Táńirdiń túrkige tartýy

NUR-SULTAN. QazAqparat - Mustafa Kemal Atatúriktiń Anadolydaǵy azattyq kúresine 100 jyl toldy. Osyǵan oraı, Halyqaralyq Túrki akademııasynyń prezıdenti, Egemen Qazaqstan gazetiniń basqarma tóraǵasy Darhan Qydyráliniń gazet betinde jarııalanǵan kólemdi maqalasyn nazarlaryńyzǵa usynamyz.

Ǵasyrlar paraǵy sýdyrlap, jyldar jylystap jyljyp, ýaqyt tili 1919 jyldyń 19 mamyryn kórsetip turdy. Zamannyń tar­pyn ańdap, mezgildiń únin sezi­nip, shuǵyl qımyldaǵan qol­basshy Mustafa Kemal dál osy kúni Ystanbuldan eski «Ban­dyr­ma» kemesimen Samsýnǵa qaraı úsh kún boıy damylsyz júzip, nar táýekelmen dittegen mejege jetti. Bul kún tarıhta túrik halqynyń Ult-azattyq kú­re­siniń is júzinde bastalý kúni boldy. Óıtkeni azattyqtyń sım­­volyna aınalǵan Atatúrik jańa túrik memleketin qurý sheshi­min qabyldap, bul sheshimin Ana­do­ly­ǵa jete bere iske asyra bas­tady. Azatshyl azamat «ulttyq negizge súıengen, táýelsiz, zaıyrly, jańa túrik memleketin qurýǵa» sheshim qabyldap, bul sertine qol jetkizgenge deıin halyqpen birge janqııarlyqpen kúrecýge ant berdi.

Álbette, HH ǵasyr adamzat tarıhyna aıyryqsha betburystar ákeldi. І dúnıejúzilik soǵys pen Qazan tóńkerisi álemniń kelbeti men tarıhyn túbegeıli ózgertti. Bul ózgerister túrik halyqtaryna negi­­zinen keri áserin tıgizdi. Álem­­­niń tegershigin ýysynda us­ta­ǵan Eýropa, Azııa men Af­rı­ka qurlyqtarynda alty ǵa­syr­dan astam bılik quryp, mu­syl­man áleminiń ortalyǵy bol­ǵan, adamzat tarıhyndaǵy alyp ımperııalardyń biri Osman mem­le­ketiniń dáýreni ótip, dármeni bitip, tejeýsiz quldyrap, eńsesin jı­maı ydyraı bastady.

Soǵysta odaqtastarymen bir­ge jeńiliske ushyraǵan Osman mem­leketi 1918 jylǵy 30 qazanda qatal úkimder bekitilgen Mondros keli­simshartyna qol qoıýǵa máj­búr boldy. Bul kelisimshart Antanta memleketterine qaýip­siz­dikterine qater tóngen sátte Osman memleketiniń kez kelgen strategııalyq aımaǵyn jaý­lap alý quqyǵyn berdi. 1918 jyldyń 13 qara­shasynda Antanta memle­ket­­teri men grek kemeleri Ys­tan­bulǵa basyp kirdi. Ýrfa, Marash, Gazıantep jáne Adana jerin frantsýzdar basyp aldy. Antalııa men Konııada ıtalıan áskerı jasaqtary, Merzıfon men Samsýnda aǵylshyn áskerleri júrdi. 1919 jylǵy 15 mamyrda Antanta elderiniń maquldaýymen grek armııasy Izmırge basyp kirdi. Biraq Anadolyny ózara bóliske salǵanda olarda aýyz­bir­­shi­lik bolmady. Atatúrik odaqtastardyń osy alaýyzdyǵyn jaqsy paıdalanyp, qysyltaıań kezdegi aýyr sharttardy qolaıly múmkindikke aınaldyra bildi.

