Tamaq ónerkásibi ımportqa tótep bere almaı otyr
«Tamaq ónerkásibi boıynsha sút ónimderimen birge qant, shujyq, makaron, jarma ónimderiniń, jemis-jıdek konservileriniń ımporty ósip barady. Buǵan ózimizde shyǵarylatyn tamaq ónimderiniń jetkiliksiz bolýy jáne otandyq kásiporyndardyń básekege tótep bere almaýy áser etip otyr. Agroónerkásiptik keshendi damytýdyń 2030-shy jylǵa deıingi tujyrymdamasynda shyǵystardy sýbsıdııalaý, shıkizat bazasyn damytý, salyq preferentsııalary jáne basqa da memlekettik qoldaý sharalary kózdelgen. Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi osy baǵyttaǵy jumystardy kúsheıtýi qajet», - dedi Oljas Bektenov.
Onyń aıtýynsha, Úkimet Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha joǵary deńgeıde óńdelgen ónim shyǵaratyn klasterler qurý úshin óńdeý sektorynyń negizgi iri jobalarynyń tizbesin aıqyndady. Oǵan metallýrgııa, hımııa, munaı-gaz hımııasy, avtomobıl jasaý jáne basqa da salalardyń jobalary kirdi. Barlyǵy – 17 joba. Atalǵan jobalar shıkizatty tereń óńdeýge baǵyttalǵan. Sonymen qatar óndiristik salalardyń jáne búkil ekonomıkanyń damýyna yqpal etetin bolady.
«Árbir joba boıynsha tıisti iske asyrý jospary qabyldandy, olardy barlyq múddeli memlekettik organdar qatań baqylaýda ustaýy qajet. Jalpy óńdeý sektoryn damytý boıynsha barlyq negizgi baǵyttar men mindetter aıqyn. Biz shıkizatty emes joǵary óńdelgen taýarlardy óndirýimiz qajet. Sonda ǵana tabystyń kóbisi elimizde qalady, ekonomıkanyń kúrdeliligi ósedi. Jańa Salyq kodeksiniń jobasynda salyq stavkasy shyǵarylatyn taýardyń óńdeý deńgeıine baılanysty bolady. ıAǵnı kásiporyn joǵary óńdelgen taýar shyǵarsa salyq stavkasy tómen bolady, al jáı shıkizat shyǵaratyn bolsa salyq joǵary bolady. Bul – óndiristik damýdy yntalandyratyn mańyzdy qadam», - dedi ol.