Tamyry bir túrki halyqtarynyń tildik máselelerin birlese sheshken jón - ıAkýb Omeroǵly
Eýrazııa Jazýshylar odaǵy - ol halyqaralyq uıym. Onyń quramyna 14 elden 180 jazýshy, aqyn jáne túrkitanýshylar enip otyr. Odaqtyń maqsaty - elder arasynda ádebıet dástúrlerimen, túrki tildes avtorlardyń shyǵarmashylyǵymen, tarıhta elenbeı qalǵan derektermen, til máselesimen tanystyrý.
Eýrazııa Jazýshylar odaǵy 160-tan kitap basyp shyǵardy, onyń ishinde 20-sy qazaq jazýshylary men aqyndaryna tıesili. Túrik oqyrmandary Abaıdyń, Maǵjan Jumabaevtyń, Jambyldyń shyǵarmalarymen keńinen tanys. Sonymen qatar olar búginde Oljas Súleımenovtiń, Raqymjan Otarbaevtyń, Smaǵul Elýbaıdyń, Beksultan Nurjekeulynyń jáne basqa da kóptegen jazýshylar men aqyndardyń kitaptaryn súısinip oqıdy.
Sonymen qatar Túrkııada aı saıyn shyǵarylatyn «Kardesh Kalemler» atty kórkem ádebı jýrnaly bar. Jyl saıyn eki halyqaralyq baıqaý da turaqty ótkizilýde. Dástúr boıynsha ár jylda ádebı redaktorlardyń otyrysy uıymdastyrylady. Munymen qosa, jas jazýshylardyń baıqaýyn ótkizý jospary pysyqtalyp jatyr.
Osy arqyly túrki tildes halyqtar ózara shyǵarmashylyqtaryn zertteı otyryp, bul turǵyda jalpytúrkilik qundylyqtardyń qalyptastyrylýy jaıynda aıta alamyz. Birlese barsha álemge mádenı muramyz ben baılyǵymyzdy keńinen tanystyrýǵa múmkindigimiz bar.
- Túrki tildes elderden túrkitanýshylar men tarıhshylar úshin eń ózekti máselelerdi atap ótseńiz?
- Kezinde túrikterdiń ulttyq kóshbasshysy Mustafa Kemal Atatúrik aıtpaqshy, eger halyqtyń tarıhyn oǵan eshqandaı qatysy joq adamdar jazsa, onda bul tarıhı derekterge kúmánmen qaraýǵa bolady. Alaıda kóptegen tarıhshylar, túrkitanýshylar ózderiniń eńbekterin kóptegen teorııalar túrinde qurastyrady, bul rette olarǵa faktiler jetispeı jatady. Osy oraıda sátti iske asyrylǵan mysaldar da bar. Onyń biri Eýrazııa Jazýshylar odaǵynyń lıngvıstıkalyq zertteýler jýrnalynda jarııalandy. Atap aıtqanda, 1969 jyly «Altyn adam» anyqtalǵan Qazaqstandaǵy Esik qorǵanynda kúmis tostaǵandaǵy jazbalardyń maǵynasyn ashýǵa qatysqan túrkitanýshy, professor Ahmet Bıdjan Erjilasýn eńbegine qatysty bolyp otyr.
Ǵalym orhon-enıseı jazbalary men Mahmud Qashǵarı eńbekterin negizge ala otyryp, ydystaǵy tańbalardyń maǵynasyn ashty. Tostaǵandaǵy jazbalar kóne túrki tilinde jazylǵan. Bul jazbalardyń arqasynda saqtar, ásirese, olardyń aqsúıekteri, túrkilerdiń ata-babalary ekenin senimmen aıtýǵa tolyq quqyq bar.
Bul nusqa budan buryn sóz etilip júrgen úndi-ırandyq tamyrlar týraly teorııany joqqa shyǵarady. Úsh myń jylǵa jýyq ýaqyt buryn atalǵan ydysta jazylǵan sózder búginde de túrki tilderinde saqtalǵan. Máselen, «esen» sózi maǵynasyn kez kelgen túrki túsinedi, qazaqtar ony kúndelikti «aman-esen» degen maǵynada jıi qoldanady.
Aıtpaqshy, Eýrazııa Jazýshylary jýrnalynda maqala jarııalaý óte mártebeli bolyp sanalady, biraq ta maqalalar tyńǵylyqty iriktelgendikten, maqala jarııalaý ońaı emes. Árbir zertteý naqty faktilermen bekitilip, tek bólek eldiń ǵana tildik máselelerimen ǵana emes, sonymen qatar barsha túrki tildes memleketterge qatysty bolýy tıis.
- Búginde fılologtardy, tarıhshylardy qandaı problemalar alańdatyp otyr?
- Burynǵysynsha túrkilerdiń etnogenezine baılanysty ózekti máseleler. Fılologtardy túrki tilderi termınologııasyndaǵy aıyrmashylyqtar tolǵandyrady. Sonymen qatar qazirgi zamanǵy álipbı tóńireginde de talqylaýlar bar. Bizdiń tilderdegi birdeı dybystar birdeı áriptermen belgilenýi úshin latyn qarpi negizinde túrki tilderi úshin ortaq álipbıdiń qajettigi týraly pikir kezdesýde.
Mysaly, ázerbaıjandyq tilde bir dybys eki árippen tańbalansa, al ózbekshe tek bir tańbamen belgilenedi. Keıbir fılologtardyń paıymynsha, túrik álipbıinde erekshe dybystardy tańbalaýǵa kem degende 4-5 qarip jetispeıdi. Árıne, biryńǵaı álipbı túrki tilderin birdeı uqsas qylmaǵanymen, alaıda bizdi taǵy da jaqyndata túsip, mátinde biletin sózderdi tezirek tanýǵa kómektesedi.
Túrik qoǵamyn alańdatatyn tıisti problemalar bar. Qazaqstandaǵy oqyrmandarǵa túsinikti bolýy úshin aıta keteıin, elimizde «shala-túrik tili» máselesi kezdesedi. Bul negizinen túrkııalyq erke-totaı jastardyń («zolotaıa molodej») arasynda keńinen taraǵan. Óziniń erekshe qyryn, mártebesin kórsetýge tyrysqan jastar túrikshe sóılegende aǵylshyn sózderin aralastyrady.
Til, mádenıet, tarıh - bul bizdiń tutastyqtyń kepili. Osy oraıda biz problemamyzben ózara belsendi túrde bólisip, birlese otyryp onyń sheshimin jasaýǵa jumylýymyz kerek. Sebebi bir-biriniń hal-jaǵdaıyn suramasa, jaqyn týystyń ózi alystap ketedi. Qazaqtarda «jaǵdaıyn suramasań, jat bolasyń» deıdi ǵoı. Sondyqtan osyǵan erekshe mán bergen jón.
- Áńgimeńizge rahmet!