Taldyqorǵan qalasynda haos pen bıliksizdikke jol berdi - Bas prokýratýra Serik Kúdebaev týraly
Taldyqorǵan qalalyq sotynyń úkimimen S.M. Kúdebaev «qańtar oqıǵalary» kezeńinde aýyr zardaptarǵa (QK-niń 362-baby 4-bóligi) jáne azaptaýlarǵa (146-baby 2-bóligi) ákep soqqan bılikti asyra paıdalanǵany úshin kináli dep tanylyp, ortasha qaýipsizdik mekemesinde jazasyn óteı otyryp, polıtsııa general maıory arnaıy ataǵynan aıyryla otyryp, 10 jylǵa bas bostandyǵynan aıyryldy.
S.M. Kúdebaev Qazaqstan Respýblıkasy Konstıtýtsııasynyń, Memleket basshysynyń «Tótenshe jaǵdaı engizý týraly» Jarlyǵynyń, «Quqyq qorǵaý qyzmeti týraly» jáne «Іshki ister organdary týraly» zańdarynyń normalaryn buzyp, sondaı-aq vedomstvoishilik buıryqtar men arnaıy josparlardyń talaptaryn oryndamaǵan.
Shabýyl belgileri bolmaǵan jaǵdaıda, tótenshe jaǵdaı kezinde qoǵamdyq qaýipsizdikti qamtamasyz etýdiń ornyna, S.M. Kúdebaev jeke quramǵa ǵımarattan ketýge jáne úılerine taraýǵa zańsyz buıryq berip, qyzmetkerlerdiń raıyn qaıtarǵan.
Jergilikti jerdiń komendanty retinde jedel shtabtyń tıisti jumysyn jáne aımaqtaǵy jaǵdaıdy turaqtandyrý boıynsha ýaqtyly sharalar qabyldaýdy qamtamasyz etpegen.
Nátıjesinde Taldyqorǵan qalasynda haos pen bıliksizdikke jol berdi. Tonaýshylar saýda úıleri men bıznes nysandaryn tonady. Bankomattar men sýpermarketterdiń dúńgirshekterin qıratyp, oblys ákimdigi, «Nur Otan» partııasy ǵımarattaryna shabýyl jasap, órtedi.
Qylmyskerler quqyqtyq tártip kúshteri bolmaǵan kezde jazasyzdyq pen ruqsat etilgendikti sezinip, oblys Polıtsııa departamenti men Taldyqorǵan qalasy Polıtsııa basqarmasynyń ǵımarattaryn basyp aldy, olardyń 500-ge jýyq qarýy men 28 myńnan astam oq-dárisin urlaǵan, olardyń bir bóligi áli tabylǵan joq.
Memleketke, azamattarǵa jáne kásipkerlerge keltirilgen zalaldyń jalpy somasy shamamen 5 mlrd teńgeni qurady.
2022 jylǵy 7-16 qańtar aralyǵynda onyń únsiz kelisimimen Polıtsııa departamentiniń ǵımaratynda 23 azamatqa qatysty jappaı azaptaý qoldanyldy.
Sonymen qatar, S.M. Kúdebaevtyń kóz aldynda onyń qaramaǵyndaǵylar departament aýmaǵyna jetkizilgen adamdardy uryp-soqqandyǵy beınekameralarǵa jazylǵan.
Psıhıkalyq jáne fızıkalyq zorlyq-zombylyqpen, sondaı-aq bý útikti qoldanýmen qatar júretin tyıym salynǵan tergeý ádisteriniń nátıjesinde atalǵan azamattardyń densaýlyǵyna ár túrli dárejedegi zııan keltirgen.
S.M. Kúdebaevtyń kinási qylmystyq is boıynsha jınalǵan dáleldemeler jıyntyǵymen tolyq dáleldendi.
Aıta keteıik, búgin Serik Kúdebaev bılik pen laýazymdyq ókilettiligin paıdalaný, azaptaý baptary boıynsha kináli dep tabylyp, 10 jylǵa bas bostandyǵynan aıyryldy. Ol jazasyn qaýipsizdigi ortasha túzeý mekemesinde óteıdi. Sondaı-aq, Kúdebaev 10 jyl boıy memlekettik qyzmette jumys isteý quqyǵynan aıyryldy. Sýdıa ony barlyq memlekettik nagradalarynan aıyrý jóninde usynys engizdi. Buǵan deıin aıyptalýshy Serik Kúdebaev kináli emestigin aıtty.
Eske sala keteıik, Taldyqorǵandaǵy Jetisý oblystyq sotynda Serik Kúdebaevqa qatysty sot otyrysy 5 qańtarda bastalǵan.
Sottalýshynyń protseske kelmegenine baılanysty Serik Kúdebaevty sotqa májbúrli túrde jetkizý jóninde qaýly shyqty.
Al, 3 sáýirde Serik Kúdebaevqa halyqaralyq izdeý jarııalanǵan bolatyn.
Alaıda, kúdiktiniń el aýmaǵynan tysqary boı tasalaǵanyn shekara qyzmeti naýryzdyń 27-i kúni bir-aq bilgen.
Bas prokýratýra Serik Kúdebaevtyń qashyp ketý faktisine oraı qylmystyq is qozǵady.
27 sáýir kúni Kúdebaevtyń ustalǵany týraly aqparatty Bas prokýratýra rastady.
Serik Kúdebaevtyń uly Arman Myrzaqulov ákesiniń elge óz erkimen kelgenin málimdedi.
Aıta keteıik, Serik Kúdebaev 2020 jyldan bastap 2022 jyldyń qańtaryna deıin Almaty oblysy polıtsııa departamentiniń bastyǵy qyzmetin atqardy. Sol laýazymyn atqarý kezinde Qańtar oqıǵasy boıynsha kúdikti dep tanylǵan.