Tamaqtyń kalorııasyn mázirge jazyp qoıý qaterli isikten bolatyn myńdaǵan ólimniń aldyn alady

Foto:
ASTANA. QazAqparat - Meıramhana mázirine taǵamnyń qundylyǵyn qosyp jazý myńdaǵan adamnyń ómirin aman alyp qalady jáne mıllıardtaǵan dollar shyǵyndy únemdeýge múmkindik beredi, dep habarlaıdy QazAqparat jańa zertteýge silteme jasap.

2018 jyly AQSh-ta jańa zań qabyldandy. Onyń talaby boıynsha 20 nemese odan da kóp oryndary bar meıramhanalar men fastfýd jelileri mázirge taǵamnyń kalorııasyn jazyp qoıýǵa tıis.

Bul zań qazirdiń ózinde ár taǵamnyń qýatynyń 20-60 kalorııaǵa tómendeýine ákeldi.

Tafts ýnıversıtetiniń mamandary júrgizgen zertteýge súıensek, bul saıasat 20-65 jas aralyǵyndaǵy adamdar arasynda semizdikten týatyn kem degende 28 000 qaterli isiktiń aldyn alady dep boljanyp otyr.

Sonymen qatar qaterli isikten bolatyn 16 700 ólimge tosqaýyl bolady jáne em-dom men áleýmettik shyǵyndarǵa ketetin 2,8 mlrd dollardy (2,55 mıllıard eýro) únemdeıdi.

Boljam boıynsha, bul jańashyldyq qaterli isiktiń myna túrlerinen bolatyn ólim-jitimniń aldyn alady: baýyr (4530), postmenopaýzadaǵy sút bezi (3080), endometrııa (2060), búırek (1980), uıqy bezi (1230).

Aldyńǵy zertteýler bul bastamanyń AQSh-tyń eresek turǵyndary arasynda júrek-qantamyr aýrýlary men ІІ tıpti qant dıabetiniń aldyn alatynyn kórsetti.

Biraq semizdikten týatyn qaterli isiktiń medıtsınalyq jáne ekonomıkalyq áseri baǵalanbaǵan edi.

«Biz tutynýshylarǵa, saıasatkerlerge jáne kásipkerlerge kishigirim árekettiń qalaı úlken ózgeristerge ákeletinin kórsetýimiz kerek», - deıdi zertteýdiń jetekshi avtory, Tafts ýnıversıteti Frıdman mektebiniń tamaqtaný epıdemıologııasy jáne derekter ǵylymy ǵylymdarynyń kandıdaty Mengsı Dý.

BMJ Open jýrnalynda jarııalanǵan zertteý avtorlary munyń ásirese 20-44 jas aralyǵyndaǵy eresekter úshin paıdasy kóp deıdi, óıtkeni osy toptaǵylar semizdikke baılanysty qaterli isik aýrýlaryna jıi ushyraıdy.

Zertteýge sáıkes, semizdikten týatyn obyr - qazirgi ýaqytta Ulybrıtanııada jańadan dıagnoz qoıylǵan barlyq qaterli isik aýrýlarynyń shamamen 40 paıyzyn quraıdy.

Árbir úshinshi amerıkalyq semizdikke shaldyqqan, al semizdik - qaterli isiktiń 13 túri úshin belgilengen qaýip faktory.

Eýropa odaǵy birneshe jyl qatarynan azyq-túlik paketterinde olardyń taǵamdyq qundylyǵyn mindetti túrde kórsetkenimen, Eýropanyń kóptegen elderinde áli kúnge deıin meıramhana mázirinde kalorııa kórsetilmeıdi.

Irlandııa bul zańnyń qabyldanýy úshin biraz eńbektendi. 2015 jyldan beri qarastyrylyp kelgen zań jobasynan úkimet bas tartty.

Ulybrıtanııada mázirde kalorııany kórsetý talaby 2022 jyly kúshine endi.

Anglııada 250 nemese odan da kóp qyzmetkeri bar kásiporyndar, sonyń ishinde kafe-meıramhanalar men tamaqtaný oryndary oralmaǵan taǵamdar men alkogolsiz sýsyndardyń kalorııasy týraly aqparatty kórsetýge mindetti.

Shotlandııa men Ýels bıligi bul qadamdy endi qarastryp jatyr.


Seıchas chıtaıýt