtalǵan.
Qazirgi kúni Taraz naǵyz tarıhı qoryqqa aınaldy.
Qalanyń tarıhı ıadrosynda ortalyq bazar bolǵan, qazir ol jerde arheologııalyq qazba jumystary júrip jatyr. Sondaı-aq munda «Kóne Taraz» tarıhı kesheni ornalasqan.
Qalanyń tarıhı ıadrosyna Qoqan kezeńindegi nysandar, Áýlıeatanyń «orys» dáýirindegi qurylystary da kiredi.
Qalanyń basty maqtanyshy – kóne Taraz qalashyǵy. Biraq onyń jońǵar áskerinen tas-talqany shyqty.
Qazirgi kúni munda mýzeı jumys isteıdi. Ol jerden qalany qazý kezinde tabylǵan, turǵyndarynyń ómiri men turmysynan habar beretin myńdaǵan eksponatty kórýge bolady.
Orta ǵasyrlarda Taraz úlken mádenı-ekonomıkalyq oazıs ortalyǵyna aınalyp, onyń quramyna ondaǵan iri jáne shaǵyn qala, aýyl, jeke úı-jaı men bekinis kirdi. Tarazdyń Altyn aınalmasynyń quramynda 30-ǵa jýyq qala bolatyn. Olardyń qatarynda – Djývıkat, Ohhým, Týıeakent, Sheldjı, Atlah jáne basqalary bar. Qazirgi olardyń kóbi dóń bolyp qaldy.
Arheologııalyq, tarıhı jáne bıblıografııalyq derekter boıynsha, orta ǵasyrdaǵy qala VII–X ǵasyrlarda áýelde qazirgi «Kóne Taraz» arheologııalyq kesheni aýmaǵynda ornalasyp, Bekturǵanova kóshesinen ary aspaǵan.
Ol kezderi osy shekaradan asqan jerdiń bári saýda kerýenderi ótetin, jaý qoly jıi shabýyl jasaıtyn betegeli dala bolatyn.
Keıinirek qala batysqa qaraı, qazirgi Tóle bı dańǵyly boıyna keńeıe bastady. Qytaıdan Eýropaǵa baratyn jáne qaıtatyn Uly Jibek joly kerýenderiniń bári osy arterııa arqyly ótetin.
Jambyldyq arhıvterde 1864 jyly podpolkovnık Lerheniń osy óńirden ótip bara jatyp, tabıǵatyna tamsanǵan estelik jazbalary saqtalǵan jáne sol kezdiń ózinde qala arqyly kóptegen saýda kerýenderi ótetiniń aıqyn dáleli bolyp tur. Lerhe myrza «Tabıǵaty ǵajap, klımaty jaıly, jeri baı, dıqanshylardyń eńbegi aqtalyp, mol ónim beredi. Taza taý sýy men móldir bulaqpen sýarylatyn shalǵyndy jerleri tamasha. Qala qurylymdarynyń birdeı kórinisin qala men onyń mańyndaǵy baqtar ásemdep tur. Aptap ystyqta panalaýǵa tamasha oryn» dep jazǵan.
Qazir ol jerlerde yqshamaýdandar, «Balasaǵun» ortalyq kontsert zaly, densaýlyq saqtaý, bilim berý mekemeleri, saıabaqtar, sondaı-aq qalanyń sánin keltirip turǵan - «Hıbatýlla Tarazı» ortalyq meshiti men Ýspenııa Bojıeı Materı pravoslav shirkeýi ornalasqan.
Qazirgi Taraz osy jerde elý-júz jyl buryn bolǵan Tarazdan aıtarlyqtaı erekshe.
Ótken júz jyldyq basynda munda bir ǵana kóshe – qazirgi Tóle bı dańǵyly bolatyn. Keıingi júz jylda qalanyń barlyq baǵyty qarqyndy damyp, jańa turǵyn alaby men shaǵynaýdandar paıda boldy.
Táýelsizdik jyldary kóne jáne qashanda jas Taraz qalasynyń sáýleti tańǵalarlyqtaı ózgerdi.
Oblys ortalyǵynyń batys bóliginde «Astana» (12-shi) jáne «Báıterek» (13-shi) degen sımvolıkalyq ataýlarǵa ıe kópqabatty yqshamaýdandar paıda boldy. Qalaǵa zamanaýı kórik beretin 14-shi jáne 15-shi yqshamaýdan salynyp jatyr.
Dızaıny jaǵynan erekshe alleıalar, saıabaq, kórnekti mekender, demalys oryndary paıda boldy. Qalada «Jeńis saıabaǵynan shyǵatyn alǵashqy jaǵalaý salyndy. Kóne saıabaqtar jańaryp, «Kóne Taraz», «Tekturmas» jańa tarıhı keshenderi, jańa jaǵalaý paıda boldy. Arbat-3 jaıaý júrginshiler aýmaǵy «Kóne Taraz» ben Qarahan kesenesin jalǵaıdy. «Qarasý» turǵyn úı alabynda sporttyq alańqaı men júgirýge arnalǵan joldary bar Densaýlyq saıabaǵy ashyldy.
Zamanaýı qala aýmaǵy Jambyl oblysynyń 0,7%-yn alyp jatyr. Munda óńirdegi turǵyndar sanynyń 33,6 paıyzy turady. 2025 jylǵa deıin qabyldanǵan Taraz qalasynyń bas jospary boıynsha qala mańyndaǵy alty myń gektar jer qalaǵa qosylady. Soltústik-batys baǵytta keńeıtý, sonymen qatar Talas ózeniniń jaǵalaý bóligin qosyp, rekreatsııalyq aımaq jasaý kózdelip otyr.
Jergilikti bılik qala sáýletin biryńǵaı etý, ǵımarattar, aıaldamalar, shaǵyn sáýlet úlgileri men saýda pavılondaryn bir úlgige keltirý úshin jumys istep jatyr. Maqsaty – Taraz ben onyń mańyn qonaqtar úshin kórneki etý. Týrıster qalaǵa kirgennen-aq Taraz – ótken men qazirgi dástúrdi biriktiretin, tarıhqa toly zamanaýı qala ekenin sezýi kerek.