Musylman elderiniń arasynda sol zamanda bodandyqqa túspegen jalǵyz el - Túrkııa edi. Ulylardyń qaıratkerlik kúresi zamanynyń qıyndyǵymen, ýaqyt­tyń tyǵyzdyǵymen jáne atqarǵan isiniń ulan-ǵaıyr­ly­ǵy­men ólshense, bul jerde daraboz Atatúriktiń eren eńbegi ushan-teńiz. І dúnıejúzilik soǵys bastalǵanda Ýınston Cherchıll: «Qaltasynda bir tıyny joq, qıraǵan, qaýsaǵan Túrkııadan osy silkinisten keıin ne qalady?» dep aıtqan eken. Rasynda, álemniń kartasy ózgerip jatqanda el zııa­ly­lary ımperııany saqtap qalý amal­daryn izdegende, Atatúrik kó­re­­­gen­diginiń arqasynda, «Os­man­­ly sultandyǵyn saqtap qa­lýǵa tyrysý, árıne túrik ul­ty­na qarsy eń úlken qastandyq bolar edi» dep, endigi joldyń tek jańadan bastalý qajettigin dóp bildi. Sol kezde Atatúrik túrik ultynyń Túrkııada saqtalyp qalýyna zor negiz qalady. Son­dyq­tan Atatúrikti talaıly shaqta taǵdyry tálkekke túsken túrikke Táńirdiń tartýy dep bilgen jón.

1920 jylǵy 16 naýryzda Antanta memleketteri Ys­tan­bul­dy basyp aldy. Osydan bir aıdan keıin, 1920 jylǵy 23 sáýirde Ankarada Túrkııa Uly Ulttyq májilisi ashylyp, óz qyz­metine kiristi. Mustafa Kemal biraýyzdan Májiliske tóraǵa bolyp saılandy. Túr­kııa Uly Ulttyq májilisi men onyń 2 mamyrda qurylǵan úkimeti Anadolydaǵy azattyq soǵysyna basshylyq jasady. Ult­tyq kúrestiń nátıjesinde Antep, Marash jáne Ýrfa azat etildi. Ult-azattyq kúres barysynda shyǵys aımaqtarda armıandarǵa, ońtústik aımaqtarda frantsýzdarǵa, batys aımaqtarda grekterge toıtarys berildi.

Atatúrik sheber qolbasshy boldy. Eń áýeli grekterdi, sosyn frantsýzdar men ıtalıalyqtardy yǵystyryp shyǵardy. Aqyrynda aǵylshyndar da Túrkııa jerinen ketti. Biraq Túrkııa jerine tónip turǵan taǵy bir qaýip bar edi. Bul - batys álemin ımperıalıstik kúsh retinde qabyldap, dúnıejúzilik proletarlyq bılikti ornatýdy kózdegen bolshevıkter bolatyn. Buǵan sengen túrikter de az bolmady. Al Atatúrik aqylǵa qonymdy saıasat ustanyp, sotsıalızm ıdeıasynyń Túrkııaǵa enýine tosqaýyl qoıa bildi.

1923 jyldyń 24 shilde­sin­de jasalǵan Lozanna keli­simshar­ty­men Túrkııa ańsaǵan azat­­tyq­qa qol jetkizdi. 1923 jyly 29 qazanda Mustafa Kemal Ata­túrik bastaǵan Túrkııa Uly ult­tyq májilisi Ankarada resmı túrde Túrkııa Respýblıkasyn jarııalady. Mustafa Kemal Ata­túrik Túrkııanyń tuńǵysh pre­zı­den­ti bolyp saılandy.

Osylaı túrik ulty kóregen basshysynyń arqasynda 11 jyl boıy 17 basqynshy elmen arpalysyp, soǵysta 16 mıl­lıon adam janyn qurban etip, úlken qajyr-qaıratpen táýel­sizdikterin saq­tap qaldy. 1924 jyly 20 sáýirde Atatúrik táýelsiz Túrkııa­nyń Ata zańyn qabyldaı oty­ryp, mu­syl­man áleminde alǵash­qy zaıyrly memleketti qalyp­tastyrdy.

Túgel túrk halyqtary ara­syn­­da sol kezeńde jalǵyz táý­­el­­siz memleket Túrkııanyń qa­har­­mandyq tarıhy bodandyq qapa­syn­daǵy baýyrlas halyqtardyń da úmit otyn oıatty. Sol sebepten Mustafa Kemal bastaǵan ult-azat­tyq qozǵalysqa álemdegi túrk halyqtary da jan-jaqtan ún qosty. ıÝsýf Akchýra, Mus­ta­fa Shoqaı, Maǵjan Juma­baev sekildi kóptegen ult qaı­ratkerleri azattyq úshin arpa­lys­qan aǵaıyn jurtqa aq tilegin arnap, rýhanı jebep, kómek qo­lyn soza bildi. Osy tusta baýyr­maldyq pen baýyrǵa degen tileýlestiktiń jarqyn úlgisi bolyp Maǵjannyń «Alystaǵy baýyryma», Chýlpannyń «Týfon» óleń­deri týdy. Sondaı-aq Ata­tú­riktiń jazbalarynda jıi kezde­setin túrik, ult, ulttyq ıdeıa, ortaq tarıh jáne otan sózderi Túrkistan men Edil-Oral aqyn-jazýshylarynyń ózekti taqyrybyna aınaldy. Buǵan A.Avlonı, M.Dýlatuly, A.Fıtrat, M.Jumabaev, Chýlpan syndy Túrkistannyń azatshyl aqyndarynyń óleńderi jarqyn mysal bola alady. Sondaı-aq «Shaıyrlar zamananyń lısany (tili)», «Azattyq berilmeıdi, alynady» ispetti sózderdi HH ǵasyr basyndaǵy kóptegen ózbek shaıyrlarynyń óleń joldarynan kezdestirýge bolady. Tipti Chýlpan bir óleńinde «qyzyl Turandy kelip qutqar» dep Anadolyǵa úmit kózin tigedi.

Atatúriktiń alysty ańda­ǵan sheber saıasaty onyń kórshi­lerimen tatý bolýyna sep­ti­gin tıgizdi. Máselen, Buhara Respýblıkasynyń basshysy Osman Qojaoǵlynyń aıtýyn­sha, tek Buharanyń ózinen 100 mıllıon altyn rýbl jibe­rilgen. Biz sol tusta Túrkis­tan­nan, qazaq jerinen de qarjy jınalǵanyn bilemiz. Al Lenın osy qarajattyń basym bóligin ortalyqta alyp qalyp, Túrkııaǵa barlyǵy 11 mıllıon altyn rýbl kó­leminde járdem jasaǵan. Bol­­shevıkterdiń olarǵa kómek bergendegi maqsaty - Túr­­kııany ózine qaratý boldy. Atatúrik muny sheber paıdala­na bildi. Keńester men Batystyń arasyndaǵy qarama-qaıshylyqty, ózine tóngen qaýip-qaterdiń barlyǵyn ol múmkinshilikke aınaldyryp otyrdy.

Tatar halqynyń dańqty per­zen­ti ıÝsýf Akchýra Ystanbulǵa Reseıden kelgen zııalylardyń basyn jınaı otyryp, «Biz halyq kóterilisin bastap júrgen Atatúriktiń jolyn qoldaýymyz kerek. Ulttyq negizde oryn alǵan túrk álemine bir azat res­pýblıka kerek. Muny qurý Ata­túriktiń qolynan keledi» deı­di. Bul derekti sol jıynǵa qatysqan Mustafa Shoqaı jazady. Mustafa Shoqaı da «Túrkııa Respýblıkasy neǵurlym úlken jetistikke jetse, bizge úlgi-ónege bolar edi» dep, Atatúriktiń júrgizgen reformalaryn qoldap, úlken qurmetpen qarap, jarqyn úmiti etti.

HH ǵasyrdyń alǵashqy jartysynda Túrkistandaǵy ult-azat­tyq qozǵalystar sátsiz aıaqtal­ǵandyqtan, olardyń kósemderi Túrkııany panalap, sol jaqta ult-azattyq kúresterin jalǵastyra berdi. Atatúrik emıgratsııaǵa barǵan zııaly qaýym ókilderiniń barlyǵyn jumysqa ornalas­tyryp, olardy Túrkııanyń qalyptasýyna tartty. Túrk áleminen jıylǵan zııalylardy qoldaý arqyly sol kezdegi túrik qoǵamyn qalyptastyrýǵa umtyldy. Sondyqtan, jalpy Túrkııadaǵy túrikshildik ıdeıasyna dem berýshiler Reseıdiń quramyndaǵy túrk elderinen barǵan zııalylar boldy. Olardyń jazǵan eńbekteri Túrkııada túrik­shil­diktiń órkendeýine negiz boldy. Zaıyrlylyq, batysshyldyq prıntsıpterin qurýda, kon­stıtý­tsııa­lyq reformalar jasaýda túrk áleminen kelgen zııaly qaýymnyń aıtarlyqtaı áseri boldy. Máselen, tatar ıÝsýf Akchýra Túrik tarıh qurylymyn basqardy, ázerı Ahmet Aǵaoǵly men tatar Sadrı Maqsýdı Ar­sal zań men saıasat salasynda yqpaldy qyzmet atqardy, bash­qurt Zákı Ýalıdı Toǵan men Abdýlqadır Inan tarıh, ádebıet jáne til salasynda jemisti eńbek etti.

Túrkııa Respýblıkasynyń 10 jyldyǵy atalyp jatqan kezde, Atatúrik: «Avstrııa-Vengrııa jáne Osman ımperııa­sy sııaqty Keńester Odaǵy da qıraıdy. Ár ult azat­tyq úshin aıqasqa shyǵady, tá­ý­el­­sizdik úshin kúresedi. Sol kezde Ortalyq Azııadaǵy qan­das­tarymyz táýelsizdikterine qol jetkizedi. Biraq biz týysqan retinde ol kúndi kútip otyrmaýymyz kerek. Daıyndalyp, aradaǵy kópirlerdi qurýymyz kerek. Ol kópir - tarıhymyz, tilimiz, mádenıetimiz. Osylardy búginnen qalyptastyraıyq. Ortaq tarıhymyzdy jazaıyq. Erteń bul bizdiń aramyzdy jalǵastyratyn berik dánekerge aınalady» degen ósıet aıtypty. Osylaısha Atatúrik mádenıet salasyndaǵy ulttyq reformalardy júzege asyrǵan soń til men tarıhqa erekshe nazar aýda­ryp, 1931 jyly Túrik tarıh qoǵamy men Túrik til qoǵamyn qurdy. Atatúriktiń aıtqany aıdaı kelip, 1991 jyly Keńester Odaǵy quramyndaǵy baýyrlas elder azattyq alǵanda Túrkııa olardyń táýelsizdigin alǵashqy tanyǵan memleket boldy.

Qazir Atatúriktiń memleket qurý negizderi men Elbasy N.Nazarbaevtyń táýelsiz qazaq elin qalyptastyrýdaǵy qaǵı­dat­tary úılesetin-úndesetin tustar men tásilder týraly kóp aıtylyp júr. Elbasy da bir suhbatynda jeke kózqarasynyń qalyptasýyna Atatúrik sekildi reformatorlardyń áser etkenin aıta otyryp, olardy úlgi-ónege tutatynyn bildirgen bolatyn.

Rasynda, Atatúrik qıran­dy­ǵa aınalǵan Osmanly ımpe­rııa­synyń ornyna Túrkııany ornatsa, Elbasy Keńes ókimeti qıran­dysynan qýatty da qazy­na­ly Qazaqstandy qurdy. Ata­túrik antalaǵan jaý ortasynda azat­tyǵyn saqtaı bilgen elin jańa­shyl bastamalarymen aıaqtan turǵyzsa, Elbasy ekonomıkasy kúıregen, etnıkalyq tutastyǵy joq, demografııasy áljýaz, ekologııalyq apatqa ushyrap, kúızeliske dýshar bolǵan eldi qysqa merzim ishinde álemdik qaýymdastyqta joǵary bedelge ıe eńseli memleketke aınaldyrdy. Atatúrik pen Elbasynyń kóregen saıasatynyń el astanasyn kóshirý, beıbit saıasat ustaný, reformalar júrgizý, álipbıdi latyn áripine aýystyrý tustary etene uqsastyǵymen qa­tar, olardyń urpaq sana­syn jańǵyrtýshy birtýar tulǵa ekendigin de aıǵaqtaıdy. Elba­synyń «Mádenı mura», «Rý­ha­nı jańǵyrý», «Uly dalanyń jeti qyry» sekildi keshendi baǵdarlamalaryn júzege asyrýy ortaq tarıh pen mádenıetke kóp kóńil bólgen Atatúriktiń «tarıh reformasymen» sabaq­tasady. Atatúrik túrk dúnıe­si­niń til, tarıh kópirleri arqy­ly baılanysynyń negizin qalaǵan bolsa, Elbasy ózara ynty­maqtastyqty nyǵaıtý jolyn­da­ǵy eren eńbegimen «Túrki ıntegratsııasynyń arhıtektory» retinde moıyndalyp otyr. Elbasy bastamasymen qurylyp, túrik ıntegratsııasyna zor úles qosyp kele jatqan Túrki keńesi, TÚRKSOI, Halyqaralyq Túrki akademııasy, TúrikPa, Túrki mádenıeti jáne mıras qory sekildi halyqaralyq bedeldi qurylymdardyń jemisti qyzmet etýi sonyń jarqyn aıǵaǵy ispetti. Túrk áleminiń tuǵyrly tulǵalary retinde Atatúrik pen Elbasy esimderi qatar atalatyny sondyqtan bolsa kerek.

Darhan Qydyráli

Halyqaralyq Túrki akademııasynyń prezıdenti,
Egemen Qazaqstan gazetiniń basqarma tóraǵasy